3-12-131/170 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma ja Kaire Pi-

kamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-131

Haldusasi

AS Evore kaebus Veeteede Ameti 07.10.2011 ettekirju-

tuse nr 5-6-1/2570 tühisuse tuvastamiseks või tühista-

miseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Evore, esindaja v. adv Taivo Ruus

Vastustaja – Veeteede Amet

Kolmas isik – Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ, esindaja v.

adv Priit Lätt

Kaasatud haldusorgan – Haapsalu Linnavalitsus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Evore apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

28. märts 2013

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Evore apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. oktoob-

ri 2012. a otsus haldusasjas nr 3-12-131 muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27. mail 2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib tei-

ne menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-12-131

2(21)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veeteede Amet tegi Suur-Holmi sadama pidajale, AS-le Evore, 07.10.2011 ettekirjutuse

nr 5-6-1/2570, millega kohustati viitega sadamaseaduse (SadS) § 44 lg-le 1 ja § 4 lg-tele 5 ja

6 AS Evore tema poolt läbiviidud ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärjed kõrvaldama – ta-

gama tähtajaks 31.12.2011 vähemalt 2 m sügavuse ja 20 m laiuse läbipääsuala olemasolu läbi

või ümber Suur-Holmi sadama. Ühtlasi tehti ettekirjutuses hoiatus sunnivahendi kasutamise

kohta, mille kohaselt rakendatakse ettekirjutuses toodud kohustuse täitmise tagamiseks vasta-

valt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg-le 1 sunnivahendeid alljärgnevas järjestuses:

1) tähtajaks 31.12.2011 täitmata jätmisel pöörab vastustaja sunniraha 1500 eurot täitmisele

alates 05.01.2012; 2) eeltoodud sunnivahendi rakendamisega ettekirjutuse eesmärkide täitmise

mittesaavutamisel alustab Veeteede Amet alates 30.04.2012 asendustäitmise korras ettekirju-

tuse p-s 1.5 nimetatud rajatise (ujuvkai) eemaldamise või ümberpaigutamise korraldamist.

Asendustäitmise kulude eeldatav suurus on 30 000 eurot. Ettekirjutust põhjendati järgmiselt.

1) SadS § 42 lg 3 kohaselt teostab Veeteede Amet riiklikku järelevalvet mh sama seaduse § 4

lg-s 5 sätestatud nõude täitmise üle. Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 76 lg 1 kohaselt on

Veeteede Ametil pädevus riikliku järelevalve teostamiseks meresõiduohutust reguleerivate

õigusaktide täitmise üle ka MSOS alusel, kusjuures järelevalve eesmärgiks on MSOS § 77 lg

1 kohaselt tagada laevade, väikelaevade jm veesõidukite meresõiduohutus ja sisevetel sõidu

ohutus. SadS § 44 lg 1 kohaselt teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse SadS

nõuete rikkumise lõpetamiseks, esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevu-

se osaliseks või täielikuks peatamiseks või kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks

jätkamiseks vajalikke toiminguid.

2) SadS § 4 lg 5 kohaselt peab sadama pidaja tagama, et ehitustegevus akvatooriumil ja sisse-

sõiduteedel toimuks vastavalt MSOS alusel kehtestatud korrale. MSOS § 48 lg 2 alusel on

majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002 määrusega nr 26 kehtestatud „Ehitustege-

vuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ (edaspidi

„Kord“), mille § 1 lg 2 kohaselt kooskõlastatakse ehitustegevus veeteedel, mille hulka kuulub

MSOS § 2 p-de 91 ja 10 kohaselt ka sadama akvatoorium ja sissesõidutee, Veeteede Ametiga,

kusjuures MSOS § 48 lg 1 kohaselt piiratakse ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi

vahetus läheduses või mõjupiirkonnas, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust või si-

sevetel sõidu ohutust.

3) Suur-Holmi sadamale, mis on registreeritud sadamaregistris tasulisi teenuseid osutava sa-

damana, kohaldatakse SadS 2. ptk sätteid (vt SadS § 1 lg 2 p 2). Suur-Holmi sadamale on Va-

bariigi Valitsuse 02.02.2007 korraldusega nr 71 eraldatud akvatoorium.

18.06.2009 taotles AS Evore Veeteede Ametilt kooskõlastust ujuvkaide paigaldamisele Suur-

Holmi sadamas. Kooskõlastuse taotlemise ajaks olid ujuvkaid juba paigaldatud. Veeteede

Amet ei kooskõlastanud 28.07.2008 otsusega nr 5-6-5/1724 taotlusele lisatud projektdoku-

mentatsioonis kirjeldatud ehitustegevust, leides, et projektis näidatud rajatised sulgevad vee-

liikluseks ainsa sügavama veeala Haapsalu Tagalahel ning Tagalahe kaguosas asuvatesse sil-

dumiskohtadesse suunduvad veesõidukid on sunnitud kasutama sellest itta jäävat ohtlikku

madalamat veeala. Veeteede Amet märkis otsuses, et meresõiduohutuse tagamiseks tuleb jätta

vabaks vähemalt 2 m sügavune ja 20 m laiune läbipääsuala. AS Evore kaebus 28.07.2008 ot-

suse nr 5-6-5/1724 peale on jõustunud kohtuotsusega jäetud rahuldamata. Eelnevast tulenevalt

ei ole Suur-Holmi sadama pidaja AS Evore täitnud SadS § 4 lg 5 sätestatud kohustust ning

taganud, et ehitustegevus Suur-Holmi sadamas toimuks õiguspäraselt.

4) 08.10.2010 küsis Veeteede Amet AS Evore seisukohta Suur-Holmi sadamas asuvate eba-

seaduslike rajatiste eemaldamise kohta. AS Evore vastas 15.10.2010, et ei oska vastata, millal

3-12-131

3(21)

rajatised eemaldatakse, ning AS Evore hinnangul on tegemist seaduslike ehitistega, mille

eemaldamiseks ta pole kohustatud. 02.02.2011 saatis Veeteede Amet AS-le Evore ettekirjutu-

se projekti, mille suhtes esitas AS Evore 10.02.2011 vastuväited. 16.03.2011 asja arutamiseks

korraldatud istungil avaldas AS Evore, et on süvendanud Suur-Holmi sadamas asuvate eba-

seaduslike rajatistega külgneva veeala selliselt, et on tagatud vähemalt 6 m laiune ja 2,5 m

sügavune läbipääsuala, ning lubas istungi toimumise järgselt viia selle väite kinnituseks läbi

hüdrograafilise mõõdistuse ja vajadusel täiendavad süvendustööd, et tagada läbipääsuala pik-

kusega 70 m, laiusega 8 m ja sügavusega 2,5 m. Ühtlasi avaldas AS Evore valmisolekut taga-

da väikelaevade ohutu möödumine Suur-Holmi sadama välimisest ujuvkaist.

Kuna AS Evore ei esitanud lubatud hüdrograafilist mõõdistust, mõõdistas Veeteede Amet

veeala ise 28.04.2011. Mõõdistustulemuste kohaselt ei paikne Suur-Holmi sadamas ega selle

kõrval AS Evore väidetud mõõtmetega läbipääsuala. Tegelikkuses on väidetavalt süvendatud

ala ligikaudu 2 m sügavune ning kitsaimas kohas ligikaudu 4,6 m lai. Seega, isegi kui AS

Evore on läbi viinud süvendustöid, on ta rajanud väiksemate mõõtmetega läbipääsuala, kui

seda on pidanud vajalikuks Veeteede Amet 28.07.2008 otsuses nr 5-6-5/1724. Tagalahe kagu-

osas asuvate Veskiviigi ja Haapsalu sadamate sissesõidutee, mis hetkel kulgeb ümber Suur-

Holmi sadama, on ohtlikum, võrreldes ehitustegevuse eelse olukorraga, kui neisse sadamasse

oli võimalik pääseda Suur-Holmi sadama akvatooriumi läbides. Seega ei ole eelviidatud otsu-

se tegemise aluseks olnud olustik muutunud selliselt, mis tingiks otsuse ümbervaatamise.

16.03.2011 istungil osalenud Haapsalu Linnavalitsuse esindajad avaldasid, et Haapsalu Lin-

navalitsus soovib süvendada Veeteede Ameti nõutavate parameetritega laevatee ümber Suur-

Holmi sadama akvatooriumi ning otsus selles küsimuses langetatakse eeldatavalt 2011. a juu-

nis. Veeteede Amet tegi Haapsalu linnapeale 05.07.2011 selles küsimuses järelepärimise, kuid

vastavat otsust ega kinnitust selle olemasolu kohta Veeteede Ametile esitatud ei ole.

2. Pärast Veeteede Ameti 07.10.2011 ettekirjutuse nr 5-6-1/2570 peale vaidemenetluse lä-

bimist esitas AS Evore 18.01.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse 07.10.2011 ettekirjutuse

nr 5-6-1/2570 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks. Kaebaja seisukohad (vt

I kd tl 2-10, 86-89, 139-141, II kd tl 86-87, 183-185) on kokkuvõtlikult järgmised.

1) Ettekirjutus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 kohaselt tühine, kuna sellest

ei selgu õigused ja kohustused, märgitud kohustused on ebaselged ja vastukäivad ning neid ei

ole objektiivsel põhjusel võimalik täita. Ettekirjutusest ei selgu üheselt, kuidas peaks seda

täitma. Kaebaja peab mõistatama haldusakti andja soove. Jääb ebaselgeks, kas kaebaja on

kohustatud Suur-Holmi sadamas paiknevaid kaid lammutama või tagama läbipääsu oma akva-

tooriumist väljapoole jääva merepõhja süvendamise teel. Mõlemaks tegevuseks on vaja taot-

leda ja saada haldusorganitelt load, seega viia läbi kaebaja mõjusfäärist väljapool olevad toi-

mingud. Mistahes lubade saamiseks läheb kauem aega kui ettekirjutuse täitmiseks antud täht-

aeg kuni 31.12.2011.

2) Ettekirjutus on HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt tühine, kuna seda ei ole andnud pädev haldus-

organ. Ehitusseaduse (EhS) § 23 lg 1 kohaselt väljastab ja tunnistab ehitusloa kehtetuks koha-

lik omavalitsus. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljas-

tab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks see kohalik omavalitsus, kelle hal-

dusterritooriumil kaldakinnisasi asub. EhS § 12 lg-st 2 tulenevalt on ka lammutamiseks nõu-

tav projekt ja selle alusel väljastatud ehitusluba. Lammutusloa andmine on EhS §-dest 23 ja

24 tulenevalt kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Kui Veeteede Amet nõuab ehitiste lam-

mutamist, on ta sekkunud kohaliku omavalitsuse pädevusse. EhS § 59 lg 2 kohaselt on ehitus-

järelevalve teostamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Haapsalu Linnavalitsus on oma

24.11.2011 kirjas kinnitanud, et ta ei ole pädevust vastustajale üle andnud. EhS § 19 lg-test 32-

33 tuleneb, et projekteerimistingimused peab kooskõlastama Tehnilise Järelevalve Amet, kes

3-12-131

4(21)

omakorda võtab seisukohad EhS § 19 lg-s 33 märgitud institutsioonidelt. Ujuvkaid ei ole ise-

seisvalt kasutatavad ning on rajatise (betoonkai) osad. Need on kantud Suur-Holmi sadama-

kaide ühe osana ehitisregistrisse ja neile on väljastatud kasutusluba. Kui kohalik omavalitsus

on EhS § 33 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel väljastanud ehitise õiguspärasust kinnitava kehtiva haldus-

akti (ehitise kasutusloa), ei saa teine haldusorgan (Veeteede Amet) enda pädevuspiire ületa-

mata seda kahtluse alla seada. Alternatiivne lahendus – merepõhja süvendamine väljaspool

kaebaja akvatooriumi – eeldab veeseaduse (VeeS) § 8 lg 2 p 6 kohaselt vee erikasutusluba,

mille annab välja VeeS § 9 lg 5 järgi Keskkonnaamet. Veeseadusest tulenevalt ei ole kaebajal

võimalik sellist luba taotleda. Oma sadama akvatooriumist ja sissesõiduteest väljapoole jääva

ala süvendamine ei ole sadamapidajale kehtivate seadustega lubatud ilma, et tekkivale rajati-

sele (laevakanal) seataks hoonestusõigus. Süvendamine ilma loata on VeeS § 385 lg 2 järgi

rikkumine. Akvatooriumi määramine ja selle piiride muutmine on SadS § 5 lg-st 1 tulenevalt

Vabariigi Valitsuse pädevuses. Seega on Veeteede Amet tunginud pädevust ületades ka Kesk-

konnaameti ja Vabariigi Valitsuse pädevusalasse. Haldusorgan ei saa panna isikule kohustusi,

mille täitmine sõltub teiste haldusorganite diskretsiooniotsustest.

3) Kuna ettekirjutus nõuab ujuvkaide lammutamist ilma lammutusloata või veekogu süven-

dama ilma vee erikasutusloata, kohustab ettekirjutus toime panema õigusrikkumise ja on tühi-

ne ka HMS § 63 lg 2 p 4 kohaselt.

4) Ettekirjutuse tegemise õiguslikuks aluseks ei saa olla SadS § 44 lg 1. Nõue „tagada läbi-

pääs läbi või ümber“ ei liigitu SadS § 44 lg 1 nõuete hulka. Samuti ei ole antud juhul alust

kõnelda õigusrikkumisest. Kaisid paigaldades tugines kaebaja Majandus- ja Kommunikat-

siooniministeeriumi kantsleri kirjale, kus selgitati, et ujuvkaide paigaldamine ei ole ehituste-

gevus ega vaja ehitusluba. Ehkki ujuvkaide paigaldamisel ei andnud Veeteede Amet nendele

kooskõlastust, on alates 01.07.2009 nende rajatiste näol tegemist seaduslike ehitistega tulene-

valt EhS § 72 lg-st 51. Viidatud sätte jõustumisel kaotas Veeteede Ameti varasem, 28.07.2008

otsus rajatise seaduslikkuse üle otsustamisel sisulise tähenduse. Tegemist on seadusliku rajati-

sega, mida tõendab kohaliku omavalitsuse poolne ehitusprojekti kooskõlastus, ehitise kand-

mine ehitisregistrisse ja sadamaregistrisse ning väljastatud kasutusluba. EhS § 72 lg 51 mõttes

on tegemist õiguslikul alusel ehitatud ehitistega. Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 jõustu-

nud kohtuotsuses haldusasjas nr 3-08-1424 ei ole käsitletud EhS § 72 lg-t 51, mis jõustus pä-

rast selle vaidluse algust ja mida ei olnud selles asjas võimalik kohaldada. Ringkonnakohtu

otsuses on üksnes sedastatud, et kaide rajamise ajal (s.o. enne EhS § 72 lg 51 jõustumist) tul-

nuks nende osas saada kooskõlastus Veeteede Ametilt.

5) Ettekirjutus on tühine või kuulub tühistamisele, kuna see on motiveerimata, vastuoluline ja

selles esitatakse valed faktiväited.

6) Suur-Holmi sadam ei osuta käesoleval ajal tasulisi sadamateenuseid, kuigi on tasunud riigi-

lõivu. Seega on ettekirjutuse viide SadS 2. peatükile, sh SadS § 4 lg-le 6, ebaõige.

7) Põhjendamatu on väide, nagu kaebaja takistaks Veskiviigi sadama tegevust, oleks tekitanud

liiklusohtliku olukorra või oleks kohustatud tagama igal juhul ja kõigile veesõidukitele ligi-

pääsu Veskiviigi sadamasse läbi Suur-Holmi sadama akvatooriumi. Samuti on olemas mitu

ohutut ligipääsu Veskiviigi sadamasse.

Ettekirjutuses kasutatakse läbivalt ebaõigesti mõisteid laevatee, sissesõidutee, läbipääsuala.

SadS eristab veetee, üldkasutatava veetee ja laevatee mõistet. Suur-Holmi sadamat ei läbi ega

ole kunagi läbinud veetee, üldkasutatav veetee, laevatee ega ka sissesõidutee. Haapsalu Taga-

lahel puudub laevatee, see lõpeb Bürgermeistri holmi juures Tahu laevateelõiguga. See nähtub

Veeteede Ameti merekaardilt vol 2 ja Veeteede Ameti lootsiraamatutest. Suur-Holmi sada-

mast väljapoole jääv veeala on tegelikkuses Veskiviigi sadama sissesõidutee, mis nähtub ka

3-12-131

5(21)

ettekirjutuse p-st 3.4. Et kaebaja sadamat ei läbi ükski laevatee, kinnitab ka sadamaregister ja

laevatee projekteerimiskatse, mis ei realiseerunud ja mille selgituskirjas Veeteede Amet ise

kinnitas, et laevatee puudub ja navigatsioonimärgistus on mitteametlik. Juba laevatee puudu-

mise tõttu on kohatu tugineda (ettekirjutuses viitamata) Soome Vabariigi likvideeritud mere-

administratsiooni soovitusliku iseloomuga projekteerimistingimustele laevateede projekteeri-

miseks sügavusega 2 m ja laiusega 20 m.

SadS § 4 lg 6 ei kohusta tagama kahesuunalist vms meelevaldsetele nõuetele vastavat läbipää-

su. Suur-Holmi sadama viieaastase tegevusperioodi jooksul ei ole ükski laev soovinud kaeba-

jalt sellist läbipääsu. Kaebaja on kindel, et seda ka ei hakata soovima, kuna sellega kaasneks

Vabariigi Valitsuse määrusega nr 194 kehtestatud „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sada-

matesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise korra“

kohaselt ebamugav 24-tunnine etteteatamis- ja registreerimiskohustus. SadS § 4 lg-st 6 ei tu-

lene, et sadama pidaja peab tagama tasuta läbipääsu akvatooriumist, kui tegemist ei ole ainu-

võimaliku teega piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse. Suur-Holmi sadama akva-

toorium ei ole ainuvõimalik tee naabersadamasse – seda ei läbi ükski veetee, mis täidaks SadS

§ 4 lg 6 eeldused. Seega on viide SadS § 4 lg-le 6 asjakohatu. Kaebaja tõlgendust kinnitab ka

alates 01.07.2009 kehtiva SadS § 2 p 1, millest tuleneb selgelt, et sadam on ainult konkreetse

sadama laevaliikluseks mõeldud (s.t ei ole käsitletav üldkasutatavana). Kuna kaebaja sadamat

ei läbi ükski laevatee, puudub tal Veskiviigi sadamale juurdepääsu tagamise kohustus.

8) Ettekirjutus on motiveerimata osas, milles leitakse, et väljaspool Suur-Holmi sadama akva-

tooriumi asuval Veskiviigi sadama sissesõiduteel on navigeerimine ohtlik. Väide ohtlikkusest

on paljasõnaline. Ei nähtu, et sissesõidutee kasutamise kohta oleks esitatud kaebusi või ette-

heiteid. Ei ole täheldatud ühtegi ohtlikku olukorda või õnnetust Veskiviigi sadamasse sisse-

sõidul. Veskiviigi sadama kodulehel avaldatud navigatsioonijuhis ohule ei viita. Kodulehelt

nähtub, et sissesõidu faarvaatri sügavus on 1,9 m. Sellest ettekirjutuse osast ilmneb ka tõsiasi,

et ettekirjutus on antud Veskiviigi sadama omaniku huvides, sest SadS § 4 lg-st 3 tulenevalt

on ümber Suur-Holmi sadama akvatooriumi kulgeva Veskiviigi sadama sissesõidutee süven-

damine Veskiviigi sadama omaniku kohustus ja huvi. Ühe eraomaniku huvides põhjendamatu

tegutsemine rikub hea halduse põhimõtet. Et Veskiviigi sadama pidaja ei ole seni Suur-Holmi

sadama akvatooriumist väljaspool asuvat Veskiviigi sadama sissesõiduteed süvendanud, näi-

tab samuti, et sissesõidutee ei ole ohtlik. Kui sissesõidutee oleks ohtlik, siis oleks pidanud

vastustaja seadma Veskiviigi sadamale piirangud või selle sulgema. Seda ei ole tehtud, seega

ei ole võimalik kõnelda mistahes ohust. Veeteede Amet on ise pidanud võimalikuks Suur-

Holmi sadama akvatooriumist väljaspool asuva Veskiviigi sadama juurdepääsutee topelttähis-

tamist. Et see juurdepääs on tõepoolest mõnevõrra madalama veealaga kui Suur-Holmi sada-

ma pidaja poolt iseendale kasutamiseks süvendatud sadamabassein, ei tähenda, et tegu oleks

ohtlikuma teega. Sügavus ei ole liiklusohutuse ainus parameeter ja ükski õigusakt ei määra

nõutavat sügavust. Kuna Suur-Holmi sadamat ei läbi laevatee ja Haapsalu Tagalahel puudub

nii ühesuunaline kui kahesuunaline laevatee, on Soome laevateede mõõtmetega (2X20 m)

näide asjakohatu. Ajal, mil paigaldati Suur-Holmi sadama ujuvkaid ja pool aastat hiljem moo-

dustati Veskiviigi sadam, kehtisid MSOS ja SadS redaktsioonid, kus sadama sissesõidutee ei

tohtinud kattuda sadama akvatooriumiga. Seega arvestas Vabariigi Valitsus Veskiviigi sadama

akvatooriumi määramisel ehk sadama moodustamisel võimalusega, et Veskiviigi sadama sis-

sesõidutee kulgeb väljaspool Suur-Holmi sadamat Haapsalu Tagalahel. Pole põhjust arvata, et

Vabariigi Valitsus moodustas liiklusohtliku sadama. Seega ei muutunud ujuvkaide paigalda-

misega liiklusohutuse osas midagi, mistõttu ei ole võimalik kõnelda vaidlustatud ettekirjutuse

eesmärgist taastada endine olukord. Liiklusohtliku olukorra tekitaks akvatooriumi piiratud

suuruse tõttu hoopis kogu Haapsalu Tagalahe laevaliikluse suunamine Suur-Holmi sadama

akvatooriumisse.

3-12-131

6(21)

9) Osas, mis puudutab nõuet võimaldada läbipääs ümber Suur-Holmi sadama akvatooriumi, ei

põhine ettekirjutus ühelgi õigusnormil. Kaebajal ei ole ühegi normi alusel kohustust tagada

läbipääs tema sadamast väljapoole jäävale alale. Sadamapidajal on õigus süvendada merepõh-

ja ainult oma sadama akvatooriumis või sissesõiduteel (SadS § 4 lg 3, VeeS § 8 lg 1, § 8 lg 2 p

6).

10) Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et Veskiviigi sadama veeliiklus, juurdepääsuteed ja

kaide asetus lahendatakse hetkel menetluses oleva detailplaneeringuga, mille menetlus viibib

selle sadama pidaja tõttu, kes esitas teadvalt vale vee-erikasutusloa, eesmärgiga pääseda kesk-

konnamõjude hindamise menetlusest.

11) Ettekirjutus on ebaproportsionaalne. Jääb arusaamatuks, miks peaks põhjendamatult laia

(20 m – olukorras, kus suurimate väikelaevade laius on 5-6 m) läbipääsu tagamiseks eemal-

dama kokku 120 m pikkused ujuvkaid. Kui ujuvkaid eemaldada, siis sisuliselt lakkab Suur-

Holmi sadam tegutsemast. Ujuvkaid maksid 60 000 eurot ja nende lammutamisega muutuvad

mõttetuks ka püsisilla tugevdamiseks (et see jaksaks rajatise laiendust teenindada) tehtud in-

vesteeringud ca 300 000 eurot. Kõigele sellele lisanduvad asendustäitmise kulud. Ujuvkai

osaline lammutamine on praktikas võimatu, kuna siis muutuks ta EhS mõistes kaldaga püsi-

valt ühendamata rajatiseks, millele oleks vaja taotleda merepõhja hoonestusluba (EhS § 23 lg

5; VeeS § 225 lg 1), vastav praktika tegelikkuses puudub. 2X20 m sissepääsuga nõue on vas-

tuolus Euroopa riikide ja Veeteede Ameti senise praktikaga. Euroopa veeteed (Canal du Midi)

on oluliselt madalamad ja kitsamad kui 2X20 m, ehkki ühendavad omavahel ookeani ja Va-

hemerd. 20 m laiuse sissepääsuga sadamaid on sadamaregistri andmetel Eestis viis ja neisse

sisse sõitva laeva maksimaalselt lubatud laius on nendes sadamates keskmiselt 8,8 m. Veski-

viigi sadamasse on võimalik sõita aga vaid maksimaalselt 5 m laiuse laevaga. Tegelikult ei

suuda Veskiviigi sadama oma praeguse infrastruktuuri juures ka 5 m laiuseid laevu teeninda-

da. Tallinna Sadamas asuvas Admiraliteedibasseinis on ujuvkaidest betoonseinani oluliselt

väiksem kui 20 m laiune läbipääs. Veskiviigi sadama omanik pole sadamale mugavama juur-

depääsu saamiseks ise midagi ette võtnud. Haapsalu Linnavalitsuse tegevusest nähtub, et otsi-

takse toetust Tagalahe süvendamise rahastamise taotlusele Keskkonnainvesteeringute Kesku-

selt. Ka Haapsalu linna arengukavadest nähtub, et üks prioriteetidest on väikesadamate aren-

gule kaasa aitamine. See näitab, et linnal on plaanis Tagalahe süvendamise projekt ette võtta.

3. Veeteede Amet palus jätta kaebus rahuldamata (I kd tl 117-119).

1) Vaidlustatud ettekirjutuse eesmärk on saavutada ohutu veeliikluse jaoks vajalike mõõtme-

tega läbipääsuala Haapsalu Tagalahe kaguosa sildumiskohtadesse, eelkõige Haapsalu Veski-

viigi sadamasse. Selline läbipääsuala oli tagatud enne kaebaja poolt läbi viidud õigusvastast

ehitustegevust, mida kinnitab piirkonna 2006. a hüdrograafiline mõõdistus. Ettekirjutus on

suunatud õigusvastase tegevuse tagajärgede kõrvaldamisele (SadS § 44 lg 1, § 4 lg 5).

30.10.2011 mõõdistusandmetest (kajastavad ka hetkeolukorda) nähtub, et kõnealuses piirkon-

nas on navigeerimine ohtlikum, kui enne Suur-Holmi sadama välimiste sidumisrajatiste pai-

galdamist 2007. a (mil oli tagatud ning looduses tähistatud sirge 20 m laiune ja 2 m sügavune

läbipääsuala, laevatee kehtiva MSOS tähenduses), kuna veesõidukid peavad nüüd liikuma

ümber nimetatud rajatiste mööda väiksemate sügavustega veeala, kus 2-meetrise sügavusega

on tagatud käänuline läbipääsutee, mis selle kitsaimas kohas on vaid 4,6 meetrit (28.04.2011

mõõdistuse andmetel), nüüdseks täpsustatud andmetel vaid 5,2 m lai. Enne vaidlusaluste

ujuvkaide paigaldust oli tagatud läbipääs 37 m laiuselt. Lisaks laiusele on oluline ka sügava-

ma veeala kuju. Ümber Suur-Holmi süvendatud veeala lõpeb 90 kraadise pöördega. Kaebaja

on haldusasjas nr 3-08-1472 väitnud ise, et sel viisil ei ole laevade sildumine tema enda kaile

ohutu. Seega kaebaja poolt läbi viidud ebaseaduslik ehitustegevus on kahjustanud meresõidu-

ohutust, mis ongi ainus kriteerium, millest MSOS § 48 lg 1 sätestatud piirangu seadmisel to-

3-12-131

7(21)

hib lähtuda. Ka SadS § 4 lg 6 käsib Veeteede Ametil hinnata veeliikluse ohutuse aspekti (st

kas veesõidukit ei seata akvatooriumist läbipääsu võimaldamata jättes ohtu), mitte ainult läbi-

pääsu ainuvõimalikkust. Ükski vastustajale teadaolev laevateede projekteerimiseks kasutatav

juhendmaterjal (sh Soome Vabariigi vastav riiklik juhend), ei pea üldreeglina ohutuks alla 20-

meetrise laiusega laevateid ja enamasti peaks ohutu laevatee olema veelgi laiem. Seega jääb

Veeteede Amet oma kaalutluse juurde, et ohutuks laevade liikumiseks vajaminev veeala ei saa

olla väiksem kui 2 m sügav ja 20 m lai.

2) Ujuvkaide paigaldamise õiguslikes aspektides (akvatooriumi õiguslik režiim, veetee ole-

masolu, ujuvkaide Veeteede Ametiga kooskõlastamine jm) tuleb lähtuda Tallinna Ringkonna-

kohtu 12.04.2010 otsusest nr 3-08-1424 ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2009 otsusest nr 3-

08-1472, mida tuleb käsitleda tõenditena. Põhjendatud ei ole kolmandat korda vaidlus samas

asjas, esemes ja ulatuses.

3) Vastustaja on alati olnud seisukohal, et kaebaja kõnealune tegevus on vastuolus meresõi-

duohutuse nõuetega, ning tegi 24.08.2009 otsuse väärteoasjas nr 1-8-9/16 (tl 125-127), mille-

ga karistati kaebajat laeva- ja väikelaevaliikluse tahtliku takistamise ja segamise eest MSOS §

811 lg 2 alusel. Otsus vaidlustati kaebaja poolt Harju Maakohtus ning ei ole tänaseni jõustu-

nud. Nii käesoleva kui ka viidatud vaidluse lõppemiseni ei pea vastustaja otstarbekaks alusta-

da probleemi lahendamist muude seaduses sätestatud vahenditega, mille hulka võib mh kuu-

luda Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride muutmise algatamine. Samas juhtis Veeteede

Amet juba Suur-Holmi sadama akvatooriumi määramise menetluse käigus taotluse menetleja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tähelepanu sellele, et taotletud kujul võib ak-

vatooriumi määramine tekitada tänaseks avaldunud probleeme. Tol ajal kehtinud SadS koha-

selt polnud Veeteede Ameti arvamus siduv.

4) Ettekirjutuse eesmärgi saavutamiseks on mitu võimalust – uue läbipääsuala rajamine üm-

ber kaebaja ebaseaduslikult paigaldatud rajatiste või varasema läbipääsuala taastamiseks raja-

tised osaliselt või täielikult eemaldada, välistada ei saa ka ohutu läbipääsuala tagamist nimeta-

tud rajatiste ümberehitamise teel. Et kaebaja on korduvalt avaldanud soovi säilitada Suur-

Holmi sadamas võimalikult palju sildumiskohti ja juba süvendanud seal asuvate sildumisraja-

tistega külgnevat veeala, on vastustaja arvates parim lahendus uue läbipääsuala rajamine üm-

ber Suur-Holmi sadama täiendava süvendamise teel. Seda on vastustaja ka kaebajale selgita-

nud (17.01.2012 kirjaga). Arvestades Suur-Holmi sadama sildumisrajatiste eemaldamise või

ümberehituse kuludega (esimesed on vastavalt Veeteede Ametile esitatud hinnakalkulatsioo-

nile kuni 30 000 eurot) ning võimaliku sildumiskohtade vähenemisest tingitud saamata jäänud

tuluga, ei oleks süvendustööde läbiviimine ebaproportsionaalne. Veeteede Amet on tulnud

kaebajale vastu ja jätnud viimasele õiguse valida ettekirjutuse täitmiseks teda vähim koormav

viis. Rajatiste eemaldamine tähendab rajatiste veekogust eemaldamist ning ümberpaigutamine

tähendab ümberpaigutamist veekogu piires. Tegevused on esitatud alternatiivselt, kuna lõpli-

ku otsuse selles asjas saab langetada alles siis, kui on välja selgitatud täpsed tehnilised võima-

lused (st ujuvkaide paigaldamisankrute tehniline seisukord, teisaldatud rajatiste hoiustamis-

võimalused jne), aga ka töödeks vajaminevate lubade saamise ajaline mõõde. Veeteede Amet

alustab asendustäitmise tööde ettevalmistamisega kohe, kui on lõplikult selge, et kaebaja ei

kavatse ettekirjutust täita. Siis saab selgeks, milliste töödega on õiguslikus mõttes tegemist

ning millised load, kooskõlastused vmt peab seoses asendustäitmisega taotlema. Kui kaebaja

sooviks oleks täita ettekirjutus ja teha tööd mingiks konkreetseks tähtajaks, siis peaks ta näi-

tama, kui kaua mingi tema konkreetne kavandatud töö aega võtaks. Siis oleks vastustajal

võimalik lahendada küsimus ettekirjutuse tähtaja pikendamisest ja osutada vajadusel ja või-

malusel kaebajale ettekirjutuse täitmisel kaasabi. Veeteede Amet on kaebajale (vaideotsuse p

2.3 ja oma 30.12.2011 kirjaga) selgitanud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise taotlemi-

3-12-131

8(21)

se korda. Hetkel ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud kooskõlastusi ja lubasid või üldse astu-

nud mingeid samme ettekirjutuse täitmiseks, mille pinnalt saaks konstateerida täitmise võima-

tust või täitmise tähtaja pikendamise vajadust.

5) Kuna kaebaja avaldas 21.03.2011 valmisolekut viia läbi täiendavad süvendustööd, kui

selgub, et tema poolt 2010. a teostatud süvendustööd ei ole läbi viidud kavandatud mahus,

võis vastustaja eeldada, et kaebaja on teinud vastavaid ettevalmistusi. Vastustajale oli teada, et

kaebajale on Suur-Holmi sadama akvatooriumis süvendustööde läbiviimiseks 22.10.2010

väljastatud vee erikasutusluba kehtivusajaga kuni 22.10.2015, mille toimeala laiendamist

oleks kaebaja saanud soovi korral taotleda (st tegemist ei oleks olnud uue loa taotlemise, vaid

olemasoleva loa muutmisega, mille menetlemine oleks eelduslikult võimalik lihtsustatud kor-

ras). Ettekirjutus ei saanud olla kaebajale ootamatu, kuna selle ettevalmistav menetlus oli et-

tekirjutuse andmise ajaks kestnud ligi aasta. Kaebaja võttis kunstlikke probleeme püstitades ja

ettekirjutuse täitmisega viivitades endale riisiko, et asendustäitmise korras rakendab vastustaja

ettekirjutuse täitmiseks kiiremat alternatiivi, mis võib olla kaebajale ebasoodsam. Asendus-

täitmise viisi valiku on tinginud vajadus tagada avalike ja kolmanda isiku õiguste kaitse aeg-

sasti, enne väikesadamate navigatsioonihooaja algust.

6) Kaebaja väide, et ta ei ole kohustatud läbipääsu tagama, on jõustunud kohtulahendiga üm-

ber lükatud ja vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 otsuse haldusasjas 3-08-1424

p-s 27 väljendatud seisukohaga. Sadamateenuste osutamiseks ei ole kehtiva SadS alusel vaja-

lik taotleda spetsiaalselt tegevusluba. Küll aga oli sellise loa (sadamapassi) olemasolu nõutud

eelmise SadS-ga. Suur-Holmi sadama kohta sellist luba veeliikluse ohutuse nõuete täitmata

jätmise tõttu ei väljastatud, Veskiviigi sadama kohta aga küll (03.03.2009). Praeguse Veski-

viigi sadama sildumiskohad olid aktiivses kasutuses juba ammu enne kummagi sadama moo-

dustamist.

7) Vastustaja kaalus ettekirjutuse andmisel võimalust, et Haapsalu Linnavalitsus rajab Haap-

salu Tagalahte uue ohutu laevatee, mis ennistaks varasema olukorra veeliikluse ohutuse as-

pektist. Nagu märgitud ettekirjutuses, puuduvad vastustajal andmed, et linnavalitsus asuks

seda projekti teostama. Asjaolu, et linnavalitsus pöördus 13.01.2012 Majandus- ja Kommuni-

katsiooniministeeriumi poole taotlusega selle projekti rahastamiseks, lubab pigem järeldada,

et linnal endal vastavad vahendid puuduvad. Kui kaebaja on kindel, et selline laevatee mõist-

liku aja jooksul rajatakse, ei tohiks tema jaoks olla problemaatiline varasemat läbipääsuala

tõkestavate sildumisrajatiste ajutine eemaldamine kuni kõnealuse projekti realiseerumiseni.

8) Vastustaja ei ole oma pädevust ületanud. SadS § 4 lg-st 5 ja MSOS § 76 lg-st 1 ning § 77

lg 1 p-st 1 tuleneb, et Veeteede Amet teostab riiklikku järelevalvet meresõiduohutust regulee-

rivate õigusaktide täitmise üle eesmärgiga tagada ohutu laevaliiklus. Akvatooriumide kasuta-

mise õigusliku režiimi küsimus on vaidlusaluste ujuvkaide paigaldamise vaidluses läbi aruta-

tud kahel korral (kohtuasjas nr 3-08-1424, p 27 ja nr 3-08-1472, p 10) ja tulenevalt sellest on

akvatoorium veetee osa, millele kehtivad MSOS-s toodud nõuded veeteele, mille meresõidu-

ohutuse aspekti hindamine kuulub Veeteede Ameti järelevalve alla. Seega MSOS § 2 p-s 91

toodud veetee mõiste hõlmab ka piiritletud veetee osa akvatooriumi näol (SadS § 2 p 2). Ka

laevatee mõistet tuleb käsitleda veetee osana, mis on veeliikluseks sobivaim ala (MSOS § 2 p

101) olenemata sellest, kas ta asub veeteel või selle piiritletud osal. Meresõiduohutuse aspekti

seisukohalt on oluline vaadata mereala tervikuna, mitte üksikute osade kaupa. „MSOS § 76 ja

§ 77 pädevus on hõlmatud MSOS § 46 lg-ga 6, sh § 79 lg 3 järgse tegevusega“. Seletuskirja

kohaselt ei panda sellega Veeteede Ametile ebamõistlike kulutuste vältimiseks seadusest tule-

nevat omaalgatuslikku kohustust eemaldada segav objekt sadama akvatooriumilt ja sissesõi-

duteedelt, erinevalt üldkasutatavast veeteest. SadS § 4 lg 5 on suunav volitusnorm eeltoodud

3-12-131

9(21)

sätetele ja täiendavalt SadS § 44 lg-s 5 toodule. MSOS § 48 lg 1 tähendusest ja mõttest tule-

nevalt on seadusandja pidanud vajalikuks seaduse tasandil reguleerida olukorda, kui ei järgita

ehitustegevuse korda (MSOS § 48 lg 2) ja EhS-st tulenevaid nõudeid. Ehitustegevuse korrast

tulenevad õigused ja kohustused sadama pidajale, sh ka vastutus, mis omakorda on allutatud

Veeteede Ameti riiklikule järelevalvele ja diskretsiooniotsuse toimele MSOS § 48 lg 1 mõis-

tes. Ettekirjutusest tulenebki, et haldusakt (kehtestatud piirang vaidlusaluste ujuvkaide sellise-

le asetusele), mida kaebaja rikkus, on Veeteede Ameti 28.07.2008 otsus nr 5-6-5/1724 ujuv-

kaide mittekooskõlastamise kohta.

9) Vaidlusaluste ujuvkaide puhul (kasutusotstarvet, kasutamise viisi ja ujuvkaide tehniliselt

iseloomustavaid tunnuseid arvestades) tuli nii enne EhS muudatuste jõustumist kui ka praegu

kehtiva seaduse redaktsiooni kohaselt lähtuda MSOS § 48 lg-s 2 toodud nõuetest – ujuvkaid

tohib paigaldada ehitustegevuse planeerimise raames ainult kooskõlastatult Veeteede Ametiga

MSOS nõudeid järgides. Seda ei muuda EhS rakendussäte § 72 lg 51. Ehitustegevust veeteel

tuleb vaadelda laiemalt (eraldiseisvalt EhS-st), mis hõlmab igasuguste asjade ja objektide pai-

galdamist veealale, sh piiratud veealale, milleks on akvatoorium. Hüdrotehnilisi töid, veeko-

gusse paigaldatavaid ehitisi, rajatisi, asju, sh ujuvasjad ehk siis kõikvõimalikku, mida inimte-

gevuse tulemusena veekogusse panna annab, tuleb käsitleda MSOS § 48 lg-st 2 tulenevalt

ehitustegevusena ja nende meresõiduohutuse aspekti kaalub Veeteede Amet. Vaidlusaluste

ujuvkaide asjas on ehitisregistri andmete tähendus informatiivne ja statistiline ning ei oma

tähtsust (vt Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määruse nr 405 „Riikliku ehitisregistri asutamine

ja pidamise põhimäärus“ § 24).

4. Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ (Haapsalu Veskiviigi sadama pidaja) palus kaebus rahul-

damata jätta. Kolmanda isiku seisukohad (I kd tl 241-244) kattuvad sisuliselt vastustaja seisu-

kohtadega.

5. Haapsalu Linnavalitsus märkis järgmist (II kd tl 107, 121-122).

1) Linnavalitsusele ei ole teada, et 2011. aastast kuni käesoleva ajani oleks toimunud õnne-

tusjuhtumeid tulenevalt läbipääsuala laiusest. Haapsalu Tagalahe sadamad, sh Suur-Holmi ja

Veskiviigi, otsustati kaasata regati „Muhu väin 2012“ marsruuti. See annab linnavalitsusele

alust arvata, et Haapsalu Tagalahel on võimalik navigeerida viisil, mis ei ohusta kellegi tervist

või vara. Samas on vastustaja pädevuses hinnata ja tagada meresõiduohutus. Linnavalitsus ei

sea kahtluse alla, et enne vaidlusaluste kaide vette paigaldamist võis navigeerimine Haapsalu

Tagalahe kaguosas asuvatesse sildumiskohtadesse mugavam ja sellest tulenevalt ka ohutum

olla. Samas ei ole tänane olukord linnavalitsuse arvates nii ohtlik, et ainuvõimalik lahendus

oleks 20 m laiuse laevatee süvendamine või ujuvkai ümberpaigutamisega kaasnev 40 kaikoha

likvideerimine. Linnavalitsuse koostatud Haapsalu Tagalahe laevateede projekt, kus vaidlus-

alusel alal on isegi 25 m laiune kanal, on võimaliku ideaalse olukorra kirjeldus. Linnavalitsuse

projekt kinnitab vaid huvi süvendamise vastu. Käesolevaks ajaks on teada, et projekti rahas-

tamine on määramatuks ajaks edasi lükkunud.

2) Kuna vastustaja oli juba enne 2011. a navigatsioonihooaega veendunud, et vajalik on 20 m

läbipääsuala tekitamine läbi või ümber Suur-Holmi sadama akvatooriumi, kuid ettekirjutus

tehti alles 07.10.2011, arvab linnavalitsus, et vastustajal oli ettekirjutuse tegemisel kaalutlus-

õigus.

3) Linna jaoks on oluline hinnata ka mainekahju, mis on tekkinud seoses nn sadamatüliga.

Linnavalitsus peab oluliseks ka turismimajandust, mida võiks kahjustada 40 sildumiskoha

likvideerimine.

3-12-131

10(21)

4) Linnavalitsus ei ole väljastanud kaebajale eraldi kasutusluba ettekirjutuses esitatud ujuv-

kaidele. Ehitise omanik esitas 15.03.2004 ehitise teatise nr 151 olemasoleva ehitise kandmi-

seks ehitisregistrisse. Haapsalu Linnavalitsuse 25.03.2004 korraldusega anti 26.03.2004 kasu-

tusluba nr 151 Westmeri 3 kinnistuga püsivalt ühendatud betoonkai kasutamise otstarbe

muutmisele. Kaebaja esitas 02.06.2010 ehitise teatise ja mõõdistusprojekti (projekteeritud

ujuvsildade asetus), millega täpsustati registris oleva betoonkai andmeid, ning ehitise ujuvkaid

on registri järgi betoonkai osad. Linnavalitsusel ei olnud alust keelduda ehitise teatise alusel

registri andmete täpsustamisest.

6. Tallinna Halduskohus jättis 02.10.2012 otsusega rahuldamata AS Evore kaebuse Vee-

teede Ameti 07.10.2011 ettekirjutuse nr 5-6-1/2570 tühisuse tuvastamise nõudes (resolutsioo-

ni p 1) ja alternatiivses nõudes selle ettekirjutuse tühistamiseks (resolutsiooni p 2) ning mõis-

tis AS-lt Evore välja menetluskulud summas 2125 eurot Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ kasuks.

Kohtuotsuse põhjendustest võib kokkuvõtlikult välja tuua järgneva.

1) Ettekirjutus tugineb seaduslikule alusele ja on tehtud avalikes huvides – eesmärgiga tagada

piirkonna ohutu laevaliiklus Haapsalu Tagalahe kaguossa. Ohutu veeliikluse jaoks vajalike

mõõtmetega läbipääsuala Haapsalu Tagalahe kaguosa sildumiskohtades oli olemas, kuni kae-

baja paigaldas oma akvatooriumisse ujuvkai, millega halvenes olukord eelkõige Haapsalu

Veskiviigi sadamasse sissesõidul. Puuduvad tõendid, et kaebaja ujuvkai oleks saanud kooskõ-

lastuse pädevalt organilt, so Veeteede Ametilt. Seega on õige väide õigusvastasest ehitustege-

vusest. Kaebaja ei tõendanud ettekirjutuse tegemise ajaks, et piirkonna 2006. a hüdrograafilist

mõõdistust koos laevatee projektiga oleks muudetud selliselt, et esineks alus väita, et laevatee

ei kulgeks varasemalt määratud korras ja kohas, ega ole lükanud ümber ettekirjutuse andmeid,

et enne tema ujuvkai paigaldamist oli tagatud ja looduses tähistatud sirgelt kulgev 20 m laiune

ja 2 m sügavune läbipääsuala. Ettekirjutuses peeti silmas laevateed kehtiva MSOS tähenduses.

2) Veeteede Ameti 30.10.2011 mõõdistusandmetest nähtus, et Haapsalu Tagalahe kaguosa

piirkonnas navigeerimine on ohtlikum, kui see oli enne Suur-Holmi sadama välimiste sidu-

misrajatiste paigaldamist 2007. a. Kohus tsiteeris vastustaja väiteid praeguse läbipääsutee

osas, osundas, et kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja poolt kindlaks tehtud andmetele ega

vaidlusaluste ujuvkaide asetusele, ja märkis, et kaebajale ei saa olla arusaamatu, missuguses

tähenduses käsitletakse ohuteemat. Vastustaja on õigesti lähtunud MSOS § 48 lg-st 1 tulene-

vast meresõiduohutuse kriteeriumist. Veeliikluse ohutuse hindamine on SadS § 4 lg 6 alusel

vastustaja pädevuses. Kaebaja poolt linnavalitsusele esitatud kapten J. Nuudi koostatud „Eks-

pertarvamus meresõiduohutusest Suur-Holmi sadamas“ ei näita, et selle alusel tuleks jätta

ettekirjutus täitmata. J. Nuudi arvamuses on esitatud hulgaliselt õiguslikke seisukohti, mis

pole kohtule siduvad. Kaebaja ja kaasatud isiku seletusel on töö teostatud ka muul eesmärgil

(kaebaja soovis veenda Haapsalu Linnavalitsust selles, et saab läbi viia Muhu väina regatti),

mistõttu selle esitamine ei ole käesolevas asjas asjakohane.

3) Kuna kaebajat on 24.08.2009 karistatud laeva- ja väikelaevaliikluse tahtliku takistamise ja

segamise eest MSOS § 811 lg 2 järgi väärteomenetluse korras, ei saa kaebaja väita, et Veetee-

de Amet ei ole reageerinud koheselt sellisele tegevusele. Ainetu on ka Haapsalu Linnavalitsu-

se samasisuline etteheide, kuna ettekirjutuse tegemisele pole seadusega ette nähtud aegumist

ning samas on reageering olnud adekvaatne.

4) Eksitav on kaebaja seisukoht, et Haapsalu Linnavalitsus oli pädev lubama temale ujuvkai-

de paigutust ja et linnavalitsus on seda ka teinud. Linnavalitsus kinnitas 16.07.2012 kohtule, et

tema ei ole ujuvkaide paigutust ja rajamist saanud lubada, ta teostas registreerimistoimingud.

Mainekahju saab tekitada olukord, kus liiklus laevateel ei ole nõuetekohaselt tagatud. Linna-

valitsus on ekslikult arvanud, et akvatooriumi võimaliku muutmise küsimused saavad mõjuta-

3-12-131

11(21)

da käesolevat vaidlust. Seega ei oma asjas tähtsust, et Haapsalu Linnavolikogu 18.06.2010

otsusega nr 64 tunnistati kehtetuks 21.12.2007 otsus nr 175, millega oli antud kooskõlastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Suur-Holmi sadama akvatooriumi vähenda-

miseks.

5) Tekkiv majanduskahju ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, mis välistab seadusega ettenähtud

nõuete täitmise. Kohus ei nõustu, et ettekirjutus on tehtud vaid Veskiviigi sadama huvides.

Mistahes isikule sadam ei kuuluks või kas tal on hetkel majandustegevust, peab olema tagatud

laevatee, mida vastustaja nõuab.

6) Ettekirjutus on täidetav, kuna ebaseaduslikult paigaldatud rajatiste või varasema läbipää-

suala taastamiseks kaebaja paigutatud rajatised saab kas osaliselt või täielikult eemaldada.

Veeteede Amet on tulnud kaebajale vastu ja jätnud talle õiguse valida ettekirjutuse täitmiseks

teda vähemkoormavam viis.

7) Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et läbipääsuala tagamiseks kohustav ette-

kirjutus ei saanud tulla kaebajale ootamatult ja et õiguslikus olustikus ei ole toimunud muutusi

ning kaebaja ei saa „vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 haldusasjas 3-08-1424

tehtud lahendi p-s 27 väljendatud seisukohaga leida, et õigusnormid tähendavad midagi

muud“. Kui kaebaja omab kindlust, et Haapsalu Linnavalitsuse poolt kavandatud projekt

mõistliku aja jooksul rajatakse, ei tohiks olla problemaatiline varasemat läbipääsuala tõkesta-

vate sildumisrajatiste ajutine eemaldamine kuni projekti realiseerumiseni.

8) Kohus nõustub Veeteede Ameti seisukohtadega, et ettekirjutus ei ole antud pädevust üle-

tades. Ehitisregistri andmete tähendus on informatiivne ja statistiline.

9) Kaebaja ei saa toetuda ettekirjutuse tühisusele. Riigikohus selgitas 07.03.2003 määruses nr

3-3-1-21-03, et kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise nõude vaid juhul, kui haldusaktil

on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud puudused ja need on ilmselged. Kui haldusakti puudused ei ole

ilmselged, kehtib see haldusakt tema võimalikule õigusvastasusele vaatamata seni, kuni pädev

organ või kohus selle kehtetuks tunnistab või tühistab. Vastustaja oli ettekirjutuse tegemiseks

pädev SadS § 42 lg 3 ja § 44 lg 1 kohaselt, seega ei ole ettekirjutus tühine HMS § 63 lg 2 p-st

3 tulenevalt. Ettekirjutuses on toodud konkreetne eesmärk, mis peab olema saavutatud. Teada

on ettekirjutuse adressaat. Ettekirjutus ei kohusta toime panema õigusrikkumist. Ettekirjutust

ei muuda õigusvastaseks ja selle täitmist ei takista vajadus taotleda täiendavaid tegevuslube.

Kui loa hankimine võtab vastustaja antud tähtajast kauem aega, on kaebajal õigus taotleda

vastustajalt ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaja pikendamist.

10) Kaebajal on kohustus tagada Haapsalu Tagalahe kaguosasse jäävatele sadamatele juurde-

pääs, sest tema akvatooriumi läbib ainus sügavam veeala Haapsalu Tagalahel. Olenemata sel-

lest, kas lugeda ujuvkaid EhS § 72 lg 51 (jõustus 10.07.2009) järgi õiguslikul alusel rajatud

ehitiseks või mitte, ei võta see kaebajalt eelnevalt tuvastatud kohustust kõrvaldada õigusvasta-

se tegevuse tagajärjed ja tagada läbipääs Tagalahe kaguosas asuvatesse sadamatesse. MSOS §

2 p-s 91 toodud veetee mõiste hõlmab ka piiritletud veetee osa akvatooriumi näol, mis tuleneb

SadS § 2 p-st 2. MSOS § 2 p 101 kohaselt tuleb ka laevatee mõistet käsitleda veetee osana, mis

on veeliikluseks sobivaim ala, olenemata sellest, kas ta asub veeteel või selle piiritletud osal.

Kuna sadama sissesõidutee ja akvatoorium veetee osana allub vastustaja järelvalvele, siis ei

ole ka sellest aspektist ettekirjutuse tegemisega kaebaja õigusi rikutud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-12-131

12(21)

7. AS Evore palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja uue otsu-

sega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse väited on järgmised.

1) Kohus on põhjendusteta nõustunud Veeteede Ameti alusetu järeldusega, nagu kahjustaksid

Suur-Holmi sadama ujuvkaid meresõiduohutust. Kohus on jätnud tähelepanuta, et Veeteede

Amet pole määratlemata õigusmõistet „meresõiduohutus“ kordagi sisustanud ega põhjenda-

nud, miks kohaldatakse Soome laevateede kriteeriume olukorras, kus Suur-Holmi sadamas

laevatee puudub. „Meresõiduohutus“ kui määratlemata õigusmõiste tuleb sisustada (vt Riigi-

kohtu lahend nr 3-3-1-62-02, p 12; lahend nr 3-3-1-87-10, p 16). Veeteede Amet pole haldus-

akti põhjendamise kohustust täitnud. Määratlemata õigusmõiste „ohtlikkus“ sisustamata jät-

mise tõttu on vastustaja jätnud teostamata ka kaalutlusõiguse, mis muudab ettekirjutuse mate-

riaalselt õigusvastaseks HMS § 54 tähenduses. Jääb selgusetuks, kellele on praegune olukord

ohtlik ja milles oht seisneb. Vastustaja ja halduskohus ajavad segi mõisted „ohutus“ ja „mu-

gavus“. Et juurdepääs ujuvkaide ümber apellandi kuludega rajatud süvendi kaudu on mõne-

võrra kitsam, ei tähenda, et tegu oleks ohtliku olukorraga. Väidetav oht oli kadunud juba ette-

kirjutuse andmise ajal. Kohus on jätnud tähelepanuta, et ettekirjutuse andmise ajaks oli apel-

lant lasknud omal kulul süvendada Veskiviigi sadamale läbipääsu ümber ujuvkaide AS-ga

Saarte Liinid sõlmitud lepingu alusel, mis nähtub J. Nuudi ekspertarvamuse lisast 3, mille

kohus HKMS § 165 lg 1 p 2 nõudeid rikkudes tähelepanuta on jätnud. J. Nuudi ekspertarva-

mus kinnitab, et Soome laevateedele esitatavad nõuded pole Lääne-Eesti väikesadamatele

kohased, kuna 2X20 m nõue lähtub eelkõige sellest, et Soomes on väikesaartevahelises liiklu-

ses levivad parvlaevad. Ükski väikesadamat külastav jaht ei saa olla nii lai, et vajaks 20 m

laiuselt 2 m sügavust vett, kuna sügavust on vaja üksnes kiilu alla. Ekspert on toonud võrdlu-

sena ka suure reisiparvlaevade liikluse Tallinna reisisadamas, kus mitte ühelgi suurel reisilae-

val pole proportsionaalselt nii palju ruumi, kui nõutakse jahtidele Haapsalu Tagalahel. J. Nuu-

di ekspertarvamuse kogus kohus omaalgatuslikult, paludes 09.06.2012 kohtunõudes kaasatud

haldusorganil oma seisukohti tõendada. Seega pidi kohus ka arvamust kui dokumentaalset

tõendit hindama, mida ta aga HKMS § 2 lg-t 4, § 61 lg-t 1 ja 2 ning § 165 lg 1 p 2 rikkudes ei

teinud. Apellant kordab väidet, et 2x20 m nõue on vastuolus ka Veeteede Ameti senise prakti-

kaga teiste väikesadamate puhul. Kohus ei ole HKMS § 165 lg 1 p-i 2 rikkudes hinnanud

22.02.2012 kaebuse täiendusega koos esitatud fotosid, mis kinnitavad, et Veeteede Amet ka-

sutab ise oma laevaga sedasama veeteed, mida ta peab väikelaevadele ohtlikuks, samuti apel-

landi poolt 01.06.2012 esitatud videot, milles „apellant ise“ ujuvkaide kõrvalt kulgeva veetee

paadiga läbib. Need näitavad, et mingit ohtu tegelikult ei esine. Apellant märgib, et nii kohus

kui vastustaja on ebaõigesti leidnud, et manöövriks tuleb teha 90-kraadiseid pöördeid. Tegeli-

kult on need pöörded laugjamad, 120-kraadise nurga all.

2) Apellant jääb seisukohale, et Suur-Holmi sadama pidajal puudub seadusest tulenev kohus-

tus Veskiviigi sadamale sissesõidutee rajada.

Kuigi Suur-Holmi sadam on registreeritud sadamaregistris tasulisi teenuseid osutava sadama-

na, ei osuta sadam praegu tasulisi teenuseid. Sadamaregister on pigem informatiivse tähendu-

sega, mida kinnitab ka SadS § 37 lg 1, vastustaja kodulehel paikneva sadamaregistri ülesehi-

tus ja J. Nuut oma ekspertarvamuses. Järelikult ei laiene sadamale ka SadS 2. peatüki sätted,

sh § 4 lg-s 6 sätestatud läbipääsu talumise kohustus. Nimetatud tõsiasja jättis kohus HKMS §

180 lg 1 rikkudes tähelepanuta.

Ka juhul, kui Suur-Holmi sadamale SadS § 4 lg 6 laieneks, ei ole kaebajal kohustust Veskivii-

gi sadamale läbipääsu tagada. Selline kohustus tekib juhul, kui tegemist on ainuvõimaliku

teega piirnevasse või ühise sissesõiduga sadamasse. Apellant esitas 22.02.2012 kohtule tõen-

dina väljavõtte SadS seletuskirjast, mis kinnitab, et SadS § 4 lg-s 6 sätestatud kohustus tekib

üksnes siis, kui ühe sadama akvatooriumisse pääseb ainult läbi teise sadama akvatooriumi. Nii

3-12-131

13(21)

see antud juhul pole. Kohus on jätnud tähelepanuta 22.02.2012, 31.05.2012 ja 01.06.2012

esitatud tõendid (väljavõtted merekaardist, fotod, video), mis näitavad, et apellant on hea tahte

väljendusena süvendanud ujuvkaide tagust merepõhja kuni oma sadama akvatooriumi piirini,

tagades Veskiviigi sadamasse veel ühe ohutu läbipääsu.

SadS § 4 lg 6 sätestab läbipääsu talumise kohustuse, mitte aktiivse tegutsemiskohustuse rajada

naabersadama omanikule läbipääs. SadS § 4 lg-d 2 ja 3 panevad sissesõidutee rajamise kohus-

tuse sadama (antud juhul Veskiviigi sadama) pidaja õlule. Seega ei saa ka SadS § 4 lg-le 6

tuginedes väita, et kaebaja peaks oma ujuvkaid lammutama, et Veskiviigi sadama omanik

saaks ilma kulutusteta mugavamalt oma sadamale ligi.

Apellant rõhutab, et tegelikult polegi oluline, kas Suur-Holmi ujuvkaid on ebaseaduslikud

ehitised, sest Veskiviigi sadama sissesõidutee on juriidiliselt alati kulgenud väljaspool Suur-

Holmi sadama akvatooriumi. Ajal, mil paigaldati Suur-Holmi sadama ujuvkaid ja kui moo-

dustati Veskiviigi sadam, kehtisid MSOS ja SadS redaktsioonid, kus sadama sissesõidutee ei

tohtinud kattuda sadama akvatooriumiga. Seega ei kattunud Veskiviigi sadama sissesõidutee

Suur-Holmi sadama akvatooriumi omaga ja ujuvkaide rajamine ei ole olukorda Veskiviigi

sadama sissesõidutee osas muutnud.

3) Ettekirjutuse andmine ei ole arvestanud muutunud olukorraga. Halduskohus on vääralt tu-

ginenud ujuvkaide osas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 lahendile 3-08-1424,

kuna vaidluse faktiline taustsüsteem on muutunud. Kaebaja sõlmis 15.09.2010 lepingu AS-ga

Saarte Liinid ujuvkaideäärse merepõhja süvendamiseks 8 m laiuselt, 2,5 m sügavuselt ja 70 m

pikkuselt. Vaidlus puudub, et ettekirjutuses nõutud sügavus 2 m oli ettekirjutuse andmise

ajaks ujuvkaide tagusel alal juba olemas. Kaebaja möönab, et selline sügavus oli merepõhjal

kõige kitsamas kohas vaid 5,2 m laiuselt (tänaseks on AS Saarte Liinid puudused kõrvaldanud

ja laius on 8 m), ent arusaamatu on, miks peaks see ala olema 20 m laiune, kui J. Nuudi arva-

muses on selgelt välja toodud, et väikelaev vajab sellist sügavust üksnes oma kiilu all. Seega

ei saa lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu varasemast otsusest. Ettekirjutuse põhjendustes heide-

takse ette, et vastav ala pole 8 m lai, samas kui resolutsioonis nõutakse juba 20 m laiust läbi-

pääsu.

Kaebajal on tõepoolest kehtiv vee erikasutusluba süvendustöödeks Suur-Holmi sadama akva-

tooriumis. Samas on kohus vääralt leidnud, et kaebaja saaks taotleda loa täiendamist õigusega

süvendustöödeks ka väljaspool oma sadama akvatooriumi. Tegelikkuses on sadama pidajal

õigus süvendustöödeks ainult oma akvatooriumis või selle sissesõiduteel (SadS § 4 lg 3, VeeS

§ 8 lg 1, § 8 lg 2 p 6).

Kohus on HMS § 60 lg-t 2 valesti kohaldades leidnud, et kuna apellant ei vaidlustanud Vee-

teede Ameti 28.07.2008 akti nr 5-6-5/1724, millega jäeti ujuvkaide paigaldamine kooskõlastu-

seta, on see akt tervikuna apellandile ja kohtule siduv. Siduv on vaid akti nr 5-6-5/1724 reso-

lutsioon, millega jäeti ujuvkaide ehitus kooskõlastamata (HMS § 60 lg 2). Hinnang või arva-

mus, et Suur-Holmi sadama akvatooriumis peaks olema 2x20 m läbipääsuala, on haldusakti

põhjendava osa üks osa ning seda eraldi vaidlustada ei saa.

Kohtuotsuses on jäetud ebaõigesti kohaldamata EhS § 72 lg 51, mis seadustas nii Suur-Holmi

kui ka mitmete teiste sadamate ujuvkaid, mis olid paigaldatud varasema seaduse redaktsiooni

ajal enne ringkonnakohtu 12.04.2010 otsust ning olid Veeteede Ametiga kooskõlastamata.

Oluline on see, et alles ringkonnakohtu otsuses käsitleti ujuvkaide paigaldust ehitustegevuse-

na. Enne Suur-Holmi sadama ujuvkaide rajamise kooskõlastamata jätmist Veeteede Ametis

sellise tegevuse kooskõlastamist ei toimunud. Tekkinud õigusliku segaduse likvideerimiseks §

72 lg 51 EhS-sse lülitatigi. Seda kinnitavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

kantsleri kiri ja Haapsalu Linnavalitsuse kooskõlastus ujuvkaide paigaldamiseks. Mingit sidu-

3-12-131

14(21)

vat laiuse ja sügavuse nõuet ei ole Veeteede Amet kaebajale enne vaidlustatud ettekirjutuse

andmist esitanud.

4) Apellant kordab põhjendusi, miks tema arvates ei ole ettekirjutus proportsionaalne, ja mille

halduskohus apellandi väitel on tähelepanuta jätnud. Ebaproportsionaalne on sundida Suur-

Holmi sadama pidajat suuremat osa oma rajatistest lammutama ja kandma suurt kahju olukor-

ras, kus ainuke läbipääsust huvitatud isik Veskiviigi sadama pidajana ei ole ise omale muga-

vama juurdepääsu tagamiseks midagi ette võtnud. Ettekirjutus pole eelkõige mõõdukas saavu-

tatava eesmärgi kontekstis. Erinevalt kohtuotsuses väidetust, ei ole ujuvkaide osaline ega aju-

tine eemaldamine tehniliselt ega juriidiliselt võimalik, sest eeldab allesjäävale osale merepõh-

ja hoonestusõiguse seadmist. Kohus on õigesti märkinud, et Haapsalu linna plaanid Haapsalu

Tagalahte veelgi süvendada saavad realiseeruda alles tulevikus, kuid samuti puudub ka Veski-

viigi sadama kaidel praegusel ajahetkel kasutusluba, mistõttu on eriti küüniline nõuda kasutus-

loaga kaisid omava Suur-Holmi sadama hävitamist. Isegi kui on õige kohtu väide, et EhS § 72

lg 51 ei kaota vajadust Veeteede Ameti kooskõlastuse järgi, tekitas see säte apellandile õigus-

pärase ootuse, et ka tema ujuvkaid loetakse tagantjärgi seaduslikeks ehitisteks. Kui ujuvkaid

ongi ebaseaduslikud ehitised, siis ka EhS § 40 lg 1 alusel lammutamise nõude esitamine on

õigustatud vaid juhul, kui selleks on põhjendatud vajadus, eelkõige kui ehitis kujutab endast

nõuetele mittevastavuse tõttu ohtu.

5) Apellant jääb seisukohale, et Veeteede Ametil puudub pädevus anda kindla tähtajaga ette-

kirjutusi, mille täitmine sõltub teiste iseseisvate avaliku halduse kandjate diskretsiooniotsus-

test.

8. Veeteede Amet leiab, et halduskohtu otsus on õige ja põhjendatud, ning jääb oma vara-

semalt esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja soovib rõhutada järgmist.

1) Ujuvkaide meresõiduohtlikkuse küsimuses märgib vastustaja, et apellatsiooni ese on otse-

selt hõlmatud vastustaja 28.07.2008 otsusega nr 5-6-5/1724. Seetõttu on kaebajal lubamatu

taotleda teistkordselt haldusakti tühistamist, mille kohus on õiguspäraseks tunnistanud ja mille

kehtestatud nõue on kaebajale siduv. Alusetu on kaebaja väide, et talle on jäänud selgusetuks,

kellele on praegune olukord ohtlik ja milles ohtlikkus seisneb, kuna MSOS § 48 lg 1 ja ma-

jandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002 määruse nr 26 alusel on otsuse tegemisel

kaalutud vaid asjaolu, kas ehitustegevus kahjustab veeliikluse ohutust Haapsalu Tagalahel või

mitte. Meresõiduohutust tagavad asjaolud olid kohtumenetluse esemeks haldusasjas nr 3-08-

1424. Otsuses nr 5-6-5/1724 toodud põhjendused lähtuvad meresõiduohutuse kahjustamise

keelust. Kaebajal oli nimetatud otsust võimalik vaidlustada ja seda ta ka tegi. Põhjendatud ei

ole uus vaidlus samade asjaolude üle, kuna ringkonnakohus on 12.04.2010 otsusega nr 3-08-

1424 tuvastanud, et kaebaja paigaldatud ujuvkaid on õigusvastased ja Veeteede Ameti

28.07.2008 otsus nr 5-6-5/1724 on õiguspärane.

Eeltoodut ei muuda ka Haapsalu Linnavalitsuse poolt kohtule esitatud J. Nuudi ekspertarva-

mus. Dokument ei ole kooskõlas TsMS § 293 mõttega, kuna ei esita ega anna selgitusi antud

asjas tähtsust omavate eriteadmisi nõudvate asjaolude kohta, vaid sisaldab hulgaliselt õigus-

likke arvamusi juba jõustunud kohtuotsuse nr 3-08-1424 ja vaidlusaluse ettekirjutuse osas.

Tegelikult ka J. Nuut möönab ohtude olemasolu, viidates küll vaid mõnele probleemsele ko-

hale. J. Nuudi võrdlused erinevate laevatüüpide manööverdamisvõimest on eksitavad ja võrd-

lused palju suuremate sadamatega asjakohatud. Halduskohus on J. Nuudi ekspertarvamust

õigesti hinnanud ja õigesti järeldanud, et see ei kinnita meresõiduohutuse mittekahjustamist.

Vaidlustatud ettekirjutus ei pane kaebajale enamat kohustust kui näeb ette Veeteede Ameti

28.07.2008 otsuses nr 5-6-5/1724 sisalduv piirang, mis on kaebaja suhtes kehtiv ja mille ees-

märgiks on õigusvastase teo (st meresõiduohutuse kahjustamise) ärahoidmine. Tuvastatud on

3-12-131

15(21)

kehtiv ehitustegevuse piirang, kuid selle mittetäitmise kahjulik tagajärg on alles. Ettekirjutus

lähtub vajadusest õigusvastase tegevuse tagajärjed faktiliselt kõrvaldada.

2) Suur-Holmi sadamast läbipääsu tagamise küsimuse osas märgib vastustaja, et tõele ei vasta

kaebaja väide, et ettekirjutuse andmisel ei arvestatud tema poolt tehtud süvendustöödega. Vas-

tustaja mõõdistas ujuvkaidega külgneva ala ja need andmed on esitatud ettekirjutuses. Vastus-

taja leidis süvendustööde mahu põhjal, et 28.07.2008 otsuses nr 5-6-5/1724 kirjeldatud mere-

sõiduohutust kahjustavad asjaolud ei ole ära langenud. Apellandi 04.09.2012 kohtuistungil

esitatud väidet, et on ilmnenud uued asjaolud täiendavate süvendustööde kujul ja seega on

täidetud ettekirjutusega esitatud nõue, kontrollis vastustaja esimesel võimalusel, mõõdistades

03.11.2012 vaidlusaluse ala uuesti. Tänaseks on „5,2“ (ilmselt peab vastustaja silmas „2,5“) m

asemel 2 m sügavune veeala selle kitsaimas kohas 8 m laiune (ja kõige laiemas kohas 13 m

laiune). Seega ei ole ettekirjutuse aluseks olevad asjaolud muutunud. Samuti ei ole muutunud

õiguslik olukord, mille kohaselt on kaebaja tasulisi sadamateenuseid osutav sadama pidaja,

kellele kehtivad SadS 2. ptk-st tulenevad õigused ja kohustused.

Arusaamatu on kaebaja järeldus, et SadS § 4 lg-le 6 tuginedes vaidlusaluste ujuvkaide lammu-

tamist nõuda ei saa. Meelevaldne on samastada SadS § 4 lg-st 6 tuleneva läbipääsu tagamise

kohustust kohustusega rajada naabersadamasse läbipääs, seda enam, et antud juhul oli enne

apellandi poolset õigusvastast ujuvkaide paigaldamist apellandi akvatooriumist läbipääs taga-

tud. Akvatooriumide kasutamise õigusliku režiimi küsimus on apellandi ujuvkaide paigalda-

mise vaidluses läbi arutatud kahel korral (kohtuasjas nr 3-08-1424, p 27 ja nr 3-08-1472, p

10). Akvatoorium on veetee osa, millele kehtivad MSOS-s toodud nõuded veeteele ja laieneb

Veeteede Ameti pädevus meresõiduohutuse hindamiseks.

9. Haapsalu Linnavalitsus on kirjalikus vastuses seisukohal, et Tallinna Halduskohtu

02.10.2012 otsus on õiguspärane. Samas möönab linnavalitsus, et apellatsioonkaebuse (p 2.2-

2.5) arutlused „ohutuse“ ja „mugavuse“ kohta on asjakohased ja põhjendatud.

10. OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi palus ringkonnakohtu istungil jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

11. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusor-

gan. Kokkuvõtlikult väidab kaebaja sel alusel ettekirjutuse tühisust põhjendusega, et ujuvkai

lammutamiseks vajaliku ehitusloa andmine on EhS §-dest 23 ja 24 tulenevalt kohaliku omava-

litsuse kaalutlusotsus ja ning selle loa andmiseks vajalike projekteerimistingimuste kooskõlas-

tamise pädevus on EhS § 19 lg-test 32-33 tulenevalt Tehnilise Järelevalve Ametil. Alternatiiv-

ne lahendus – merepõhja süvendamine väljaspool kaebaja akvatooriumi – eeldab VeeS § 8 lg

2 p 6 kohaselt vee erikasutusluba, mille väljaandmine on sama seaduse § 9 lg 5 järgi Kesk-

konnaameti pädevuses, loa saamiseks vajalik akvatooriumi piiride muutmine aga SadS § 5 lg-

st 1 tulenevalt Vabariigi Valitsuse pädevuses.

12. Ringkonnakohtu arvates ei ole eeltoodud viited kohaliku omavalitsuse, Tehnilise Järele-

valve Ameti, Keskkonnaameti ja Vabariigi Valitsuse pädevustele asjakohased. Veeteede

Ameti pädevust vaidlustatud ettekirjutuse tegemiseks tuleb hinnata SadS § 42 lg 3, mille järgi

teostab Veeteede Amet riiklikku järelevalvet selles seaduses ja selle alusel kehtestatud õigus-

aktides sätestatud nõuete täitmise üle, ja § 44 lg 1 alusel, mille kohaselt teeb riiklikku järele-

valvet teostav ametiisik selle seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise

3-12-131

16(21)

lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrval-

damiseks ettekirjutuse, milles juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude selle lõpeta-

miseks, esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täieli-

kuks peatamiseks või kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke

toiminguid.

13. Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt on see tehtud Suur-Holmi sadama pidajale tema eba-

seadusliku ehitustegevuse tagajärgede kõrvaldamiseks. Sadamaseaduse nõue on ka selle sea-

duse § 4 lg-s 5 sätestatud sadama pidaja kohustus tagada ehitustegevuse toimumine akvatoo-

riumil ja sissesõiduteel vastavalt MSOS § 48 lg 2 alusel kehtestatud korrale. SadS § 44 lg 1

alusel on Veeteede Amet pädev tegema ettekirjutuse eelnimetatud nõuet rikkuva sadama pida-

ja ehitustegevuse tagajärgede kõrvaldamiseks. Veeteede Ameti pädevuse seisukohalt ei oma

tähtsust see, et vaidlusalune ehitustegevus leidis aset enne kehtiva SadS jõustumist

10.07.2009. Esiteks kujutab ka enne selle seaduse jõustumist akvatooriumisse või sissesõidu-

teele õigusvastaselt rajatud ning seadustamata rajatiste kasutamise jätkamine pärast kehtiva

SadS jõustumist endast selle seaduse § 4 lg-s 5 sätestatud kohustuse jätkuvat rikkumist sada-

ma pidaja poolt. Teiseks on Veeteede Ameti pädevuses ka MSOS § 76 lg 1 kohaselt riikliku

järelevalve teostamine meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle, eesmärgiga

tagada laevade, väikelaevade jm veesõidukite meresõiduohutus ja sisevetel sõidu ohutus

(MSOS § 77 lg 1). Nagu SadS § 44 lg 1, nii sätestab ka MSOS § 79 lg 3 Veeteede Ameti järe-

levalveametniku pädevuse teha MSOS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumi-

se lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõr-

valdamiseks ettekirjutuse, milles juhitakse tähelepanu õigusrikkumisele ja kohustatakse see

lõpetama ning kohustatakse tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke

toiminguid.

Ettekirjutuses viidati ka SadS § 4 lg-le 6, mis sätestab, et sadama pidaja peab tagama läbipää-

su akvatooriumist ilma selle eest tasu saamata, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või

ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata või kahjustamata ei

ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse, välja arvatud juhul, kui

see toob läbipääsu võimaldamiseks kohustatud sadama pidajale kaasa ebamõistlikke kulutusi.

Ettekirjutuse viitest sellele sättele ja Veeteede Ameti 28.07.2008 otsuse nr 5-6-5/1724 saab

järeldada, et Veeteede Ameti hinnangul on adressaat ebaseadusliku ehitustegevusega oma

sadama akvatooriumis rikkunud ka SadS § 4 lg-s 6 sätestatud läbipääsu tagamise kohustust

sadama akvatooriumist.

14. Kas ettekirjutuse aluseks olev Veeteede Ameti hinnang sadama pidaja tegevuse seadus-

likkusele on õige ning kas sadama pidajale laieneb SadS § 4 lg-s 6 sätestatud läbipääsu taga-

mise kohustus, ei mõjuta hinnangut ettekirjutuse Veeteede Ameti pädevuse piiresse jäämisele

ja kehtivusele HMS § 63 lg 2 p 3 seisukohalt, vaid ettekirjutuse õiguspärasusele HMS § 54

seisukohalt. Haldusakti andmine „andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas“

eeldab, et juhtumi asjaolud vastavad õigusnormis sisalduvatele õiguslikele eeldustele.

15. Asjaolu, et ettekirjutuses nõutav ehitustegevuse tagajärgede kõrvaldamine eeldab muude

haldusorganite pädevusse kuuluvate lubade andmist, ei tähenda Veeteede Ameti sekkumist

nende haldusorganite pädevusse. Vaidlustatud ettekirjutusega pole Veeteede Amet otsustanud

ei ujuvkai lammutamise projekteerimistingimuste või ehitusloa väljastamise ega vee erikasu-

tusloa väljastamise või Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride muutmise üle.

16. Seetõttu pole alust arvata, nagu oleks Veeteede Amet vaidlustatud ettekirjutuse andmisel

ületanud oma pädevust.

3-12-131

17(21)

17. HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustu-

sed, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik

täita. Sama lõike p 4 kohaselt on haldusakt tühine ka siis, kui see kohustab toime panema õi-

gusrikkumise.

Haldusaktiga pandud kohustus võib seisneda ka teatud tulemuse saavutamises adressaadi vali-

tud vahenditega. Kui nõutav tulemus on määratletud selgelt ja üheselt, ei saa väita, nagu ei

selguks haldusaktist adressaadi kohustus. Selliselt on ringkonnakohtu arvates määratletud

nõutav tulemus – vähemalt 2 m sügavune ja 20 m laiuse läbipääsuala läbi või ümber Suur-

Holmi sadama – ka vaidlusaluses ettekirjutuses.

Ringkonnakohtu arvates pole alust arvata, et apellandil poleks võimalik ettekirjutuses nõutud

tulemust seaduslike vahenditega saavutada. Ettekirjutuses ei panda apellandile kohustust teos-

tada veekogu süvendustöid veeseadust rikkudes. Et ettekirjutus on täidetav, näitavad juba

apellandi väited AS-ga Saarte Liinid sõlmitud lepingu alusel ujuvkaideäärse merepõhja sü-

vendamisest. Kohtule pole arusaadav ka see, millised õiguslikud takistused välistavad apel-

landi poolt ujuvkai ümberpaigutamise või eemaldamise.

18. Eeltoodud põhjustel puuduvad Veeteede Ameti 07.10.2011 ettekirjutusel nr 5-6-1/2570

tühisuse tunnused. Kaebaja nõue selle ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks on põhjendamatu.

II

19. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

20. Kaebaja väitel ei laiene talle SadS 2. ptk nõuded (sh § 4 lg-d 5 ja 6) SadS § 1 lg 2 p 2 alu-

sel, mille kohaselt ei kohaldata selle seaduse peatükke 2, 3 ja 6, kui selles seaduses ei ole sä-

testatud teisiti, väikesadamale, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid. Vaidlustatud ettekirju-

tuse p-s 1.4 on märgitud, et Suur-Holmi sadam on 20.11.2009 registreeritud sadamaregistris

tasulisi teenuseid osutava sadamana. Kaebaja väide, et „käesoleval ajal ta tasulisi teenuseid ei

osuta“ (18.01.2012 kaebuse p 3.3.2), on üldsõnaline, paljasõnaline ja ebausutav. Kaebaja ei

ole selgitanud, millal ja millega seoses on ta lõpetanud tasuliste sadamateenuste osutamise.

Väite muudavad ebausutavaks kaebuse 08.02.2012 täienduses esitatud argumendid ettekirju-

tuse mõjust kaebuse esitajale (p 2.26), mille kohaselt on vaidlusaluste ujuvkaide maksumus

60 000 eurot ning nende paigaldamise huvides on püsisilla tugevdamiseks tehtud investeerin-

guid 300 000 eurot. Ei ole mõistlik arvata, et tasuta sadamateenuseid osutav isik teeks sada-

mateenuse osutamiseks niisuguseid kulutusi.

21. Ehitustegevuse tagajärgede kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutus tugineb hinnangule, et

ehitustegevus oli ebaseaduslik.

22. Haldusasjas nr 3-08-1424 lahendatud kaebuses taotles AS Evore tühistada enne

10.07.2009 kehtinud sadamaseaduse § 10 lg 2 alusel moodustatud sadamate laevaliikluseks

avamise komisjoni 26.03.2008 ja 15.07.2008 sadama laevaliikluseks avamise aktid nr 61, mil-

les tehti ettepanek kooskõlastada sadama akvatooriumis tehtud hüdrotehnilised tööd (vaidlus-

aluste ujuvkaide paigaldamine) Veeteede Ametiga, ning Veeteede Ameti 28.07.2008 otsus nr

5-6-5/1724, millega ei kooskõlastatud ujuvkaide paigutust Suur Holmi sadamas. AS Evore

leidis, et ta ei pea nende kaide paigaldamist kooskõlastama Veeteede Ametiga, sest akvatoo-

rium pole veetee, millele MSOS § 48 lg 1 kohalduks. Kui aga vaidlusalused ujuvkaid ka kuu-

luvad kooskõlastamisele, tuli need kaebaja arvates lugeda Veeteede Ameti poolt kooskõlasta-

tuks või kohustada Veeteede Ametit neid kooskõlastama.

3-12-131

18(21)

23. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 12.04.2010 otsusega nr 3-08-1424 jäeti kaebus nen-

des nõuetes rahuldamata. Ringkonnakohus asus järgmistele seisukohtadele (otsuse p-d 23 ja

24). Kaebaja oli kohustatud oma sadama akvatooriumisse paigutatud ujuvkaid Veeteede Ame-

tiga kooskõlastama. MSOS § 48 on kohaldatav veetee suhtes ning akvatoorium on veetee osa.

Asjaolust, et MSOS ei sätestanud vaidlusalusel perioodil veetee legaaldefinitsiooni, ei saa

järeldada, nagu tuleks seda mõiste samastada MSOS § 2 p-s 10 sätestatud üldkasutatava vee-

tee mõistega, mis sadama sissesõiduteed ja akvatooriumi ei hõlma. Et akvatoorium on veetee

osa, sätestab sõnaselgelt 2009. a jõustunud SadS § 2 p 2. Selles seaduses on sõnaselgelt sätes-

tatud ka sadama pidaja kohustus tagada, et ehitustegevus akvatooriumil, nagu ka sissesõidu-

teel, toimuks vastavalt MSOS alusel kehtestatud korrale (§ 4 lg 5). MSOS § 2 p 91 näeb alates

10.07.2009 ette, et veetee on laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel.

MSOS § 48 lg 2 alusel kehtestatud ehitustegevuse kord kohustab ehitustegevuse veeteedel

kooskõlastama Veeteede Ametiga (§ 1 lg 2). Selleks tuleb hüdrotehniliste tööde tellijal enne

tööde algust esitada planeeritavate tööde projekt Veeteede Ametile läbivaatamiseks, millele

amet on kohustatud ühe kuu jooksul andma kirjaliku vastuse (§ 2 lg 1), läbivaatamiseks tuleb

esitada ka muudatused projektis (§ 2 lg 3) ning pärast hüdrotehniliste tööde lõpetamist tuleb

tellijal esitada Veeteede Ametile ühe kuu jooksul arvates vastuvõtuaktile allakirjutamise päe-

vast rajatise vastuvõtuakt koos rajatist iseloomustavate üldandmetega (§ 2 lg 4). Selline ehi-

tustegevuse kooskõlastusmenetlus ei ole vaadeldav HMS § 16 tähenduses kooskõlastuse han-

kimisena sadama laevaliikluseks avamise menetluses. Tegemist ei ole haldusesisese menetlu-

sega – kooskõlastuse või arvamuse andmisega teisele haldusorganile.

24. Tulenevalt HKMS § 177 lg-st 1, ei ole need ringkonnakohtu jõustunud otsuse põhjenda-

vas osas esitatud seisukohad käesolevas vaidluses menetlusosalistele kohustuslikud. Kuid

ringkonnakohus ei näe põhjust asuda käesolevas vaidluses teistsugustele seisukohtadele ja

jääb nende seisukohtade juurde.

25. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et vaidlusaluste ujuvkaide rajamine apel-

landi peetava sadama akvaariumis kujutas endast ebaseaduslikku ehitustegevust.

26. Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 otsusega nr 3-08-1424 jäeti kaebus rahuldamata ka

Veeteede Ameti 28.07.2008 otsuse nr 5-6-5/1724, millega ei kooskõlastatud ujuvkaide paigu-

tust Suur Holmi sadamas, tühistamise nõudes. Selle tõttu on seni kõrvaldamata vaidlusaluste

ujuvkaide paigaldamise vastuolu MSOS § 48 lg 2 alusel kehtestatud korraga.

27. Apellandi arvates on Veeteede Ameti 28.07.2008 otsus ja kooskõlastuse puudumine vaid-

lusaluste ujuvkaide seaduslikkuse aspektist kaotanud sisulise tähenduse 01.07.2009, mil jõus-

tus EhS § 72 lg 51, mille alusel tuleb neid rajatisi pidada seadustatuks. EhS § 72 lg 51 esimene

lause sätestab: „Enne 2009. aasta 1. juulit ehitisregistrisse kantud avalikku veekogusse ehita-

tud kaldaga püsivalt ühendatud ehitis loetakse õiguslikul alusel ehitatud ehitiseks.“ Kaebaja

tugineb sellele, et vaidlusalused ujuvkaid ei ole iseseisvalt kasutatavad, vaid kaldaga püsivalt

ühendatud betoonkai osad, betoonkaile aga on väljastatud kasutusluba ja see on kantud ehitis-

registrisse enne 01.07.2009.

28. Millelgi ei põhine kaebaja väide, et vaidlusalused ujuvkaid ei ole iseseisvalt kasutatavad.

Nende ujuvkaide kinnitamine kaldaga püsivalt ühendatud betoonkai külge ei laienda neile

selle betoonkai õiguslikku staatust. Oluline on see, et nende kaide veekogusse paigutamisele

on MSOS § 48 alusel kehtestatud EhS-ga võrreldes erikord. EhS § 72 lg 51 ei võta nende kai-

de paigaldamisele majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002 määrusest nr 26 tule-

nevat Veeteede Ameti kooskõlastuse nõuet. Seetõttu ei ole ujuvkaide õiguslik staatus vaidlus-

tatud ettekirjutuse tegemise ajaks muutunud.

3-12-131

19(21)

29. Eeltoodud põhjendustel kujutasid vaidlusalused ujuvkaid endast ka ettekirjutuse tegemise

hetkel ebaseadusliku ehitustegevuse õigusvastast tagajärge.

30. Haldusasjas nr 3-08-1424 vaidlustas kaebaja Veeteede Ameti 28.07.2008 otsuse nr 5-6-

5/1724 põhjendusega, et Veeteede Amet nõuab kaebajalt Suur-Holmi sadama akvatooriumist

läbisõidu võimaldamist Suur-Holmi sadamast kagu poole jäävatesse sadamatesse alusetult,

sest tol ajal kehtinud SadS § 4 lg-st 1 tulenevalt on akvatoorium ette nähtud üksnes konkreetse

sadamaga seonduvaks laevaliikluseks. 12.04.2010 otsuses ei pidanud ringkonnakohus seda

kaebaja seisukohta põhjendatuks. Ringkonnakohus viitas oma 16.12.2009 otsuses haldusasjas

nr 3-08-1472 (p 10) avaldatud järgmistele seisukohtadele: „SadS § 4 lg 1 sätestas: „Akvatoo-

rium on piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks

sadama funktsionaalseks tegevuseks.“ Sellest määratlusest ei tulene, nagu minetaks akvatoo-

riumi koosseisu hõlmatud vee-ala õigusliku režiimi, mis tuleneb avalikule veekogule asjaõi-

gusseadusest või veeseadusest. Vaidlust ei ole selles, et Suur-Holmi sadama akvatooriumiga

hõlmatud vee-ala kuulub avaliku veekogu hulka asjaõigusseaduse § 159 mõttes. AÕS § 159

lg-st 2 ja veeseaduse § 18 lg-st 1 tulenevalt võib avalikku veekogu liiklemiseks kasutada iga-

üks, kui seda seaduse vm õigusaktiga ei piirata. SadS § 4 lg 1 ei ole selline „seadus“. Akva-

tooriumi määratleb seadus seoses sadamaala piiritlemisega (SadS § 3), millega piiritletakse

sadama valdaja kohustused ohutu laevaliikluse ja korra kindlustamisel sadamas (vt SadS §

12). Sadama akvatooriumi määratlemine ei kõrvalda sadama valdajalt mh AÕS § 160 lg-st 2

tulenevat kaldaomaniku kohustust hoiduda avalikus veekogus rajatiste ehitamisest, mis võik-

sid takistada veesõidukite liiklemist.“ Ringkonnakohus jäi nendele seisukohtadele ka haldus-

asjas nr 3-08-1424 ning lisas, et Vabariigi Valitsuse korraldused akvatooriumi piiride määra-

mise kohta ei ole õigusaktid, mis piiravad avaliku veekogu liiklemiseks kasutamist ning käes-

oleval ajal kehtiva SadS § 4 lg 6 sätestab selgelt, et sadama pidaja peab tagama läbipääsu ak-

vatooriumist ilma selle eest tasu saamata, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise

sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata või kahjustamata ei ole

võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse.

31. 28.07.2008 otsuses nr 5-6-5/1724 keeldus Veeteede Amet vaidlusaluste ujuvkaide koos-

kõlastamisest põhjendusega, et projektis näidatud rajatised sulgevad veeliikluseks ainsa süga-

vama veeala Haapsalu Tagalahel ning Tagalahe kaguosas asuvatesse sildumiskohtadesse

suunduvad veesõidukid on sunnitud liiklemiseks kasutama sellest itta jäävat ohtlikku madala-

mat veeala. Veeteede Amet pidas selles otsuses põhjendatuks Soome Mereadministratsiooni

soovitatavate laevatee laiustega arvestades jätta vabaks vähemalt 2 m sügavune ja 20 m laiune

läbipääsuala. Veeteede Amet tutvus vaidlusaluse ettekirjutuse tegemise ajaks muutunud olu-

korraga – ümber Suur-Holmi sadama välimise ujuvkai oli AS Evore süvendanud läbipääsuala,

mis oli ligikaudu 2 m sügavune ning kitsaimas kohas ligikaudu 4,6 m lai. Siiski jäi Veeteede

Amet 28.07.2008 otsuses nr 5-6-5/1724 võetud seisukoha juurde vähemalt 2 m sügavuse ja 20

m laiuse läbipääsuala tagamise võimalikkusest. Kaebaja heidab ette, et vastustaja on jätnud

avamata määratlemata õigusmõiste „meresõiduohutus“, ja leiab, et olemasolev läbipääsuala

pole võib-olla küll mugav, kuid pole ka ohtlik.

32. SadS § 4 lg 6 kohaselt on läbipääsu tagamise kohustus ka siis, kui muu tee pole ainuvõi-

malik, küll aga on ohtlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik selget piiri ebamugava ja

ohtliku laevatee vahele tõmmata. Ohtliku olukorraga võib tegemist olla ka juhul, kui ohu väl-

timine eeldab olulisi ebamugavusi. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et 2 m süvist vajava vee-

sõidukiga on põhimõtteliselt võimalik läbi sõita ka veeteelt, kus selline süvis ei ole tagatud 20

m laiuses ja maailmas on olemas veeteid, mis sellistele parameetritele ei vasta. Ohutu laevatee

nõuet võib sisustada ka välisriigi – Soome – laevateede projekteerimise soovitustega. Viide

Soome Mereadministratsiooni projekteerimisjuhistele on küll üldsõnaline, kuid siiski kontrol-

litav ja ümber lükatav. Antud juhul ei ole esitatud tõendeid, mis näitaksid, et Veeteede Amet

3-12-131

20(21)

on viidatud soovitusi mõistnud ebaõigesti. J. Nuudi arvamuses (tl 132-135) toodud seisukoht,

et laevatee nõuded sõltuvad sellest, millistele veesõidukitele see tee on mõeldud, on väljaspool

kahtlust, kuid sellega ei saa ümber lükata Veeteede Ameti hinnangut konkreetselt Haapsalu

Tagalahes meresõiduohutuse seisukohast soovitusliku laevatee parameetrite suhtes. J. Nuut ei

ole Veeteede Ameti viidatud projekteerimissoovitustega tutvunud ning tema arvamus, et sil-

mas võib olla peetud reisiparvlaevade vajadusi, on oletuslik. J. Nuudi viited suurte reisilaeva-

de sildumisele Tallinna reisiterminalides ning väga suurtele laevadele Panama kanali läbimisel

proportsionaalselt nende laevade mõõtmetega tagatud veeala ulatusele ei ole asjakohased.

Meresõiduohutus on suhteline mõiste, mille tagamise ulatus on igal pool piiratud vastava piir-

konna looduslike olude, veeliikluse eripära ja majanduslike tingimustega. Et selliste mõõtme-

tega laevadele, mis külastavad Haapsalu Tagalahes asuvaid sadamaid, ei ole paljudes piirkon-

dades tagatud 20 m laiust ja 2 m sügavust laevateed, ei tähenda, et sellised nõuded poleks

Haapsalu Tagalahel mõistlikud ja nende täitmise poole ei peaks võimalusel püüdlema. Piisav

põhjus nende täitmisest kõrvale kalduda pole apellandi soov pöörata seni Haapsalu Tagalahel

nendele nõuetele vastanud üldkasutatav laevatee üksnes enda sadama kasuks.

33. SadS § 4 lg 6 teine lause sätestab, et läbipääsu ei pea tagama, kui see toob läbipääsu või-

maldamiseks kohustatud sadama pidajale kaasa ebamõistlikke kulutusi. Otsuses haldusasjas nr

3-08-1424 viitas ringkonnakohus ka SadS § 8 p-le 6, mille kohaselt keeldutakse akvatooriumi

määramisest, kui taotletav akvatoorium ei taga läbipääsu akvatooriumist, kui see on ainuvõi-

malik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu

seadmata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse. Eeltoodu

põhjal arvab ringkonnakohus, et kui akvatoorium on määratletud selliselt, et selle koosseisu

on haaratud tol hetkel ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse, ei

saa üksnes asjaolu põhjal, et sadama pidaja on sunnitud loobuma sellele teele paigaldatavate

sadamarajatiste abil tulu teenimise võimalusest, asuda seisukohale, et läbipääsu võimaldamine

tooks talle kaasa ebamõistlikud kulutused.

34. Seega on ettekirjutuses tehtud viide SadS § 4 lg-le 6 asjakohane. Ehitustegevuse tagajär-

gede kõrvaldamise nõue ei tugine üksnes ehitustegevuse formaalsele õigusvastasusele, vaid

meresõiduohutusest kantud vajadusele.

35. Väide vaidlustatud ettekirjutuse ebaproportsionaalsusest on põhistamata. Kaebaja väide

ujuvkaide eemaldamisega tekkivast 360 000 euro suurusest kahjust, mis lisandub eemaldami-

se maksumusele, ei põhine mingitel arvestustel ja tundub ülepaisutatud. Ka pole ujuvkaide

eemaldamine ettekirjutuse täitmise ainus võimalus. Ettekirjutuses on kaebajale jäetud võima-

lus valida selles toodud eesmärgi saavutamiseks teda kõige vähem koormav viis. Kaebaja pole

esitanud mingeid arvestusi, kui palju maksaks ettekirjutuses nõutud parameetritega veetee

süvendamine, mis kaotaks ujuvkaide ümberpaigutamise vajaduse.

36. Kaalutlusõiguse teostamine ja sellekohaste põhjenduste-kaalutluste haldusakti põhjendus-

tes märkimise kohustuse ulatus sõltub sellest, kuidas on menetlusosalistele haldusakti andmise

menetluses tagatud õigus ärakuulamisele ja milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid on ära-

kuulamise käigus esile toodud. Vaidlustatud ettekirjutusest nähtub, et 02.02.2011 on Veeteede

Amet saatnud AS-le Evore ettekirjutuse projekti, millele on kaebaja saanud esitada kirjalikud

vastuväited, ning asja arutamiseks on korraldatud 16.03.2011 istung. Kaebaja ei ole esile too-

nud, millised tema poolt haldusmenetluses esile toodud asjaolud on jäetud tähelepanuta. Kae-

baja huvidega arvestamist vaidlusaluses haldusmenetluses näitab ka see, et Veeteede Amet on

kaebajale võimalikult soodsa tulemuse huvides oodanud ettekirjutuse tegemisega pikka aega

(veetee mõõdistamisest 28.04.2011 kuni oktoobrini 2011), et selgitada välja võimalus, et

Haapsalu Linnavalitsus süvendab ise Veeteede Ameti nõutavate parameetritega laevatee üm-

ber Suur-Holmi sadama akvatooriumi.

3-12-131

21(21)

37. Eeltoodud põhjendustel on Veeteede Ameti 07.10.2011 ettekirjutus nr 5-6-1/2570 ring-

konnakohtu arvates õiguspärane haldusakt, mille tühistamiseks puudub alus.

III

38. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.10.2012 otsus haldusas-

jas nr 3-12-131 muutmata.

39. HKMS § 108 lg 1 alusel jääb apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämise tõttu rahuldamata

ka apellandi taotlus apellatsiooniastme menetluskulude summas 1715 eurot väljamõistmiseks

vastustajalt. Teised menetlusosalised ei ole apellatsiooniastmes menetluskulude väljamõistmi-

se taotlusi esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Madise

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Lilianne Aasma