2-12-44744/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26. aprill 2013 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-44744 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind OÜ XXXhagi XXXOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 90 979,71 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised hageja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Ilo-Hanna Hõrrak-Nõmm kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli 11.04.2013, avalik kohtuistung hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Ilo-Hanna Hõrrak-Nõmm, kostja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista XXXOÜ-lt põhivõlg 76 407,20 eurot (seitsekümmend kuus tuhat

2

nelisada seitse eurot ja kakskümmend senti) ning viivis 01.11.2012 seisuga 8 994,94 eurot (kaheksa tuhat üheksasada üheksakümmend neli eurot ja üheksakümmend neli senti) OÜ XXX kasuks. 3. Välja mõista XXXOÜ-lt OÜ XXX kasuks viivis põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.11.2012 kuni põhivõla tasumiseni. 4. Kõik menetluskulud jätta XXXOÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 02.11.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ XXX(hageja), XXXOÜ (kostja) ja XXXOÜ 21.05.2010 kokkuleppe, millega XXXOÜ andis hagejale võlatunnistuse müügilepingust tuleneva võlgnevuse kohta ning kostja ühines nimetatud kohustusega. Kohustusega ühinemise lepingu kohaselt võttis kostja endale XXXOÜ-ga solidaarse kohustuse tasuda hagejale 86737,29 eurot. Nimetatud kohustust ei ole nõuetekohaselt täidetud. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 76 407,20 eurot.

Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hageja arvestanud seadusest tulenevat viivist alates 21.06.2010. 01.11.2012 seisuga võlgnes kostja viivist 13 994,94 eurot. Kostja on kohtumenetluse ajal tasunud hagejale täiendavalt 5000 eurot, mille hageja arvestab viivise katteks ning vähendab selles osas viivise nõuet.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 76 407,20 eurot, viivise 8 994,94 eurot ja seaduses sätestatud viivise põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal oli huvi osta hageja poolt müüdavaid kaupu ning hageja seadis müügilepingu sõlmimise eeltingimuseks kostja ühinemise XXXOÜ kohustusega. Kokkuleppe punktis 5 lepiti kokku aga ka kostja poolt võla vähendamise viis. Punkti 5 kohaselt on kostjal kohustus lepingu täitmisena tasuda hagejale, lisaks hageja ja kostja vahelisest igakordsest müügilepingust tulenevale raha maksmise kohustusele, täiendav rahasumma, mis on 10 % hageja poolt müüdavate kauba hinnast. Sellest tuleneb, et kostjal ei ole kohustust XXXOÜ võlgnevust vähendada suuremas ulatuses, kui 10 % igakordse hageja ja kostja vahelise müügitehingu väärtusest. Hagejal puudub õigus kostjalt nõuda võlga ühe

3

korraga ja sõltumatult pooltevahelisest müügitehingust. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks temalt kaupu ostnud, siis on hagi täies ulatuses põhjendamatu. Menetluse kestel tasutud 5000 eurot on makstud poolte kokkuleppel põhivõla, mitte viiviste, katteks.

Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja, kostja ja XXXOÜ sõlminud 21.05.2010 kokkuleppe, mille punkti 1 kohaselt võlgneb XXXOÜ hagejale 1 357 143,75 krooni, mis on tervikuna ja koheselt sissenõutav. Sama punkti kohaselt ühines kostja XXXOÜ kohustusega tasuda hagejale 1 357 143,75 krooni. Kokkuleppe punkt 2 sätestab, et lepingu sõlmimisega annab kostja iseseisva abstraktse võlatunnistuse, millega tunnistab kohustust tasuda hagejale solidaarselt XXXOÜ-ga täitmata rahalise kohustuse summas 1 357 143,75 krooni. Kokkuleppe punkti 3 kohaselt võib kostja esitada hagejale üksnes sellest kokkuleppest tulenevaid vastuväiteid. Kokkuleppe punktis 5 lepiti kokku, et kostjal on kohustus käesoleva lepingu täitmisena tasuda hagejale, lisaks hageja ja kostja vahelisest igakordsest müügilepingust tulenevale raha maksmise kohustusele, täiendav rahasumma, mis on 10 % hageja poolt müüdavate kaupade hinnast.

Eeltoodust järeldub, et kostja andis hagejale konstitutiivse võlatunnistuse tasuda solidaarselt XXXOÜ-ga 1 357 143,75 krooni. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tal on kohustus hagejale tasuda võlga üksnes juhul, kui ta ostab hagejalt kaupu. Sellisel juhul oleks võlatunnistus tingimuslik. Kokkuleppe punktist 2 aga ei tulene, et kostja oleks andnud tingimusliku võlatunnistuse. Kokkuleppe punktist 2 ei nähtu, et kostja oleks lubanud täita kohustuse üksnes täiendava 10 % maksmise kaudu juhul, kui ta ostab hagejalt kaupu. Kokkuleppe punktis 2 on kostja andnud tingimusteta lubaduse tasuda solidaarselt XXXOÜ-ga hagejale 1 357 143,57 krooni. Kokkuleppe punkti 5 tuleb aga kohtu hinnangul tõlgendada nii, et juhul, kui kostja ostab hagejalt kaupu, siis peab ta lisaks kauba hinnale tasuma 10 % kauba maksumusest võlgnevuse katteks. Sellest ei tulene aga, et kaupade mitteostmisel tal võla tasumise kohustust ei ole. Kokkuleppe punktis 2 antud võlatunnistusest tulenevalt on kostjal kohustus võlgnevus tasuda ka ilma kaupu ostmata.

VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohus nõustub hagejaga, et kohustuse täitmiseks mõistlik vajalik aeg oli üks kuu, pärast mida muutus kohustus sissenõutavaks.

Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata põhivõlgnevus 76 407,20 eurot. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et see summa oleks tasutud. Küll aga on poolte vahel vaidlus selles, kas menetluse kestel tasutud 5000 eurot tuleb lugeda tasutuks põhivõla või viiviste katteks. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega tuleb menetluse kestel tasutud 5000 eurot arvestada sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. Kostja väide, et poolte vahel oli kokkulepe, et 5000 eurot läheb põhivõla katteks, on tõendamata.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 76 407,20 eurot.

4

Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (kuni 14.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis ajavahemiku 21.06.2010 - 01.11.2012 eest summas 8 994,94 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.11.2012 kuni põhivõla tasumiseni.

Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik