2-12-51074/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-51074 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1425 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja lahendamine Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); esindajad Sergei Postnikov ja Aleksei Semelov; e-post kohus@companion.ee) Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX(isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis summas 145 eurot (ükssada nelikümmend viis eurot) alates hagi esitamisest kuni 31.12.2012.

3. Välja mõista XXX(isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis summas 160 eurot (ükssada kuuskümmend eurot) alates 01.01.2013 kuni XXX õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni.

4. Elatis tuleb tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu elatise nõudes. Hagist nähtuvalt on XXX XXX 12. klassi õpilane, elab koos emaga ning on tema ülalpidamisel. 04.02.2013 esitas hageja kohtule hagis arvestatud kulude loetelule lisamiseks tõendavad materjalid (tšekid, kviitungid, arved jmt).

Hageja palub kostjalt igakuise elatisena välja mõista 300 eurot kuus. Kostja vastus Kostja nõustub sellega, et peab oma last ülal pidama, kuid täidab oma kohustusi vastavalt võimalustele. Kostja hinnangul ei ole hagi esitatud kujul põhjendatud. Hageja on märkinud oma igakuisteks kulutusteks 357 eurot, kuid 04.02.2013 esitatud täpsustuses on kulutuste summaks 600,88 eurot kuus. Kostja ei pea 600,88 euro suuruseid kulutusi põhjendatuks ning leiab, et need ei ole tõendatud ka kviitungitega. Kostja peab põhjendatuks elatise suurust summas 300 eurot.

Kostja märgib vastuses hagile, et lisaks temale peab hagejat ülal pidama ka hageja ema, kelle palk on 480 eurot kuus. Kostja ei saa hagejat nõutaval määral ülal pidada ka seetõttu, et kostja peres kasvab ja on kostja ülalpidamisel XXX sündinud poeg ja XXX sündinud tütar. Laste ema ei tööta, kuna on lapsehoolduspuhkusel ning pere ainsaks ülalpidajaks on XXX, kelle sissetulekuks on 385 eurot kuus. Eelöeldule tuginedes leiab kostja, et isegi miinimummääras elatise väljamõistmine võib muuta teised lapsed vähemkindlustatuks kui hageja.

Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja vastuväide kostja vastusele 18.03.2013 esitas hageja kostja vastusele vastuväite, milles märgib, et kostja ei võtnud hageja kasvatamisest osa, ei tundnud huvi hageja arengu vastu ning on sellega rikkunud oma kohustusi lapse ees. Hageja hinnangul on kostjal elatise võlg hageja ees summas 3021,88 eurot perioodi eest 1998-2012. Hageja palub kohtul täiendavalt kontrollida kostja sissetuleku suurust, kuna see ei vasta Soomes töötava kostja töökohariigis kehtivale miinimumpalga määrale.

Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 28.03.2013 kirjaga teatas kohus kostjale, et lahendab asja lihtsustatud korras ning andis tähtaja asja lahendamiseks vajalike tõendite ning dokumentide esitamiseks. 05.04.2013 kinnitas kostja esindaja kirja kättesaamist ning teatas, et kostja on esitanud kirjaliku vastuse ja tõendid, millele ta tugineb ning jääb oma vastuse juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

PKS § 97 p

1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning lõike 2 kohaselt laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 103 lg punktidest 1-3 tulenevalt võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu; 3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.

Vaidlust ei ole selles, et XXX elab koos emaga, on oma ema ülalpidamisel ning õpib gümnaasiumi 12. klassis. Kostja on hageja suhtes ülalpidamiskohustuslane, hageja on saanud gümnaasiumis õppimise ajal täisealiseks ning jätkab seal õppimist, mistõttu on hageja puhul täidetud elatise saamise esmased eeldused. Hageja on haginõude täpsustuses märkinud igakuisteks kuludeks 600,88 eurot kuus, millest poole, so 300 eurot palub ta kostjalt välja mõista. Samas on hageja jätnud täpsustamata, milliste rahaliste vahendite arvelt on ta hagi esitamiseni need kulutused katnud.

Hageja on märkinud, et on oma ema ülalpidamisel, kuid hagile lisatud tõendist XXX töötasu kohta 480 eurot kuus, ei ole võimalik selliseid kulutusi kanda. Kostja möönab, et peab oma tütart ülal pidama, kuid kuna peres kasvab veel kaks last ning kostja sissetulek on 385 eurot kuus, siis puudub tal võimalus täisealisele tütrele elatise andmiseks. Kostja on 22.02.2013 kohtule saadetud e-kirjas teatanud, et viibib märtsi lõpuni töö tõttu Soomes ega saa seetõttu kohtusse ilmuda ega sõlmida ka esindajaga lepingut. Eeltoodu annab kohtule aluse arvata, et kostja ei ole kohtule esitanud oma tegelikku töötasu suurust.

On ilmne, et Soomes töötava või seal periooditi oma tööülesandeid täitva kostja palk ei saa olla 385 eurot. Samuti on raskendatud sellise sissetuleku juures väikeste lastega peret ülalpidaval kostjal sõlmida esinduslepingut enda esindamiseks käesolevas tsiviilasjas. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-65-07 asunud seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest ning vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal.

Kohus ei ole käesolevas asjastuvastanud kohustatud isiku, s.o XXX ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kooskõlas hageja huvidega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt oli töötasu alammäär alates 01.01.2012 kuus 290 eurot ja alates 01.01.2013.a kuus 320 eurot. Eeltoodu tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 145 eurot alates hagi esitamisest kuni 31.12.2012.a ja 160 eurot kuus alates 01.01.2013.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.

Hagihinna määramisel on kohus lähtunud TsMS § 129 lõikest 2, mille kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem, kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihinna arvutamise aluseks antud juhul 2012.a kehtinud elatise miinimummäär 145 eurot detsembrikuu eest ja alates jaanuarist 2013 kehtima hakanud miinimummäär 160 eurot järgneva 8 kuu eest (145+8x160=1425 eurot). Juhindudes TsMS § 163 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta poolte kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann Kohtunik