2-12-48443/21 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2013, Rapla

Tsiviilasja number 2-12-48443

Tsiviilasi ASi Era Liisingu Inkassoteenused hagi Jürgen Rahuoja vastu kohutuse täitmiseks

Tsiviilasja hind 306,77 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused, reg nr 10625474, Tallinn, Tartu mnt 24-15, hageja esindaja Kristjan Vahar, kostja Jürgen Rahuoja, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxx xxx xxx-x, kostja esindaja advokaat Jüri Urb

Menetluse liik lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg 18.04.2013

Resolutsioon Rahuldada ASi Era Liisingu Inkassoteenused hagi osaliselt.

Välja mõista Jürgen Rahuojalt 224,94 eurot ASi Era Liisingu Inkassoteenused kasuks.

ASi Era Liisingu Inkassoteenused menetluskuludest jätta 73% Jürgen Rahuoja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 4¹

Maakohtu seisukoht VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg

2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus juhindub laenulepingust nr 212495, maksekorraldusest, kostja konto väljavõttest, laenu raportist, poolte kirjalikest seisukohtadest. Kohus leiab, et lepingu tüüptingimuse p 3.4.3.6, millega sätestatakse laenutähtpäeva pikendamisel 30 päevase perioodide võrra pikendamistasuks 700.- kr, kahjustab kostjat ebamõistlikult. Kohus loeb VÕS §-de 41 lg 1 ja 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingu tüüptingimuse p 3.4.3.6 tühiseks pikendamistasu suuruse osas ning leiab, et mõistlik pikendamistasu on 600.- kr. Kostja on tasunud pikendamistasu võlausaldajale 536,88 eurot. Kohus leiab, et kostja on hagejale käesolevaks ajaks hüvitanud pikendamistasu 455,05 eurot, intressi 81,83 eurot. Hüvitamisele kuuluvad veel intress 33,21 eurot, põhivõlg 191,73 eurot. Hagi ei ole aegunud. Kohus juhindub kohtulahendi vormistamisel TsMS §st 405.

Menetluskulude jaotus Hageja menetluskuludest jätta 73% kostja kanda.

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)