2-12-9513/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

1 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemine 26. aprillil 2013.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis

Tsiviilasja number 2-12-9513 Tsiviilasi ELP hagi RR vastu elatise väljamõistmiseks Hagihind 1791 € Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ELP (isikukood: XXX, elukoht: XXX), seaduslik esindaja HP Kostja: RR (isikukood: XXX, XXX), määratud esindaja adv Aavo Aadli Kohtuistungi aeg 25.märtsil 2013.a

Resolutsioon 1. ELP hagi RR vastu elatise väljamõistmiseks rahuldada 2. Välja mõista RR ELP kasuks alates 07.03.2011 kuni 31.12.2011 igakuine elatis 139,01 € (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti), alates 01.01.2012 kuni 01.12.2012 igakuine elatis 145,00 € (ükssada nelikümmend viis eurot) ja alates 01.01.2013 igakuine elatis 160,00 € (ükssada kuuskümmend eurot), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtivast kuupalga alammäärast kuni ELP täisealiseks saamiseni ning juhul kui ELP jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis hariduse omandamise ajaks, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni 3. Elatis tuleb maksta ELP kontole nr XXXXXXXXX SEB Pangas

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja elab koos emaga, kelle sissetulek ei võimalda hagejale tervislikku ja mitmekülgset toitumist ning osalemist erinevatel üritustel sh. kooliüritustel,

2 mis on seotud õppeprogrammiga. Hageja ema ebapiisava sissetuleku tõttu jäävad paljud vajalikud kulutused sh ravile, tegemata. Kostja hageja ülalpidamise kohustust regulaarselt ei täida, viimase rahalise toetuse tegi kostja hagejale 2010. aasta jõuludeks 1500 krooni. Kostja tegi kuni 2010 aastani toetusmakseid 3 kuni 4 korda aastas kokku umbes 7000 krooni. Hagiavalduses palub hageja elatise väljamõistmist 199 eurot kuus. Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ja palus välja mõista kostjalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on tema ainsaks sissetulekuks vanaduspension, mis ei ole piisav elatise nõude täitmiseks.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt PKS §-st 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui ei ole ette nähtud teisiti. Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtub, et hageja on sündinud 15.11.1996. Kohtuotsusega 2-11- 39825 on tuvastatud, et kostja on XXX sündinud hageja isa. Vaidlust ei ole, et hageja elab koos emaga XXX, et ema peab hagejat üksinda ülal ja, et kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud ei ole. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS §-s 101 lg 1 sätestatud määra, milleks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel võib osutuda varaliselt vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostja ei ole selliseid mõjuvaid põhjuseid – teise alaealise lapse olemasolu või töövõimetus, mis annaksid kohtule aluse mõista elatis välja alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, oma vastuväidetes esile toonud. Asjaolu, et kostja on käesoleval ajal vanaduspensionil, ei tähenda, et ta oleks töövõimetu. Kui kostjal ei piisa vanaduspensionist oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks, siis tuleb tal kasutada selleks muid tema käsutada olevaid vahendeid, näit. vara võõrandamisest saadud vahendeid. Seega on hagi põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras hageja kontole nr XXXXXXXXXXX SEB Pangas. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 90 alusel oli alates 01.01.2011.a töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot, millest pool on 139,01 eurot, 22.12.2011.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 169 alusel oli alates 01.01.2012.a töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 290,00 eurot, millest pool on 145,00 eurot ja 10.01.2013.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 6 alusel oli alates 01.01.2013.a töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 320,00 eurot, millest pool on 160,00 eurot.

3 PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatisehagi on esitatud kohtule 07.03.2012.a, kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamise kohustust alates 01.01.2011.a, mistõttu kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele tagasiulatuvalt alates 07.03.2011.a. Elatis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista PKS § 97 p 1 ja 2 sätestatud tähtajani st hageja täisealiseks saamiseni ning juhul kui hageja jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis hariduse omandamise ajaks, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik