3-13-218/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-218 Otsuse kuupäev 25.aprill 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Indrek Jatsõšõni kaebus Tartu Vangla 16.11.2012 käskkirja nr 6-2/1789 tühistamiseks. Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja Indrek Jatsõšõn Vastustaja Tartu Vangla

1. Jätta Indrek Jatsõšõni kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27.mai 2013.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla 16.11.2012 käskkirjaga nr 6-2/1789 karistati kinnipeetavat I. Jatsõšõni Tartu Vangla kodukorra p 7.2.6 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks, karistuse täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga kuus kuud.

Käskkirja järgi kasutas kinnipeetav 18.10.2012 kell 14.25 talle mittekuuluvaid esemeid - musta värvi plätud Nike – rikkudes sellega kodukorra punkti 7.2.6, mille kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju. Kinnipeetav on varem kolmel korral sama normi rikkunud. Esimesel rikkumisel vestles vangla kinnipeetavaga, teise ja kolmanda rikkumise eest määrati distsiplinaarkaristusena noomitus. Viimase distsipliinirikkumise pani kinnipeetav toime 17 päeva pärast eelmise distsiplinaarkaristuse määramist. Kuna leebemate karistuste määramine ei ole eesmärgipärane, on otstarbekas

2 kinnipeetavat karistada kartserisse paigutamisega koos karistuse täitmisele pööramise edasilükkamisega katseajaga 6 kuud.

2. I. Jatsõšõn esitas käskkirjale vaide, mille Tartu Vangla jättis 09.01.2013 vaideotsusega nr 1-11/508-1 rahuldamata. Vangla leidis, et käskkirjas on kaalutud distsiplinaarkaristuste liike ja põhjendatud, miks on karistamine vajalik.

3. I. Jatsõšõn esitas 04.02.2013 kaebuse Tartu Vangla 16.11.2012 käskkirja nr 6-2/1789 tühistamiseks.

Kaebuse esitaja põhjendused

4. Vastustaja on jätnud arvestamata süü suuruse ja teo toimepaneku laadi. Määratud karistus on ebaproportsionaalne. 18.10.2012 kell 14.25 toimus kambris läbiotsimine. Kaebajal kästi läbiotsimise ajaks kambrist väljuda. Kuna kaebaja isiklikud jalanõud olid pesus ja kuivamas, küsis ta kambrikaaslaselt kasutada tolle jalanõusid. Kui kaebaja tuli pärast läbiotsimist kambrisse tagasi, küsisid valvurid, kelle jalanõud need on. Kaebaja ei teadnud, et need jalanõud ei kuulu tema kambrikaaslasele.

Karistus ei ole proportsionaalne, sest rikkumise tingis ametnike korraldus kambrist lahkuda. Rikkumise õiglaseks tagajärjeks oleks vestlus kaebajaga. Vangla on varem selgitanud, et igale rikkumisele ei pea järgnema karistust.

Muus osas jääb kaebaja vaides esitatud seisukohtade juurde. Tegu ei ole karistuse vääriline võrreldes olukorraga, kui kaebaja oleks saanud plätud kambrikaaslaselt päriselt endale. Varem ei ole vangla kedagi karistanud kambri kaaslase asjade kasutamise eest. Kaebaja on ka varem kambrist kambrikaaslase plätudega lahkunud. Kaebajal on kambris mitmeid asju, mille jagamine kambrikaaslasega on tavapärane – lauamängud, tualettpaber, kirjutusvahendid, nõud või veekeetja.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja jääb vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei eita, et ta on varem samasisulisi rikkumisi toime pannud ning temaga on vesteldud ja määratud noomitus. Seega on kaebajat varem õiguskuulekale teele suunatud. Kaebaja oli teadlik, et kaaskinnipeetava asju ei ole lubatud kasutada ning selline tegu on karistatav. Asjaolu, et kaebaja enda jalanõud olid pesus, ei muuda teo toimepanemist lubatavaks. Oma kõiki jalanõusid samaaegselt pestes pani kaebaja end ise tekkinud olukorda, mis tõi kaasa distsiplinaarkorras karistamise.

Kohtu põhjendused ja otsus

6. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja 16.11.2012 käskkiri nr 6-2/1789 on seaduslik ja põhjendatud.

7. Poolte vahel ei ole vaidlust kaebajale etteheidetava teo toimumise asjaolude ega distsiplinaarmenetluse menetluslike küsimuste üle. Kohus leiab, et vastustaja on järginud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid (VangS § 64). Kaebajale on antud võimalus anda toimunu kohta selgitusi (tlk. 26, pöördel). Kaebajale on proovitud tutvustada

3 distsiplinaarmenetluse protokolli koos lisadega, kuid kaebaja on protokolliga tutvumise ja koopia kättesaamise kohta allkirja andmisest keeldunud (tlk 23 pöördel). Seega on tagatud kaebajale võimalus olla distsiplinaarmenetluses ära kuulatud. Distsiplinaarkaristuse määramisel on järgitud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaega.

8. Poolte vahel on vaidlus üksnes selle üle, kas määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. VangS § 64 lg 4 2 lause alusel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendada.

Vastustaja on distsiplinaarkaristusena katseajaga kartserikaristuse määramist põhjendanud asjaoludega, et kaebajal on 14 kehtivat distsiplinaarkaristust; kaebajaga on samalaadse rikkumise korral vesteldud ja teda on karistatud noomitusega; viimasest samalaadse rikkumise eest karistamisest ja uue rikkumise toimepanemise vahel on kõigest 17 päeva; kaebajat ei ole otstarbekas karistada noomitusega, kuna see ei ole mõjunud.

Kohus leiab, et toodud kaalutlused on põhjendatud ja asjakohased. Kuigi kaebaja on pidanud otstarbekaks, et temaga uuesti vesteldaks, nähtub varasematest samalaadilistest rikkumistest, et vestlused ja noomituse määramine ei ole kaebajat õiguskuulekale teele suunanud. Vastustaja on ka põhjendanud, miks ei oleks karistuse eesmärgiga kooskõlas ka karistada kaebajat kartserikaristusest leebemate karistustega (VangS § 63 lg 1 p-d 2 ja 3). Kuigi kaebajale määrati distsiplinaarkaristusena rangeim võimalikest ehk kartserikaristus, on karistuse määr võrreldes maksimumtähtajaga väga väike – 5 päeva – ning lisaks on vangla lükanud kartserikaristuse täitmise edasi, kui kaebaja ei pane kuue kuu jooksul toime uut rikkumist.

9. Kaebaja leiab samuti, et arvestatud ei ole tema süü suurust, kuna kaebaja ei saanud jalanõusid päriselt endale ning kambrikaaslased kasutavadki teatud asju ühiselt.

Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei välista kaebaja karistamist täielikult ning arvestades määratud karistuse väikest määra on määratud karistus proportsionaalne kaebaja süüga. Kaebaja ei eita, et ta oli kodukorra p-s 7.2.6 sätestatud keelust teadlik, samuti on temaga selle keelu teemal vesteldud kui ka keelu rikkumise eest karistatud. Seega pani kaebaja teo toime tahtlikult, mis on üks süü vorme.

Kodukorra p 7.2.6 kohaselt ei ole keelatud üksnes teistelt asjade omandamine, vaid ka laenamine või ajutiselt kasutamiseks võtmine. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja kasutas jalanõusid ajutiselt. Kaebaja näited muude esemete kasutamise kohta ei ole asjakohased, kuna kaebajat on karistatud üksnes teise kinnipeetava jalanõude kasutamise eest. Kohus märgib, et lauamängu kasutamine koos kambrikaaslasega on selle eseme kasutusotstarbega kooskõlas, jalanõusid saab kasutada aga ainult üks isik korraga. Arvestades kodukorra p 7.2.6 eesmärki vältida kinnipeetavate vahelisi võlasuhteid, võib selle keeluga vastuolus olla ka kambrikaaslaste vahel nõude, veekeetja või hügieenivahendite jagamine.

10. Arvestades asjaolu, et kohus ei saa asuda vastustaja asemel kaalutlusõigust teostama, saab kohus üksnes hinnata, kas kaalutlusõigust on teostatud õiguspäraselt. Asjast ei ilmne, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalne või vangla oleks lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Esitatud kaebus jääb rahuldamata.

4

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts Kohtunik