3-11-2165/59 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2165 Haldusasi M.M.kaebus Tartu Vangla 25.05.2011. a käskkirja nr 1- 4/1382 ning Tartu Vangla kodukorra punktide 6.3 ja 6.6 õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.02.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M. määruskaebus ja taotlus riigi õigusabi saamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja M.M. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.02.2013. a määrus muutmata. 2. Jätta taotlus käesolevas haldusasjas riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on määruskaebuse esitaja kaebus Tartu Vangla 25.05.2011. a käskkirja nr 1-4/1382 ning Tartu Vangla kodukorra punktide 6.3 ja 6.6 õigusvastasuse tuvastamiseks.

2. Tartu Halduskohus andis 17.01.2013. a kirjaga kaebajale 10-päevase tähtaja kohtu teavitamiseks, kas kaebaja soovib kaebusest loobuda, kuna kaebaja on varem esitanud tingimuslikud loobumise avaldused.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 31.01.2013 taotluse haldusasjas menetluse peatamiseks, kuni selgub talle riigi õigusabi andmine. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse kriminaal-, tsiviilja haldusasjas, kuid ei ole saanud sellele vastust.

4. Tartu Halduskohus jättis 31.01.2013. a määrusega menetluse peatamise taotluse rahuldamata, kuna kaebaja ei ole esitanud käesolevas haldusasjas riigi õigusabi taotlust ning riigi õigusabi taotluse esitamine ei ole menetluse peatamise aluseks.

2 5. Määruskaebuse esitaja esitas 07.02.2013 Tartu Halduskohtu 31.01.2013. a määrusele määruskaebuse, milles taotles ka enda menetlusabi korras määruskaebuse esitamisel tasutavast riigilõivust vabastamist.

6. 08.02.2013. a määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata menetlusabi taotluse Tartu Halduskohtu 31.01.2013. a määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutavast riigilõivust vabastamiseks, ning kohustas määruskaebuse esitajat tasuma määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Kohus leidis, et määruskaebuse esitaja taotlus menetluse peatamiseks on sisutu, seda ei ole võimalik rahuldada ning seega on tema määruskaebuse menetluses osalemine ebamõistlik. Määruses märgib halduskohus, et määruskaebuse esitaja ei ole esitanud käesolevas asjas riigi õigusabi taotlust, mille lahendamiseni ta menetluse peatamist soovib, ning kui riigi õigusabi taotlus oleks ka esitatud, ei tingiks see menetluse peatamist.

7. 13.02.2013 saabus halduskohtusse määruskaebuse esitaja 07.02.2013 koostatud taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, haldusmenetluses ning halduskohtumenetluses haldusasjades nr 3-11-2451, 3-11-2165, 3-11-2499, 3-12-2636 ja 3-12-2637. Nimetatud riigi õigusabi taotlust ei registreeritud taotlusena käesolevas haldusasjas, vaid halduskohus menetles seda taotlust eraldi haldusasjana nr 3-13-314. 13.02.2013 tegi Tartu Halduskohus haldusasjas nr 3-13-314 määruse, mille resolutsiooni punktiga 2 jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse haldusasjades nr 3-11-2451, 3-11-2165, 3-11-2499, 3-12-2636 ja 3-12-2637 riigi kulul õigusabi saamiseks. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 13.02.2013. a määruse peale määruskaebuse, milles selgitab, et vajab nimetatud haldusasjades riigi õigusabi, kuna on enamikus tema algatatud kohtuasjades takerdunud, sest mingil momendil läheb asi tema jaoks liiga keeruliseks. Tartu Ringkonnakohus tegi 18.04.2013 haldusasjas nr 3-13-314 määruse, mille resolutsiooni p-ga 2 rahuldas määruskaebuse haldusasjade nr 3-11-2165, 3-11-2499, 3-12-2636 ja 3-12-2637 osas, tühistas Tartu Halduskohtu 13.02.2013. a määruse resolutsiooni p-i 2 haldusasjade nr 3-11-2165, 3-11-2499, 3-12-2636 ja 3-12-2637 osas ning tegi ise uue määruse, millega edastas määruskaebuse esitaja 07.02.2013. a riigi õigusabi taotluse koos Tartu Halduskohtu 13.02.2013. a määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja ringkonnakohtu 18.04.2013. a määrusega lahendamiseks vastavat haldusasja läbivaatavale kohtukoosseisule. Seega edastas Tartu Ringkonnakohus nimetatud määrusega määruskaebuse esitaja 07.02.2013. a riigi õigusabi taotluse lahendamiseks ka käesolevat haldusasja menetlevale kohtukoosseisule. Nimetatud määruses selgitas ringkonnakohus, et halduskohtus käimasolevas haldusasjas esitatud riigi õigusabi taotlust ei saa lahendada eraldiseisvas menetluses, vaid seda saab lahendada üksnes vastava kohtuasja menetluses, arvestades konkreetse haldusasja asjaolusid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. 17.02.2013 esitas määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.02.2013. a määrusele, millega halduskohus ei vabastanud teda riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Määruskaebuse esitaja sõnul on ta maksejõuetu ning temale vabaks kasutamiseks jäänud rahaliste vahendite eest on ta teinud põhjendatud kulutusi elektrienergia eest tasumiseks, koopiate tegemiseks ning kirjatarvete, hügieenivahendite ja lisatoiduainete ostmiseks. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et 13.08.2012, kui ta esitas esimese riigi õigusabi taotluse, ei teadnud ta, et tal on vaja abi ka käesolevas haldusasjas, mistõttu ei märkinud ta taotlusesse käesoleva haldusasja numbrit. Samas ei oma viimati nimetatud

3 asjaolu määruskaebuse esitaja hinnangul tähtsust, kuna ta leiab, et RÕS § 17 lg 1 kohaselt annab juba määratud õigusabi osutaja põhjendatud juhtudel isikule abi ka teistes asjades. Määruskaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et on määruskaebuse esitamise ajaks esitanud uue riigi õigusabi taotluse, kus on ära märkinud ka käesoleva haldusasja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus lahendab esmalt Tartu Halduskohtu 08.02.2013. a määruse peale esitatud määruskaebuse (I) ning seejärel Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2013. a määrusega haldusasjas nr 3-13-314 käesolevas asjas lahendamiseks edastatud 07.02.2013. a riigi õigusabi taotluse (II).

I

10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 08.02.2013. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg-te 1-3 koosmõjus hinnatakse menetlusabi andmisel menetluses osalemise edukust, asja tähendust menetlusabi taotlejale ning asjast tulenevat võimalikku kasu kaebajale, võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Halduskohus leidis, et määruskaebus kohtu 31.01.2013. a määrusele on perspektiivitu ning määruskaebemenetluses osalemine on ebamõistlik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 31.01.2013. a määruse põhjendustega, et riigi õigusabi taotluse menetlemine ei ole menetluse peatamise aluseks, kuna käesoleva kohtuasja lahendus ei sõltu sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis tuvastatakse riigi õigusabi taotluse lahendamisel (HKMS § 95 lg 1). Menetluse peatamise aluseks ei ole samuti asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei tea, kas ta soovib kaebusest loobuda või mitte.

12. Halduskohtul ei olnud võimalik arvestada riigi õigusabi taotluse esitamisega näiteks tähtaja pikendamisel, kuna määruskaebuse esitaja ei esitanud riigi õigusabi taotlust alluvusjärgsele kohtule. Ringkonnakohus selgitab, et RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitatakse riigi õigusabi taotlus maakohtule siis, kui taotletakse riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses. Kohtumenetluses riigi õigusabi saamiseks tuleb taotlus esitada kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda (RÕS § 10 lg 1). Sama selgitas halduskohus kaebajale oma 31.01.2013. a määruses. Kuigi pärast halduskohtu poolt vaidlustatud määruse tegemist on määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus halduskohtule laekunud, ei muuda see antud juhul hinnangut määruskaebemenetluses osalemise mõistlikkusele.

13. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et määruskaebuse esitaja on ekslikult mõistnud RÕS § 17 lg 1 regulatsiooni. Kui isikule antakse riigi õigusabi haldusmenetluses, jätkub riigi õigusabi osutamine ka järgnevas halduskohtumenetluses sama eseme üle. See ei tähenda, et kui isikule antakse riigi õigusabi kindlas haldusmenetluse küsimuses, laieneb antav õigusabi sama isiku kõigile vaidlustele, mis on jõudnud halduskohtusse. Käesolevas asjas on haldusmenetlus juba lõppenud ja seega puudub haldusmenetlus, milles antav õigusabi saaks halduskohtumenetluses jätkuda.

II

4 14. Ringkonnakohus peab võimalikuks lahendada käesoleva määrusega ka määruskaebuse esitaja poolt 07.02.2013 halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotlus, mille Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-13-314 18.04.2103 tehtud määruse resolutsiooni p-ga 2 käesolevat haldusasja menetlevale kohtukoosseisule edastas. Ringkonnakohus selgitab, et ei võta antud juhul seisukohta haldusasjas nr 3-13-314 Tartu Halduskohtu 13.02.2013. a määrusele esitatud määruskaebuse osas, kuna Tartu Ringkonnakohus on määruskaebuse 18.04.2013. a määrusega lahendanud ning Tartu Halduskohtu 13.02.2013. a määruse käesolevas asjas riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas tühistanud. Seega tuleb ringkonnakohtul lahendada käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlus, justkui see oleks esitatud lahendamiseks otse ringkonnakohtule ning halduskohus ei oleks seda eelnevalt lahendanud.

15. Käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotluse kohaselt on määruskaebuse esitajal vaja advokaati oma õiguste kaitseks, kuna määruskaebuse esitaja ei ole ise suuteline halduskohtumenetluses osalema, sest tal puudub juriidiline haridus. Riigi õigusabi andmise otsustamisel tuleb lähtuda riigi õigusabi seadusest ning halduskohtumenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatust, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab aga, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

16. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas halduskohtule esitanud põhjalike taotlustega arusaadava kaebuse, mitmeid avaldusi ning arusaadava määruskaebuse. Nendes pöördumistes on määruskaebuse esitaja viidanud rohketele asjakohastele seadusesätetele ning tema pöördumistest saab järeldada, et ta on hästi kursis vangistust, haldusmenetlust ning halduskohtumenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatuga. Lisaks on halduskohtul uurimisprintsiibist tulenevalt haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et halduskohtusse pöördujal oleksid õigusalased teadmised või juriidiline haridus. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab haldusasja lahendav kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud määruskaebuse esitajale riigi kulul õigusteenuse osutamine, ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna määruskaebuse esitaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma.

Maili Lokk Tiina Pappel Madis Ernits