2-11-8175/19 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-8175 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

EEAS hagi EK vastu võlgnevuse nõudes

917.71 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja EEAS (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja esindaja Erik S (e-post XXX); kostja EK(isikukood XXX; elukoht XXX; XXX; e-post: XXX).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt EK hageja EEAS kasuks välja põhivõlgnevus 917.71 eurot (üheksasada seitseteist eurot ja 71 senti), intress 41.11 eurot (nelikümmend üks eurot ja 11 senti), viivis

157.23 eurot (ükssada viiskümmend seitse eurot ja 23 senti) ja viivis protsendina põhinõudest (917.71 eurot) alates 11.07.2012 kuni põhinõude täitmiseni 0,1% päevas, kuid mitte rohkem, kui põhinõude summa.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

2. Mõista kostjalt välja menetluskulud summas 191.73 eurot (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti), mis moodustub maksekäsu kiirmentluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõivust summas 47.93 eurot ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust summas

143.80 eurot, hageja EEAS kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist

2-11-8175

otse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Tuginedes TsMS § 444 lõigetele 1 ja 2, ei pea kohus vajalikuks antud otsuses ära tuua asja kohta esitatud väiteid, vastuväiteid ja esitatud tõendeid ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

HAGEJA NÕUE

Hageja on seisukohal, et kostja ei ole täielikult täitnud hageja ja kostja vahel sõlmitud võla tasumise kokkulepet.

Hagiavalduses esitas hageja nõude, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas

917.73 eurot, intressi 41.13 eurot, viivise seisuga 04.07.2011 322.19 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva lepingulise viivise 0,1 % tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.

Peale kostja vastuse saamist korrigeeris hageja oma nõuet, ning leidis, et kostja võlgneb hagejale kokku 1 476.05 eurot (põhivõlgnevuse 917.71 eurot, intress 41.11 eurot, viivis seisuga 10.07.2012 517.23 eurot). Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja tunnistab osaliselt tema vastu esitatud nõudeid. Kostja on nõus põhivõlgnevusega 917.73 eurot, millest on tasunud 200 eurot 11.05.2011 a. ja intressidega 41.13 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma viivist seisuga 04.07.2011 summas 322.19 eurot. Kostja ei ole nõus kandma menetluskulusid summas 191.73 eurot.

Mingeid sisulisi vastuväiteid kostja hageja nõudele ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Hagiavalduse aluseks on hageja ja kostja vahel 14.09.2006 sõlmitud võrguja elektrileping nr 27015662/1 ja 06.04.2010 sõlmitud võla tasumise kokkulepe, mille lisaks on maksegraafik nr 16385.

Poolte vahel puudub vaidlus eelnimetatud lepingu, võla tasumise kokkuleppe ja maksegraafiku sõlmimise osas.

Poolte vahel sisuline vaidlus puudub, kostja on vastuseks hageja nõuetele märkinud üksnes, et kostja on nõus põhivõlgnevusega 917.73 eurot, millest on tasunud 200 eurot 11.05.2011 a. ja

2-11-8175

intressidega 41.13 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma viivist seisuga 04.07.2011 summas 322.19 eurot. Kostja ei ole nõus kandma menetluskulusid summas 191.73 eurot.

Kostja tegi hagejale kompromissiettepaneku, mida hageja vastu ei võtnud vaid korrigeeris oma nõuet ja tegi kostjale kompromissiettepaneku. Kostja hageja korrigeeritud nõuetele ja kompromissiettepanekule ei reageerinud.

Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktidest 1 ja 6 ning VÕS § 108 lg 1 on hagejal õigus kostjapoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul on tegemist rahalise kohustuse täitmise nõudega, siis vastavalt VÕS § 113 lg 1 on hageja õigustatud nõudma ka viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on hagejale makseid sooritanud. Kostja vastuse kohaselt

200 eurot, hageja poolt täpsustatuna rohkem, summas 360 eurot. Kostja on vastuses märkinud, et tasus 200 eurot põhivõlgnevuse katteks.

Kohus märgib, et VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

Seejuures sätestab VÕS § 88 lg 9, et võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.

Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole andnud nõusolekut määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg 8 sätestatust erinevat järjekorda, ei saa kostja poolt tasutud summasid arvestada põhivõlgnevuse katteks.

Hageja on märkinud, et 10.07.2012 seisuga on kostja viivisevõlgnevuseks kokku 517.23 eurot Hageja on esitanud ka viivise arvestuse kalkulatsiooni. Kuivõrd kostja on kuupäevaks 10.07.2012 tasunud hagejale kokku 360 eurot, tuleb vähendada nimetatud summa võrra hageja viivisenõuet ning kostja võlgnevus hageja ees on 10.07.2012 seisuga kokku 1 116.05 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 917.71 eurot, intressist 41.11 eurot, viivisest 157.23 eurot.

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja selge ning kuulub kostjalt välja mõistmisele täies ulatuses.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise, kuid mitte rohkem, kui põhinõude summa. Seisuga 10.07.2012 oli kostja viivisevõlgnevus hageja ees

517.23 eurot, mida kohus vähendas 360 euro võrra ja seega oli kostja viivisevõlgnevuse hageja ees seisuga 10.07.2012 157.23 eurot. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudest (917.71 eurot) alates 11.07.2012 kuni põhinõude täitmiseni 0,1% päevas, kuid mitte rohkem, kui põhinõude summa.

Menetluskulud

2-11-8175

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Hannes Olev Kohtunik