3-11-1921/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1921 Haldusasi Rene Vainiku (Vainik) kaebus Lõuna Politseiprefektuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.10.2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rene Vainiku määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Rene Vainik Vastustaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu 08.10.2012. a määruse resolutsiooni p 2 ning kohustada määruskaebuse esitajat tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu summas 150 eurot alates käesoleva määruse jõustumisest. 2. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.10.2012. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata, asendades määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. 3. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole: - nr 10220034796011 SEB Pangas või - nr 221023778606 Swedbank’is või - nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või - nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis Tartu Halduskohtu viitenumbriga 2900072770.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Määruskaebuse esitaja viibis ajavahemikul 10.10.−01.11.2006 vahistatuna Lõuna Politseiprefektuuri Tartu arestimajas. Selle aja jooksul ei võimaldatud kaebajal muuhulgas viibida värskes õhus, helistada ega lugeda ajalehti.

2

2. 31.07.2011 esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule kaebuse (tl 1−13), milles palus mõista Lõuna Politseiprefektuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks talle välja 3000 eurot. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

3. Tartu Halduskohus jättis 05.10.2011. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja tagastas kaebuse. Määruse kohaselt tulnuks kaebajal tasuda riigilõivu 150 eurot. Määruses märgib halduskohus, et kaebuse esitamise hetkel 31.07.2011 oli määruskaebuse esitaja isikuarvel vaba raha 122,78 eurot ja kaks päeva varem oli kaebaja tasunud vangla kaupluses sisseoste tehes 112,59 eurot. Selline käitumine viitab halduskohtu hinnangul raha sihilikule kulutamisele plaaniga esitada hilisem taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, mis tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Samuti on kaebuse eduväljavaated vähesed.

4. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 05.10.2011. a määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas 26.04.2012. a määrusega Tartu Halduskohtu 05.11.2011. a määruse ja saatis asja eelmenetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Ringkonnakohus on määruses seisukohal, et halduskohus on jätnud hindamata, kas vangla kaupluses tehtud kulutused on põhjendatud, ning ringkonnakohus ei saa asuda seda küsimust halduskohtu asemel hindama. Samuti on küsitav kaebuse pidamine perspektiivituks. Ringkonnakohus rõhutab, et halduskohus ei tohi suhtuda kaebuse menetlusse võtmisesse pinnapealselt ning kohtu eesmärgiks ei tohi olla võimaluse otsimine, kuidas võimalikult palju kaebusi läbivaatamatult tagastada.

5. Tartu Halduskohus jättis 08.10.2012. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kohustas määruskaebuse esitajat tasuma riigilõivu summas 90 eurot. Halduskohus viitab riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-le 2, mille kohaselt on hüvitamiskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 90 eurot. Kuigi taotlus menetlusabi saamiseks saabus koos kaebusega kohtusse 02.08.2011, kuulub menetlusabi taotlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 285 lg 2 kohaselt läbivaatamisele 01.01.2012 kehtima hakanud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni menetlusabi sätete kohaselt. Alates halduskohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni kehtima hakkamisest on muutunud menetlusabi andmise normid ja menetluspraktika. HKMS § 114 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuna määruskaebuse esitaja keskmine kahe kuu sissetulek ajaperioodil 28.05.−28.09.2012 oli 586 eurot, leiab halduskohus, et määruskaebuse esitaja on võimeline maksma kaebuse eest tasutavat riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. 25.10.2012 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 08.10.2012. a määrusele määruskaebuse (tl 70−71), milles palub halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kohus asja menetlusse võtmisega viivitanud üle aasta. Halduskohtu määruse kättesaamise päeval ei olnud määruskaebuse esitaja arvelduskontol nõutavat riigilõivu. Kaebaja sissetulekud laekuvad iga kuu 10. kuupäevaks, kuid enne määruse kättesaamist 16.10.2012 ei pidanud määruskaebuse esitaja teadma, et temalt võidakse järgmise 15 päeva jooksul nõuda riigilõivu tasumist.

3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning halduskohtu määrus osaliselt tühistada, kuna halduskohus on rikkunud menetlusõiguse normi.

8. Esmalt on halduskohus valesti tuvastanud tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse. Kohus on õigesti märkinud, et alates 01.07.2012 on kahju hüvitamise kaebuselt tasutav riigilõivu määr väiksem, kuid on jätnud tähelepanuta, et kaebus esitati juba 02.08.2011. Riigikohtu erikogu selgitas 17.06.2010. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-28-10, et juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 6 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasuda määras, mis kehtis apellatsioonkaebuse kohtule esitamise ajal. Kuna ka HKMS § 1 lg 4 kohaselt tehakse halduskohtumenetluse toiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, tuleb ka käesolevas asjas lähtuda kaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivu määrast, mis oli RLS v.r 57 lg 14 kohaselt 150 eurot (5% 3000 eurost). Ringkonnakohus märgib, et tasutava riigilõivu määra suurendamisega 90 eurolt 150 euroni ei raskenda ringkonnakohus õigusvastaselt kaebaja olukorda. Kohtul puudub kaalutlusõigus riigilõivu suuruse määramisel ning HKMS § 104 lg 2 kohaselt määrab kohus juhul, kui riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem riigilõivu tasumiseks tähtaja.

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on HKMS § 114 lg 2 ls 2 lõppu tõlgendanud kitsalt ja on jätnud arvestamata HKMS § 114 lg 2 reguleerimiseseme. HKMS § 114 lg 2 sätestab järgmist: „Kui menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Menetluses osalemise edukust ja mõistlikkust ei kontrollita, kui kohtulahendi on edasi kaevanud juba teine menetlusosaline ja tema kaebus on menetlusse võetud.“ Ringkonnakohtu hinnangul reguleerib viidatud säte menetlusabi jätkuvust kõrgema astme kohtus. Lõigu teine lause annab kõrgema astme kohtule õiguse hinnata menetlusabi jätkamise põhjendatust nii edasikaebemenetluse alguses kui ka menetluse jooksul. Normist aga ei tulene iseseisvat menetlusabi andmisest keeldumise alust olukorras, kus kaebajale ei ole varem menetlusabi antud. Esmakordsel menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb lähtuda HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ehk taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmisest kuusissetulekust. HKMS § 285 lg 2 alusel tuleb HKMS § 112 lg 1 p-i 1 kohaldada ka juhul, kui menetlusabi taotlus on esitatud enne halduskohtumenetluse seadustiku kehtiva redaktsiooni jõustumist. Halduskohtul on HKMS § 117 lg 1 p 2 alusel võimalik menetlusabi tingimuste äralangemisel menetlusabi andmine tühistada.

10. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et menetlusabi andmisest keeldumine või menetlusabi andmise tühistamine ei tohi olla meelevaldne. Isikul peab olema mõistlikult ettenähtav, millisel ajaperioodil laekunud sissetulekuid kohus menetlusabi andmisel arvestab. Seetõttu näebki HKMS § 112 lg 1 p 1 ja § 114 lg 2 ls 2 ette, et menetlusabi andmise tingimusi kontrollitakse vastavalt taotluse ja edasikaebuse esitamise aja seisuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õiglane olukord, kui kohus valib meelevaldselt ajaperioodi, millal ta menetlusabi andmise majanduslikke eeldusi kontrollib. Kuna menetlusabi andmata jätmisel nõuab kohus kaebajalt riigilõivu tasumist kuni 15 päeva jooksul (HKMS § 120 lg 3), võib tekkida olukord, kus isik on heas usus kasutanud oma sissetulekut vastavalt oma äranägemisele ning riigilõivu tasumise aja jooksul puudub kaebajal sissetulek, mille arvelt riigilõivu tasuda. Selline teguviis on vastuolus halduskohtu ülesandega isikute õiguste kaitsel

4 (HKMS § 2 lg 1). Ka menetlusabi andmise tühistamisel HKMS § 117 lg 1 p 2 alusel tuleb kohtul kaaluda, kas isiku majanduslik seisund on oluliselt muutunud, ning teavitada isikut ette ja küsida tema seisukohta.

11. Antud juhul oli tegemist määruskaebuse esitajale esmakordse menetlusabi andmise otsustamisega, mistõttu sai halduskohus lähtuda üksnes määruskaebuse esitaja sissetulekutest ja kulutustest taotluse esitamisele (31.07.2011) eelnenud nelja kuu pikkusel perioodil. Kontrollinud halduskohtu asemel menetlusabi andmise eelduste esinemist, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuud, leiab ringkonnakohus, et ka selle perioodi põhjal tehtud arvutuste alusel ei ole määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks põhjendatud. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Seega on eeltoodud valemi kohaselt menetlusabi taotleja keskmise sissetuleku arvutamine objektiivne ega nõua kohtu poolt hinnangu andmist tehtud kulutuste põhjendatusele, vaid kohus saab sissetulekutest maha arvata üksnes HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud kulutused.

12. Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema poolt halduskohtule kaebuse ning koos sellega menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (31.03.2011−30.07.2011) sissetulek 636,68 eurot, millest peeti elektriteenuse eest tasumiseks kinni 19,55 eurot. Seega on määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise hindamisel arvestatavaks sissetulekuks kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul 617,13 eurot (636,68−19,55), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 308,57 eurot (617,13/4*2). Kuna kaebuse esitamisel käesolevas haldusasjas kuulub RLS § v.r 57 lg 14 järgi tasumisele riigilõiv summas 150 eurot, mis ei ületa määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, esineb käesoleval juhul seadusest tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks. Samuti ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis annaks põhjust HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise keelu eiramiseks. Seega tuleb jätta jõusse Tartu Halduskohtu 08.10.2012. a määruse resolutsiooni p 1, asendades määruses toodud põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebuse esitajal käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv summas 150 eurot. Ringkonnakohus annab määruskaebuse esitajale nimetatud riigilõivu tasumiseks tähtaja 15 päeva alates käesoleva määruse jõustumisest. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank’is või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis Tartu Halduskohtu viitenumbriga 2900072770.

Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits