2-13-8354/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

1 Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev 22. aprill 2013 Tsiviilasja number 2-13-8354 Kohtuasi MK avaldus eestkostetava nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: MK(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: EK(isikukood XXX elukoht XXX) Puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi korras advokaat Andres Lusmägi (Advokaadibüroo Andres Lusmägi, andreslusmägi@hot.ee ) Eestkosteasutus: Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, haabersti@tallinnlv.ee )

Menetlustoiming Lõpplahend kirjalikus menetluses

Resolutsioon 1. Rahuldada avaldus. 2. Anda kohtu nõusolek eestkostjale MK(isikukood XXX) eestkostetavale EK(isikukood XXX) kuuluva kinnisasja, milleks on kinnistu (maatulundusmaa) asukohaga XXX, mis on kantud Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne-Viru Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX katastritunnusega XXX, pindalaga 4,4 ha, võõrandamiseks (so müügitehingu tegemiseks). 3. Kohustada eestkostjat MK eestkostetavale EK kuuluva kinnisasja, milleks on kinnistu (maatulundusmaa) asukohaga XXX, mis on kantud Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne-Viru Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, katastritunnusega XXX, pindalaga 4,4 ha, võõrandamisest saadavaid rahalisi vahendeid, millest on maha arvestatud kinnistu müügilepinguga kaasnevad kulud, kasutama eestkostetava EK hooldamisega seotud kulude katteks, samaaegselt paigutades nimetatud rahalised vahendid EK pangakontole, sealhulgas avades osale rahast tähtajaline hoius EK nimele, kusjuures hoiustatud summalt makstav intress tuleb kanda EK hoiukontole. 4. Jätta EK menetluses määratud esindaja kulud riigi kanda.

2 5. Kõik muud menetluskulud, välja arvatud p 4 nimetatu, jätta avaldaja kanda.

Kohtumääruse jõustumine 1. Kohtumääruse peale on sellega mittenõustumisel menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 2. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. 3. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg 15 apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

MK esitas 20.02.2013 Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava EK nimel tehingu tegemiseks. MK on Harju Maakohtu määrusega kohtuasjas nr 2-11-50256 määratud EK eestkostjaks kuni 30.11.2016.

Avaldaja soovib võõrandada eestkostetava nimel eestkostetavale kuuluva vara, s.o. XXX külas XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX). Kinnistusraamatu väljatrükk kinnitab, et Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriossa nr XXX on kantud kinnistu, katastritunnusega XXX pindalaga 4,40 ha. Kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa. Kohus jättis avalduse 28.02.2013 määrusega käiguta ja kohustas avaldaja kõrvaldama avalduses esinevad puudused. Määrus on avaldajale kätte toimetatud 04.03.2013. Avaldaja esitas täpsustatud avalduse 06.03.2013. Kohus võttis avalduse menetlusse 11.03.2013 ja määras EK menetluse ajaks esindaja, kellelt, nagu ka eestkostetava elukohajärgselt eestkosteasutuselt, küsis seisukohta avalduse kohta.

EK esindaja riigi õigusabi korras menetluse ajal vandeadvokaat Andres Lusmägi esitas 24.03.2013 kohtule kirjaliku seisukoha. Esindaja on kohtunud nii avaldaja kui puudutatud isikuga (st eestkostetavaga). EK on MK tütar. MK omandas ostu-müügi lepinguga 29.04.1982 elumaja XXX . EK omandas 8.06.1982 kinkelepinguga MK käest elamu XXX . 13.06.2000 kanti 4,4 ha maatulundusmaa, mille oluliseks osaks on ülalnimetatud elamu, omanikuna kinnistusraamatusse EK. Tegemist on suvilaga, mis asub 140 km kaugusel Tallinnast. EK on 51 aastane ning 100% töövõimetu. Suvila korras hoidmine ja kohalesõit on aeganõudev ja kulukas. EK kasutab 40 km kaugusel Tallinnast asuvat MK suvilat, mistõttu temal puudub huvi ja vajadus kulutuste kandmiseks XXX asuva suvila vastu. Avaldaja taotleb XXX oleva kinnistu müümist vähemalt 5000 euro eest, müügitulu paigutatakse EK kontole nr XXXXXXXXXXX SEB pangas. 24.03.2013 selgitas advokaat EKle menetluslikku olukorda. EK kuulas advokaadi selgitused ära ja avaldas, et ta on avaldusega nõus. Vahetu mulje kinnitas arusaama, et EK oma vaimse seisundi tõttu ei ole võimeline täiel määral aru saama avalduse sisust ning vastavalt sellele oma vaba tahet ilmutama. MK nimetas, et ei ole kaks viimast aastat XXX , EK suvilas käinud.

2-13-8354

3 Asjaoludest nähtub, et nõusoleku andmine avaldaja poolt ettepandud tehingule on põhjendatud ja kooskõlas EK huvidega. EK puudub huvi kaugel XXX asuva suvila omamiseks, kuna sõit Tallinnast on aeganõudev ja kulukas. Pealegi tuleb kinnistu korrashoiuks ja maamaksu tasumiseks kanda kulutusi. Müügitulu saab EK kasutada vajaduse tekkides oma elujärje parandamiseks. Puudutatud isiku esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kohus võib selle rahuldada tingimusel, et kinnistu võõrandatakse turuhinnaga.

Eestkosteasutus on kohtule 16.04.2013 esitatud arvamuses leidnud järgmist. Vestlusest avaldaja MK selgus, et EK kuuluva kinnistu võõrandamine on vajalik, kuna kinnistu hooldamine käib perele üle jõu. EK isa omandis on eramu Tallinnas, kus elatakse. Lisaks sellele omab EK ema ja eestkostja, MK kinnistut XXX, mida kasutatakse suvekoduna. EK kuuluval kinnistul ei ole pere käinud mitmeid aastaid, kinnistul asuvat talumaja on korduvalt rüüstatud, sinna sõitmine on perele kulukas, seega ebaratsionaalne. Haabersti linnaosa sotsiaaltöötajad toetavad täiel määral MK taotlust võõrandada eetskostetavale kuuluv XXX kinnistu. Ülaltoodut arvestades toetab Haabersti Linnaosa Valitsus MK avaldust nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. Kohtu seisukoht Kohus peab avaldust, milles taotletakse eestkostetavale kuuluva kinnisvara võõrandamist, põhjendatuks ja nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega, eestkosteasutuse seisukohaga ja EKle menetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohaga. Kohus leiab, et taotletav tehing lähtub eestkostetava huvidest ega kahjusta tema huve vähimalgi määral.

TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.

Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust.

PKS § 183 lg 2 kohaselt tuleb eestkostetava varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.

PKS § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 179 lg 1 sätestab, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. PKS § 206 lg 1 kohaselt eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muuhulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. PKS § 187 p 1 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasja õigust.

PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

4 PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 206 lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on PKS § 207 lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

Kohus leiab, et ei esine takistusi eestkostetava nimel eestkostetava varaga tehingu tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek eestkostetava EK nimel oleva kinnisasjaga tehingu tegemiseks – so selle võõrandamiseks turuhinnaga. Taotletav toiming lähtub eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalik. Avaldajal – EK seaduslikul esindajal, kellele kuulub eestkostetava EK isikuja varahooldusõigus, võib lubada müüa eestkostetavale kuuluva vara, milleks on XXX kinnistu (maatulundusmaa) aadressil XXX , mis on kantud Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne-Viru Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, katastritunnusega XXX, pindalaga 4,4 ha, ning mida EK ise kasutada ei soovi ega saa, kuid tingimusel, et eestkostja peab vara müügist saadud raha, millest on maha arvestatud müügilepingu sõlmimise kulud, kasutama eestkostetava hooldamisega seotud kulude katteks. Selleks on vaja kogu saadav raha paigutada eestkostetava pangakontole, kust nähtuks raha kulutamise eesmärk ja vajadus. Kohus leiab, et eestkostetava huvidest lähtuvalt oleks otstarbekas vajalik avada osale vara müügist saadavast rahast ka tähtajaline hoius eestkostetava nimele, kusjuures hoiustatud summalt makstav intress tuleb kanda EK hoiukontole.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend eestkostetavate huvides ja kohus määras eestkostetavatele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et eestkostetavatele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda.

Raivo Einula