2-12-50602/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2013.a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-50602 Tsiviilasi M J´e ja J J´e hagi J J´e vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: M J (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II: J J (isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja: R J (isikukood XXX, elukoht XXX ); Kostja: J J (isikukood XXX, elukoht XXX) . Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Pooled sõlmisid järgmise kokkuleppe:

1.Kostja J J (isikukood XXX) kohustub tasuma alates 01.05.2013 aastast alaealise lapse M J (isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuuliselt elatist summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus ja alaealise lapse J J (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatist summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus igakuiselt kuni lapse täisealiseks saamiseni iga kalendrikuu 1. kuupäevaks järgmiseks kalendrikuuks ette seega kokku summas 2 (kahele lapsele) x 160 (ükssada kuuskümmend) eurot = 320 eurot kuus. Elatis summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot tasutakse igakuuliselt kalendrikuu esimeseks kuupäevaks alaealiste laste ema R J`e arveldusarvele. 1. 2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3.Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

4.Pooled paluvad kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

I Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

1.03.12.2012.a. esitasid hagejad Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 300 euro elatise saamiseks. 12.12.2012.a. tegi kohus võlgnikule makseettepaneku (kättetoimetatud võlgnikule 04.01.2013.a.). Kostja esitas nõudele vastuväite 11.01.2013.a.Pärnu Maakohus andis 14.02.2013.a. määrusega avalduse üle hagimenetlusse Harju Maakohtule.

Harju Maakohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida elatise maksmise nõude osas kokkuleppe. Pooled esitasid kohtule omapoolsed seisukohad kokkuleppe sõlmimise osas.

II Kohtumääruse põhjendused

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 järgi, kui võlgnik õigel ajal esitab makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkinud, et võlgniku vastuväite korral on nõude lahendamiseks hagimenetluses pädev Harju Maakohus. Tulenevalt TsMS § 487 lõikest 1 kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus hagejat viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Kohus kohustas hagejaid M J´e ja J J´e esitama kohtule TsMS § 363 ettenähtud nõuetele vastava hagiavalduse ja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid. Perekonnaseaduse (PKS) § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega tuleb hageja seaduslikul esindajal hagiavalduses näidata lapsele tehtavad kulutused ja esitada neid kulutusi tõendavad dokumendid ning esitada tõend oma sissetulekute kohta ning lapse sünnitunnistus. Kohus selgitas, et kui hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt suuremas ulatuses, kui on Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma (käesoleval hetkel 160 eurot kuus), siis lasub hagejal ka kohustus tõendada endale minevaid tavapärasest suuremaid kulutusi, esitades selleks kohtule dokumendid, mis neid kulutusi kinnitavad (kviitungid, arved jne). Dokumentaalsed tõendid tuleb kohtule esitada kahes eksemplaris, et kohus saaks need toimetada ka kostjale.

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega tegi pooltele ettepaneku sõlmida käesolevas elatise nõude vaidluses kokkulepe. Pooled esitasid omapoolsed seisukohad.

3.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita või kompromiss pole laste huvides. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest TsMS § 611 lg 4 alusel. Pooled palusid tsiviilasja menetlus elatise nõudes lõpetada. Kohus eespool selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi (TsMS § 431- 432).

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker kohtunik