3-11-58/48 · 3-11-58/48 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-58 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 21.04.2010. a otsuse nr 6-10/11311-1-1 tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks kaebaja televiisori parandamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.06.2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Romeo Kalda määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 29.06.2012. a määrus, kaasata haldusasjas teise vastustajana Tallinna Vangla ja saata asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik.

ASJAOLUD

1. 19.11.2009 saabus määruskaebuse esitajale Viru Vanglasse maksikirjaga televiisor, mis oli uus ning töötas. 10.03.2010, olles ajutiselt Tallinna Vanglas, palus määruskaebuse esitaja kontrollida Tallinna Vangla ametnikel televiisori korrasolekut, mille tulemusel selgus, et televiisori ekraan on saanud muljuda.

2. 22.03.2010 esitas määruskaebuse esitaja Viru Vanglale taotluse (tl 17), kus palus välja selgitada, kuidas on saanud võimalikuks tema Viru Vangla laos olnud uue teleri ekraani sissemuljumine ning soovis, et purunenud teler parandatakse. Viru Vangla kirjeldas määruskaebuse esitajale 21.04.2010 antud vastuses nr 6-10/11311-1 kontrollimisel selgunud asjaolusid, jättis televiisori parandamise taotluse rahuldamata ja märkis, et vangla on nõus korraldama taotleja kulul elektriku kohalekutsumise.

3. 06.01.2011 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-13), milles palus Viru Vangla 21.04.2010. a haldusakti tühistamist ja televiisori vangla kulul parandamisele kohustava ettekirjutuse tegemist. Kaebuse kohaselt on televiisor purunenud laos hoidmisel Viru Vangla süü tõttu.

2 4. Tartu Halduskohus jättis 21.04.2011. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, millistel asjaoludel televiisor purunes. Samuti puuduvad halduskohtul andmed selle kohta, kas määruskaebuse esitaja televiisori kahjustus on üldse selline, mis pidi olema ilmtingimata inimtegevuse tagajärg või sai see tekkida ka iseenesest, kuna elektroonilised seadmed võivad kahjustuda ka lihtsalt seismisel.

5. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 21.04.2011. a otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 27.03.2012. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 21.04.2011. a otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole haldusasjas vaidlust, et määruskaebuse esitajale kuuluva televiisori purunemine tuvastati 10.03.2010, kui seda kontrolliti Tallinna Vanglas. Kuigi halduskohus on oma otsuses leidnud, et tõendatud ei ole Viru Vangla süü määruskaebuse esitaja televiisori purunemises, on samas ka leitud, et peale Viru Vangla ametnike puutusid määruskaebuse esitaja asjadega kokku veel mitmed ametnikud ja televiisor seisis koos teiste esemetega ka mitu päeva Tallinna Vangla vastavas kapis. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul välistatud määruskaebuse esitaja televiisori purunemine Tallinna Vangla süül. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on olukorraga, kus määruskaebuse esitaja oli lugenud vastustajaks üht haldusorganit, kuid kohtumenetluse käigus selgus, et õigusvastaselt võis olla käitunud hoopis teine haldusorgan. Siiski pärsib määruskaebuse esitajale kaebuse muutmiseks võimaluse andmist asjaolu, et täiendavaks vastustajaks oleks Tallinna Vangla, kelle suhtes halduskohtule kohustamiskaebuse esitamise eelduseks on vangistusseaduse § 11 lg 8 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Ringkonnakohus märgib, et kui määruskaebuse esitaja ei ole sellist menetlust läbinud, siis oleks võimalik olukord, et kui halduskohus ka asja uuel läbivaatamisel leiab, et määruskaebuse ees ei ole vastutav Viru Vangla, vaid Tallinna Vangla, ja jätaks määruskaebuse esitaja kaebuse rahuldamata, siis saab määruskaebuse esitaja pärast seda esitada kohtueelses menetluses kohustamisnõude Tallinna Vanglale. Kui Tallinna Vangla jätab nõude rahuldamata, siis on kaebajal õigus pöörduda halduskohtusse. Välistatud ei ole ka võimalus, et kaebaja esitab kohustuslikus kohtueelses menetluses kohustamisnõude Tallinna Vangla vastu paralleelselt käesoleva kohtuvaidlusega.

7. 14.06.2012 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja taotlus (tl 162-163), milles ta muuhulgas palub menetlusse teise vastustajana kaasata Tallinna Vangla. Määruskaebuse esitaja palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud määruskaebuse esitaja televiisori hooletul hoidmisel, mille tagajärjel teler purunes. Tuvastamiskaebuse läbivaatamise põhjendatud huvina märgib määruskaebuse esitaja kahjunõude esitamise Tallinna Vanglale. Samuti taotleb määruskaebuse esitaja enda riigilõivu tasumisest vabastamist seoses kaebuse esitamisega Tallinna Vangla vastu.

8. 20.06.2012. a kirjas (tl 169) pakkus halduskohus määruskaebuse esitajale võimalust muuta kaebuse nõudeid, et Tallinna Vangla vastutajaks kaasamise korral oleksid esitatud nõuded mõlema vastustaja vastu samad.

9. 26.06.2012 halduskohtu teabenõudele esitatud vastuses (tl 170) märgib määruskaebuse esitaja, et jääb oma 06.01.2011 Viru Vangla vastu esitatud ning 12.06.2012. a taotluses Tallinna Vangla vastu esitatud nõuete juurde. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna tal on

3 läbimata eelmenetlus, siis ta ei saa esitada Tallinna Vangla vastu kohustamisnõuet ning tema arvamusel saab kohus menetleda ühes haldusasjas eelpoolnimetatud nõudeid mõlema vastustaja vastu. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et Tallinna Vangla võimalik osalus asjas selgus alles ringkonnakohtu otsusest ning tulenevalt mentlusökonoomiast on mõistlik erinevate vastustajate osas vaadata asi läbi ühtses menetluses. Tallinna Vangla vastu esitatud tuvastamisnõuet ei ole mõistlik käesolevast haldusasjast eraldada, kuna vaidlusalune teema on ühine ning seda tuleb arutada ühes menetluses.

10. Tartu Halduskohus jättis 29.06.2012. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse Tallinna Vangla vastustajaks kaasamiseks käesolevas haldusasjas, kuna Tallinna Vangla vastustajaks kaasamine ei ole antud juhul võimalik. Halduskohus on seisukohal, et määruskaebuse esitaja saab taotleda käesolevas haldusasjas Tallinna Vangla vastustajana kaasamist, kui ta esitab sama kohustusnõude ka Tallinna Vangla vastu ning tal oleks eelmenetlus läbimata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

11. 16.07.2012 saabus kohtusse R. Kalda määruskaebus (tl 174-175) Tartu Halduskohtu 29.06.2012. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt on ebaõige ning eksitav halduskohtu seisukoht, et kohustamisnõuet saab esitada kohtueelset menetlust läbimata. Määruskaebuse esitaja leiab, et tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg-st 1, § 37 lg-st 2, § 45 lg-st 2 ja §-st 48 on käesolevas asjas määruskaebuse esitajal õigus esitada kohtule tuvastamiskaebus Tallinna Vangla vastu ning menetlusökonoomiast tulenevalt tuleb see läbi vaadata käesolevas haldusasjas. Tegemist on sama asjaoluga, mis on vaidluse all ka käesolevas haldusasjas, ehk määruskaebuse esitaja televiisori hooletu hoidmisega, mille tagajärjel teler purunes.

12. Vastustaja palub oma 28.08.2012 kohtule esitatud vastuses (tl 182) jätta määruskaebus rahuldamata ning leiab, et määruskaebuses ei sisaldu ühtegi väidet, mis oleks aluseks Tartu Halduskohtu 29.06.2012. a kohtumääruse tühistamiseks. Vastustaja nõustub täielikult halduskohtu määruses väljatooduga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 29.06.2012. a määrus tühistada, kaasata haldusasjas vastustajana Tallinna Vangla ja saata asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.

14. Halduskohus on leidnud, et Tallinna Vangla vastustajaks kaasamine ei ole antud juhul võimalik. Määruskaebuse esitaja saab taotleda käesolevas haldusasjas vaid siis Tallinna Vangla vastustajana kaasamist, kui ta esitab sama kohustamisnõude ka Tallinna Vangla vastu ning tal oleks eelmenetlus läbimata. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga. HKMS § 17 lg 1 järgi on vastustajaks on isik või asutus, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. HKMS § 18 lg 1 sätestab, et vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Riigikohtu halduskolleegium on neid norme tõlgendanud järgmiselt: „HKMS § 17 lg 1 kohaselt on vastustajaks riigiasutus, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Siinkohal ei ole määrav, millist riigiasutust peab kaebaja vastustajaks. Kohus peab lähtuma kaebuse esemest ja tuvastama, kelle tegevusest või

4 tegevusetusest tuleneva kahju hüvitamisele on kaebus suunatud (HKMS § 18 lg 1). Kui kahju võib olla tekkinud erinevate riigiasutuste tegevuse(tu)sest, tuleb vastavad riigiasutused HKMS § 17 korras vastustajana kaasata“ (RKHKm 06.03.2012, 3-3-1-73-12, p 10). Eelnevast järeldub, et vastustajat ei määra kindlaks kaebaja, vaid õige(d) vastustaja(d) selgitab välja ja määrab kindlaks kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt.

15. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu HKMS § 18 lg-le 2, mis sätestab, et kui kohus leiab menetluse käigus, et kaasatud ei ole kõik vastustajad, kaasab ta täiendava vastustaja. Kui kohus leiab menetluse käigus, et vastustaja on kindlaks tehtud valesti, asendab ta vastustaja. Tartu Ringkonnakohus märkis 27.03.2012. a otsuses, et välistatud ei ole televiisori purunemine Tallinna Vangla süül. Eelnevast tulenevalt tuleb käesolevas asjas vastustajana kaasata ka Tallinna Vangla. Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja HKMS § 207 lg-st 1, mille kohaselt teeb ringkonnakohus muuhulgas need menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata, kaasab ringkonnakohus teise vastustajana Tallinna Vangla, sest halduskohus on jätnud Tallinna Vangla põhjendamatult vastustajana kaasamata.

16. Määruskaebuse esitaja on soovinud esitada Tallinna Vangla vastu tuvastamiskaebuse taotlusega tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud kaebaja televiisori hooletul hoidmisel, mille tagajärjel kaebaja teler purunes. Põhjendatud huvina on määruskaebuse esitaja märkinud soovi esitada kahjunõude Tallinna Vangla vastu. Tartu Halduskohus asus 20.06.2012 kirjas (tl 169) seisukohale, et ühes haldusasjas kaebaja poolt vastustajatele esitatud nõuded peavad olema samad. Ringkonnakohus selgitab, et poolte paljusust reguleerib HKMS § 19 lg 1, mille p 3 kohaselt mitu kaebajat võivad esitada ühise kaebuse ja kaebuse võib esitada ühiselt mitme vastustaja vastu, kui nõude esemeks olevad mitme vastustaja haldusaktid või toimingud on omavahel õiguslikult seotud, eelkõige kui üks haldusakt või toiming on teise õiguslikuks aluseks või kui need on antud või tehtud sama haldusmenetluse raames. Ringkonnakohus on seisukohal, et see norm kohaldub ka siis, kui on teada, et kinnipeetavale kuuluv ese on saanud kahjustada, kuid ei ole teada, kelle süül, sest kõne alla tulevad mitme erineva vangla toimingud. HKMS § 37 lg 2 p 4 järgi saab halduskohtusse pöörduda hüvitamiskaebusega ja p 6 kohaselt tuvastamiskaebusega. HKMS § 37 lg 3 sätestab liitkaebuse instituudi: „Kaebuses võib soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet. Liitkaebuse nõuded võivad olla ka alternatiivsed. Halduskohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi.“ Eelnevast tulenevalt ei saa ringkonnakohus nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kaebaja poolt erinevatele vastustajatele esitatud nõuded peavad olema samad ja sellist asja ei saa välja lugeda ka käesolevas asjas 27.03.2012 tehtud ringonnakohtu otsuse p-st 8. Piisavaks tuleb pidada, kui kaebaja esitatud nõuded on omavahel eelkirjeldatud viisil seotud.

17. Käesolev määrus on lõplik. HKMS § 18 ei sisalda erisätet, mis annaks määruskaebuse esitajale õiguse esitada määruskaebus vastustaja kaasamata jätmise peale. Järelikult tuleneb määruskaebuse esitaja õigus esitada käesolev määruskaebus üldsättest (HKMS § 203 lg 1). Samade eeldustega HKMS § 235 lg 1 järgi saab määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale esitada vaid siis, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või määrus takistab asja edasist menetlust. Käesolev määrus ei takista, vaid soodustab asja edasist menetlust. Eelnevast tulevalt ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.

18. Ühtlasi juhib ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu HKMS § 18 lg-le 3, mis sätestab, et pärast vastustaja asendamist või täiendava vastustaja kaasamist arutatakse asja uue

5 vastustaja taotlusel algusest peale, välja arvatud juhul, kui uus vastustaja tegutseb varem kaasatud vastustaja koosseisus või alluvuses.

Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits