3-13-314/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 18.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-314 Haldusasi M.M. taotlus tsiviilasja menetluses, haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses haldusasjades 3-11-2451, 3-11- 2165, 3-11-2499, 3-12-2636 ja 3-12-2637 riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.02.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja M.M. RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.02.2013. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata haldusasja nr 3-11-2451 osas, asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. 2. Rahuldada määruskaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu 13.02.2013. a määruse resolutsiooni p 2 haldusasjade nr 3-11-2165, 3-11-2499, 3-12-2636, 3-12- 2637 osas ning edastada riigi õigusabi taotlus vastavas haldusasjas koos Tartu Halduskohtu 13.02.2013. a määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja käesoleva määrusega lahendamiseks vastavat haldusasja läbivaatavale kohtukoosseisule. 3. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja riigi õigusabi taotlused haldusasjade nr 3-11-2165, 3-11-2499, 3-12-2636, 3-12-2637 osas käesolevas haldusasjas läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 07.02.2013 esitas M.M. Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, haldusmenetluses ning halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt on õigusabi seotud taotleja sooviga tsiviilasjas algatada pankrotimenetlus, haldusmenetluses õiguste taastamine, kaitse ja konsultatsiooni saamine ning halduskohtumenetluses haldusasjades nr 3-11-2451, 3-11-2165, 3-11-2499, 3- 12-2636, 3-12-2637 mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt on taotlejal

2 advokaati vaja oma õiguste kaitseks, kuna taotleja ise ei ole suuteline haldus-, tsiviilja halduskohtumenetluses osalema. Taotleja märgib, et tal puudub juriidiline haridus ning ta ei suuda end riigi omavoli vastu kaitsta.

2. Kohtute infosüsteemi andmetel on Riigikohus 10.01.2013. a kohtumäärusega nr 3-7-1-3- 555-12 tagastanud M.M. määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2012. a määruse peale haldusasjas nr 3-11-2451. Seega on menetlus nimetatud haldusasjas lõppenud. Haldusasjas nr 3-11-2499 jättis Tartu Ringkonnakohus 01.02.2013. määrusega M.M. määruskaebuse rahuldamata. Selle peale esitas M.M. määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebus on Riigikohtu menetlemises. Haldusasjades nr 3-11-2165, 3-12-2636 ja 3-12-2637 on käimas määruskaebemenetlus Tartu Ringkonnakohtus.

3. Tartu Halduskohus tegi 13.02.2013 määruse, millega edastas M.M. riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks tsiviilja haldusmenetluses vastavalt kuuluvusele Viru Maakohtule (resolutsiooni p 1) ning jättis rahuldamata M.M. taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks haldusasjades nr 3-11-2451, 3-11-2165, 3-11-2499, 3-12-2636 ja 3-12-2637 (resolutsiooni p 2). Tartu Halduskohus märkis, et määruse p 1 ei ole edasikaevatav, kuid määruse p 2 peale võib esitada määruskaebuse. Halduskohtu määruse kohaselt ei ole halduskohtul pädevust otsustada õigusabi andmise üle tsiviilja haldusmenetluses, mistõttu tuleb M.M. taotlus tsiviilja haldusmenetluses riigi õigusabi saamiseks edastada vastavalt kuuluvusele Viru Maakohtusse. Halduskohtumenetluses riigi õigusabi andmise osas märgib halduskohus, et M.M. on suutnud esitada taotluses märgitud haldusasjades arusaadavad kaebused halduskohtule ning arusaadavad määruskaebused ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Samuti on tulenevalt uurimisprintsiibist kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mistõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kaebaja väide, et tal puudub juriidiline haridus ning ta ei suuda end riigi omavoli vastu kaitsta, ei tingi riigi õigusabi taotluse rahuldamist. Kaebajale riigi kulul advokaadi määramine ei ole õigustatud ainuüksi seetõttu, et kaebaja ei oma juriidilist haridust, ning eelnevast on selge, et kaebaja senini esitatud kaebused, määruskaebused ja muud taotlused on kohtutele arusaadavad olnud. Samuti on kaebaja taotluses esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille puhul RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, ning antud juhul ei nähtu esitatud tõenditest ja väidetest, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Seega on halduskohtu hinnangul võimalik haldusasjade lahendamine ilma kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määramata ning taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks haldusasjades nr 3-11-2451, 3-11-2165, 3-11-2499, 3-12-2636, 3-12-2637 mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. M.M. esitas Tartu Halduskohtu 13.02.2013. a määrusele määruskaebuse, milles palub rahuldada tema õigusabi taotluse. Määruskaebuses palub M.M. vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kas halduskohtu määruse mõte oli tema taotluse edastamine maakohtule ning kui jah, siis palub ta jätta esitatud määruskaebuse tähelepanuta. Määruskaebuse kohaselt vajab M.M. riigi õigusabi, kuna ta on enamikus tema poolt algatatud kohtuasjades takerdunud, sest mingil momendil läheb asi tema jaoks liiga keeruliseks. Seega puuduvad tal enda väitel enda kaitsmiseks riigi omavoli vastu nii teadmised kui ka rahalised vahendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3

5. Ringkonnakohus tõlgendab kõigepealt määruskaebust ning leiab, et tegemist on määruskaebusega halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 peale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et halduskohtu 13.02.2013. a määruse resolutsiooni p 1 ei ole edasikaevatav. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust esitada määruskaebust halduskohtu määrusele, millega halduskohus edastab riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks tsiviilja haldusmenetluses vastavalt kuuluvusele maakohtule.

6. Ringkonnakohus jätab menetlusökonoomia kaalutlustel määruskaebuse rahuldamata haldusasja nr 3-11-2451 osas, sest selles haldusasjas on menetlus lõppenud. Riigikohus tagastas 10.01.2013. a kohtumäärusega nr 3-7-1-3-555-12 M.M. määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2012. a määruse peale. Kuna M.M. esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusosalisena nimetatud halduskohtumenetluses, siis on menetluse lõppemisega alus selles haldusasjas riigi õigusabi saamiseks ära langenud.

7. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tartu Halduskohtu 13.02.2013. a määruse resolutsiooni p 2 haldusasjade nr 3-11-2165, 3-11-2499, 3-12-2636, 3-12-2637 osas ning edastab M.M. riigi õigusabi taotluse vastavas haldusasjas koos Tartu Halduskohtu 13.02.2013. a määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja käesoleva määrusega lahendamiseks vastavat haldusasja läbivaatavale kohtukoosseisule. Ringkonnakohus juhindub seejuures RÕS § 10 lg-test 1 ja 7 koosmõjus halduskohtumenetluse seadustikuga. RÕS § 10 lg 1 sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldusvõi väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. RÕS § 10 lg 1 näeb ette kaks alternatiivi: riigi õigusabi taotlus käimasolevas kohtumenetluses ja riigi õigusabi taotlus kaebuse või hagi koostamiseks. Käesolevas asjas on M.M. esitanud riigi õigusabi taotlused käimasolevates kohtuasjades. Ringkonnakohus on seisukohal, et käimasolevas kohtuasjas esitatud riigi õigusabi taotlust ei saa lahendada eraldiseisvas menetluses, vaid üksnes vastava kohtuasja menetluses, arvestades konkreetse haldusasja asjaolusid. Seega peab esimese astme kohtunik, kes saab taotluse anda riigi õigusabi mitmes käimasolevas kohtuasjas, edastama konkreetse asjaga seotud taotluse igale asja läbivaatavale kohtukoosseisule. Alus selleks tuleneb RÕS § 10 lg-st 7, mis sätestab, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Käesoleval juhul on riigi õigusabi taotlus esitatud iseenesest pädevale Tartu Halduskohtule, kuid pädeva kohtu määratlemisel tuleb arvesse võtta ka halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Ringkonnakohus on seisukohal, et koosmõjus halduskohtumenetluse seadustikuga tuleb RÕS § 10 lg-t 7 tõlgendada selliselt, et kohus tähendab asja läbi vaatavat kohtukoosseisu. Seda sellepärast, et käimasolevas kohtuasjas esitatud riigi õigusabi taotluse menetlemine eraldiseisva kohtuasjana ei ole protsessuaalselt võimalik. See järeldub järgnevast mõttekäigust. HKMS § 1 lg 1 järgi on halduskohtumenetlus menetlus haldusasja lahendamiseks. Haldusasi on halduskohtus lahendatav kohtuasi. HKMS § 37 lg 1 järgi algab halduskohtumenetlus kohtule kaebuse esitamisega. HKMS § 41 lg 1 ls 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. HKMS § 41 lg 2 järgi on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. HKMS § 110 lg 1 ls 1 järgi on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt on advokaadi õigusabi üks menetlusabi liik. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel vastavas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. HKMS § 114 lg 1 järgi esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks

4 menetlusabi taotletakse. Eelnevast tulenevalt on riigi õigusabi uue halduskohtumenetluse seadustiku järgi üks menetlusabi liik. Käimasoleva kohtuasja korral saab menetlusabi taotleda üksnes selles menetluses, kus toimub peaasja menetlus. Sellele viitab ka halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskiri (755 SE, seisuga 06.05.2010). Iseäranis peab kohus menetlusabi, sh riigi õigusabi taotluse otsustamisel hindama, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1), ning samuti asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111 lg 2). Kumbagi ei ole võimalik teha, võtmata arvesse konkreetse kaebuse eset ja alust HKMS § 41 tähenduses. Käesoleva haldusasja raames on aga kohtunik Ü. Polluks lahendanud riigi õigusabi taotluse viies erinevas haldusasjas, kusjuures tema enda menetluses oli viiest asjast vaid kaks, samal ajal kui ülejäänud kolm haldusasja olid riigi õigusabi taotluste esitamise ajal teiste Tartu Halduskohtu kohtunike menetluses.

8. Käesoleva määruse resolutsiooni p-i 2 osas tugineb ringkonnakohus HKMS § 199 lg-le 3 koosmõjus HKMS § 203 lg-ga 2. HKMS § 199 lg 3 sätestab, et kui menetlusõiguse normi on oluliselt rikutud, kuid seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada halduskohtus ega apellatsioonimenetluses, lahendab ringkonnakohus asja sisuliselt seda halduskohtule tagasi saatmata. HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Käesoleva määruskaebuse sisuline lahendamine seisnebki RÕS § 10 lg-te 1 ja 7 kohaldamises koosmõjus halduskohtumenetluse seadustikuga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on olulist menetlusnormi rikkumist võimalik kõrvaldada üksnes haldusasjade nr 3-11-2165, 3-11-2499, 3-12-2636, 3-12-2637 osas, milles kohtumenetlus veel käib, ja üksnes sel moel, et Tartu Halduskohtu 13.02.2013. a määruse resolutsiooni p 2 tuleb nende haldusasjade osas tühistada ning M.M. riigi õigusabi taotlus koos Tartu Halduskohtu 13.02.2013. a määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja käesoleva määrusega tuleb edastada lahendamiseks vastavat haldusasja läbivaatavale kohtukoosseisule.

9. Ülejäänud osas ei saa käesolevas haldusasjas halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotluste üle otsustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse ülejäänud osas rahuldamata ja riigi õigusabi taotlused haldusasjade nr 3-11-2165, 3-11-2499, 3-12-2636, 3-12-2637 osas käesolevas haldusasjas läbi vaatamata. Seejuures tugineb ringkonnakohus HKMS § 151 lg 2 p-le 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 p-ga 2 ja § 203 lg-ga 2. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva kohtuasja raames ei ole võimalik saavutada kaebaja poolt taotletavat eesmärki.

10. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et tulenevalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 10 ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas tehtud määruskaebuse esitamise eest. Seega jääb tähelepanuta määruskaebuses esitatud menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et määruskaebuses esitatud menetlusabi taotluse eesmärgiks on saada menetlusabi mõne muu menetlustoimingu sooritamiseks kui käesolevas asjas määruskaebuse esitamine.

11. Kuna halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määrusele, millega edastatakse riigi õigusabi taotlus lahendamiseks vastavat haldusasja läbivaatavale kohtukoosseisule, on HKMS § 119 lg 1 alusel määruskaebusega vaidlustatav üksnes käesoleva määruse resolutsiooni p 1.

Agu Timmi Maili Lokk Madis Ernits

5