3-12-472/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 18.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-472 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot seoses valvuri poolt füüsilise valu tekitamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31.05.2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.05.2012. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 11.04.2011 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Vanglale taotluse (tl 10-11) 2000 euro hüvitamiseks selle eest, et vanglateenistuse ametnik K.K. on põhjustanud talle valu ja piina käeraudade liiga tugevalt kätele paigaldamisega.

2. 30.06.2011. a otsusega nr 3-30/108-1 (tl 9) jättis Tartu vangla julgeolekuosakonna peaspetsialist direktori ülesannetes määruskaebuse esitaja 11.04.2011. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Määruskaebuse esitaja sai nimetatud otsuse kätte 06.07.2011 ning määruskaebuse esitaja on otsuse kättesaamist ka oma allkirjaga kinnitanud (tl 9 pöördel).

3. 06.03.2012 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1, tõlge tl 4), milles ta taotleb Tartu Vanglalt kahju hüvitamist summas 2000 eurot selle eest, et Tartu Vangla valvur K.K. tekitas talle 8 kuu jooksul käeraudade peale panemisel tugevat füüsilist valu, pannes käerauad sihilikult peale liiga tugevalt.

4. 19.03.2012. a määrusega jättis halduskohus kaebuse käiguta. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja on kaebuse esitanud kaebetähtaega rikkudes ning andis võimaluse esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus.

5. 30.03.2012 esitas määruskaebuse esitaja kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl 26, tõlge tl 29). Taotluses põhjendas määruskaebuse esitaja kaebuse esitamist rohkem kui pool aastat pärast vangla otsuse kättesaamist sellega, et kuna ta ei valda eesti keelt, ei saanud ta selle sisust aru enne, kui 28.02.2012, mil see tõlgiti vene keelde. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna ta sai vangla otsuse sisust teada alles 28.02.2012, siis hakkas sellest alates kulgema ka 30-päevane tähtaeg kaebuse esitamiseks ning seega on tema kaebus tähtaegne. Samuti on määruskaebuse esitaja seisukohal, et tal on õigus nõuda kahju hüvitamist kolme aasta jooksul kahjust teadasaamisest ja kümne aasta jooksul kahju tekitamise päevast. Need tähtajad ei ole aga möödunud.

6. Vastustaja leiab oma 07.05.2012 kohtule edastatud seisukohas (tl 43), et määruskaebuse esitaja poolt kohtule 30.03.2012 saadetud kirja ei saa käsitleda kaebetähtaja ennistamise taotlusena, kuna selles puuduvad põhjendused kaebetähtaja ületamise põhjuste kohta. Seda, et tegemist ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlusega, kinnitab ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja peab oma kaebust esitatuks tähtaegselt. Vastustaja osutab, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 1, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 2 ja haldusmenetluse seaduse § 61 lg-st 1 tulenevalt on seadusandja seadnud tähtaja kulgemise alguse sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel erialast abi ning otsustama ka haldusakti vaidlustamise küsimuse. Vastustaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et määruskaebuse esitaja ei ole avaldanud, kes talle otsuse tõlkis, miks oli selle tõlkimine takistatud varem ega seda, mida ta tegi selleks, et otsuse sisust varem teada saada.

7. Halduskohus jättis 31.05.2012. a määrusega kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Määruse kohaselt on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuna määruskaebuse esitaja esitas kaebuse halduskohtule 7-kuuse hilinemisega. Määruskaebuse esitaja ei ole viidanud põhjustele, mida oleks võimalik lugeda mõjuvaks kaebetähtaja ületamisel. Kaebetähtaeg hakkab kulgema haldusakti teatavakstegemisest, mitte selle sisust arusaamisest. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja selgitanud, mida ta võttis kaebetähtaja jooksul ette vangla otsusest arusaamiseks ning millised olid kestvad takistused, mis ei võimaldanud haldusaktist enam kui poole aasta jooksul aru saada. Halduskohtu hinnangul tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et määruskaebuse esitajal on vanglale kahjunõuete esitamisel ja nende rahuldata jätmise korral kohtusse pöördumisel rikkalik kogemus. Eelnevast tulenevalt ei ole halduskohtu hinnangul määruskaebuse esitaja poolt esitatud põhjus kaebuse esitamisega hilinemisel mõjuv.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. 19.06.2012 saabus kohtusse N. Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.05.2012. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tal on õigus esitada kahju hüvitamise kaebus kohtule kolme aasta jooksul alates päevast, mil ta kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest. RVastS § 18 lg 2 kohaldamine kohtu poolt takistab määruskaebuse esitaja sõnul tema kaebuse esitamise õiguse realiseerimist. Määruskaebuse kohaselt on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks – määruskaebuse esitaja viibimine isoleeritult üksikkambris, A4 kirjapaberi võimaldamise piirang vanglas, vaidlustamise tähtaja jooksul kinnipeetaval puhkepäevade puudumine, kantseleitarvete (eelkõige pastaka) puudumine, kartseris viibimine ning terviseprobleemid. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et keegi ei tõlgi talle dokumente vene keelde. Määruskaebuse kohaselt ei ole halduskohus märkinud ühtegi põhjust, miks kaebuse menetlusse võtmisest on keeldutud.

9. Vastustaja palub oma 07.08.2012 kohtule esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning leiab, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus ning menetluse lõpetamine oli õiguspärane. Vastustaja märgib, et kuna määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule 30.03.2012 esitatud kirjas ei ole välja toodud ühtegi põhjust, miks ta ei saanud esitada kaebust tähtaega järgides, ei olnud halduskohtul võimalik ka sisuliselt anda hinnangut, kas põhjused oli olemas ja kas need olid mõjuvad. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses toodud põhjendusi (viibimine isoleeritud kambris, kirjatarvete puudumine, halvenenud tervis jne) halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja ületamise põhjendustena esitanud ega ole ka märkinud, miks ta seda ei teinud või ei saanud teha, siis tuleb määruskaebuses märgitud põhjendused jätta tähelepanuta. Samas ei saaks määruskaebuses toodud põhjendused vastustaja hinnangul tuua kaasa kaebuse tähtaja ennistamist. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja viibis talle kohtueelses menetluses tehtud lahendi teatavaks tegemise ajal lukustatud kambris, ei saanud tal iseenesest takistada kohtule tähtaegselt kaebuse esitamist, kuna perioodil 30.06.-30.07.2011 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Vanglale kokku 45 kirjalikku avaldust, 3 kahjunõuet, ühe vaide, kaebusi kohtule ning pidas erakirjavahetust. Samuti ei esitanud määruskaebuse esitaja kohtule kaebust kohe pärast lahtisesse osakonda tagasi paigutamist. Arvestades määruskaebuse esitaja poolt viimaste aastate jooksule nii vanglale kui kohtutele kirjutatud kirjutiste hulka, ei saanud ka kirjatarvete puudus olla takistuseks kohtule kaebuse esitamisel. Vanglal ei ole kohustust esitada määruskaebuse esitajale haldusakte temale arusaadavas keeles ning haldusakti vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema selle teatavaks tegemisest ning isik on kohustatud otsustama haldusakti vaidlustamise vajaduse selleks seaduses ette nähtud tähtaja jooksul. Vastustaja hinnangul ei ole usutavad ka määruskaebuse esitaja väited tema halva tervisliku seisundi kohta. Määruskaebuse esitaja tervislik seisund ei ole tal takistanud teiste samal ajal tehtud kirjalike pöördumiste esitamist ning määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, miks tema tervislik seisund just selle kaebuse tähtaegset esitamist takistas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

11. Määruskaebuse esitaja ei ole pidanud vajalikuks halduskohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses välja tuua asjaolusid, miks ta on kaebuse esitamisega kohtule hilinenud, vaid on üksnes avaldanud seisukohta, et tema kaebus on tähtaegne. Kaebuse tähtaegsus tuleneb määruskaebuse esitaja hinnangul sellest, et Tartu Vangla 30.06.2011. a otsus nr 3-30/108-1 tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta tõlgiti talle 28.02.2012. Seda, kes otsuse sisu määruskaebuse esitajale tõlkis, määruskaebuse esitaja kohtule ei avalda. Halduskohus ei ole pidanud vajalikuks ka ise tõlkimise asjaolusid täiendavalt välja selgitada. Ka ringkonnakohus leiab, et antud juhul omab tähtsust üksnes asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei ole astunud mõistliku aja jooksul pärast kohtueelses menetluses tehtud otsuse kättesaamist samme, et selle sisust aru saada ning sellega mittenõustumise korral samas asjas kohtu poole pöörduda. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohus ei ole vaidlustatud määruses menetluse lõpetamist põhjendanud, vaid leiab, et halduskohus on õigesti jätnud kaebetähtaja ennistamata ning tuginenud seda tehes asjakohastele argumentidele. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

12. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses on määruskaebuse esitaja lisaks halduskohtule esitatud väidetele välja toonud ka täiendavad asjaolud selle kohta, miks oli tema poolt kaebetähtaja jooksul kaebuse esitamine takistatud. HKMS § 198 lg 2 koosmõjus HKMS § 203 lg-ga 2 sätestab juhud, mil ringkonnakohus saab määruskaebemenetluses tuvastada halduskohtu lahendis tuvastamata asjaolusid ja hinnata halduskohtu lahendis hindamata tõendeid. HKMS § 198 lg 3 esimese lause kohaselt peab menetlusosaline põhistama uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust. HKMS § 198 lg 3 teisest lausest tulenevalt jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Antud juhul ei ole määruskaebuse esitaja põhistanud, miks ta ei ole määruskaebuses nimetatud asjaolusid (viibimine isoleeritult üksikkambris, kirjapaberi võimaldamise piirangud, kantseleitarvete puudus, kartseris viibimine, tervisehädad) ära toonud halduskohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses. Ringkonnakohtu hinnangul puudub antud juhul ka vajadus anda määruskaebuse esitajale tähtaeg uute asjaolude lubatavuse põhistamiseks. Tegemist on väidetega, mis on ilmselt mittevajalikud asja õigemaks lahendamiseks, kuna olukorras, kus kaebetähtaega on ületatud 7 kuu võrra, ei ole usutav, et kaebuse esitamist takistavad asjaolud selle aja kestel kordagi ära ei langenud ning määruskaebuse esitajal ei tekkinud võimalust esitada soovi korral kaebus kohtusse. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja poolt esmakordselt ringkonnakohtule esitatud asjaolud hindamata.

Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits