2-13-4157/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-4157

Tsiviilasi

MR hagi MR vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja MR(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia

Lausmaa (e-post: nlausmaa@hot.ee)

Kostja MR(isikukood XXX; elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.04.2013

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada MR`i (isikukood XXX) ja MR`i (isikukood XXX) vahel Hiiu

Maavalitsuses XXX sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr

XXX. 3. Taastada MRi varem kantud perekonnanimi „V “.

4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada MR`i (isikukood XXX) arveldusarvele nr

XXXXXXXXX

AS-is Swedbank riigilõiv summas 262,50

(kakssada

kuuskümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot.

Riigilõiv

summas

eurot

on

tasutud

NL

poolt

25.01.2013

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumbriga

2900072123, selgitusega „Riigilõiv: kostja MR; hageja: SR Hagiavaldus“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu.

Hageja nõue, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud

Hageja palub kohtul lahutada poolte vahel XXX Hiiu Maavalitsuses registreeritud abielu.

Poolte abielust on sündinud kaks last. XXX MR ja XXX XXX. Pooled elavad alates 2012

suvest eraldi. Hageja ei soovi abielu jätkata ning on veendunud, et abielu taastamine enam

kõne alla ei tule. Hageja oli sunnitud pöörduma kohtu poole, kuna kostja ei nõustunud abielu

perekonnaseisuametis lahutama.

Kostja seisukoht

Kostja on nõus abielu lahutusega, sest kedagi jõuga kinni hoida ei ole õige. Kostja eelistab

abielu jätkamist ning ei näe selles ületamatuid takistusi. 09.04.2013 toimunud kohtuistungil on

kostja nõus abielu lahutama.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud 09.04.2013 toimunud kohtustungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu

lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu

lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev

abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete

lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja ei soovi abielu jätkata. Hageja jääb 09.04.2013 toimunud kohtuistungil haginõude

juurde ja kostja on abielulahutusega nõus.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult

lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei

ole, mõlemad pooled on 09.04.2013 kohtuistungil kohtule kinnitanud, et soovivad abielu

lahutada. Seega tuleb poolte abielu lahutada.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema

varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja

palub 09.04.2013 kohtuistungil taastada tema varem kantud perekonnanimi „V “. Seega tuleb

vastavalt hageja soovile taastada tema varem kantud perekonnanimi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja

põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta

kummagi poole enda kanda.

TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on

loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning vastavalt poolte kokkuleppele käesolev

kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu.

Hageja esitas kohtule taotluse, milles palub kohtul tagastada riigilõiv 312,50 eurot. Taotluse

kohaselt on hageja tasunud kõigi nõuete pealt kokku 350 eurot, abielu lahutamise nõudelt 300

eurot ja laste hooldusõiguse nõudelt 50 eurot. Riigilõiv abielulahutuse nõudelt on 75 eurot.

Hageja leiab, et laste hooldusõiguse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv tuleb tagastada, kuna

kohus ei võtnud avaldust menetlusse.

TsMS § 150 lg 1 kohaselt tasutud riigilõiv tasutakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust

tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele

teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja tasunud riigilõivu 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub

hagejale seoses apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumisega tagastamisele pool hagi

esitamisel tasutud riigilõivust, so 37,30 eurot. Tulenevalt asjaolust, et hageja tasus

abielulahutuse nõudelt seaduses sätestatust rohkem riigilõivu, tuleb hagejale tagastada enam

tasutud riigilõiv 225 eurot. Kokku kuulub hagejale tagastamisele 262,50 eurot. Hooldusõiguse

nõudelt tasutud riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada hooldusõiguse tsiviilasja raames.

Teises tsiviilasjas tasutud riigilõivu kohus käesoleva tsiviilasja raames tagastada ei saa.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik