2-13-13/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-13 Tsiviilasi RV hagi AV vastu elatise võlgnevuse tasumisest osaliseks vabastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja RV(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja AV(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja CL (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja RV kanda.

2. Jätta menetluskulud RV summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot riigituludesse välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses vabastada ennast osaliselt, so 1 883 euro ulatuses kostja ees tekkinud elatise võlgnevuse tasumisest. Harju Maakohus kinnitas 21.01.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-69310 CL ja RV kokkuleppe. Hageja majanduslik olukord on muutunud ja halvenenud. Vähem kui kuu peale nimetatud kohtumääruse tegemist sündis hagejal ja tema abikaasal laps RV, kes on kohtumääruses ära toodud elatise suuruse tõttu jäänud halvemasse olukorda kui kostja. Hageja ja tema abikaasa on töötud.

Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja ja tema abikaasa ühine laps RV on tunduvalt halvemas olukorras kui kostja. Kuna hagejal on kaks poega, peab ta mõlemat samaväärselt kohtlema, mitte üht eelistama teisele. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagejal on kohustus ülal pidada ka oma töötut abikaasat PKS-i § 98 lg 2 kohaselt ja seetõttu pole tal võimalik elatise võlgnevust sellises osas maksta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna elatise võlgnevusest tasumisest vabastamiseks puudub seaduses sätestatud õiguslik alus.

Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 71 võimaldas kohtul teatud juhtudel elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest. Kehtiv perekonnaseadus ei näe ette elatise võlgnevuse tasumisest vabastamist. Hageja poolt viidatud PKS § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära elatise väljamõistmisel või vähendamise nõude esitamisel. PKS § 103 lg 2 järgi ei saa kohus vabastada vanemat kohustusest pidada ülal oma alaealist last.

Hagejal on õigus asjaolude muutumise korral esitada elatise suuruse muutmise hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 alusel. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2).

Riigikohus on 17. mai 2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 leidnud, et TsMS § 459 kohaldub ka määrusele, millega kohus kinnitas poolte kompromissi. Samuti ei näe võlgade ümberkujundamise menetlus ette elatise võlgnevusest tasumisest vabastamist. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 2 lg 2 kohaselt elatisnõude puhul võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses üksnes täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist. TsMS 162 lg 1 kohaselt tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda. Menetluskulud koosnevad käesoleval juhul hagi esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust 225 eurot.

Kohus andis 13.02.2013 määrusega hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus leiab, et hageja tuleb TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigilõivu 225 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Menetluskulude 225 euro tasumine riigituludesse on arvestades alaealise kostja huve ebaõiglane. Kohus on seisukohal, et arvestades menetluse asjaolusid ning hageja majanduslikku olukorda, on mõistlik jätta TsMS § 190 lõike 7 kohaselt hagejalt menetluskulud riigituludesse välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik