3-13-553/30 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-553 Haldusasi OÜ Tabal kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 17.02.2013 väljastatud ehitusloa nr 61442 ja kir- jaliku nõusoleku nr 61443 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Tabal, volitatud esindaja adv Helvia Räägel Vastustaja – Tallinna linn Kolmas isik – Hansamarks OÜ, volitatud esindaja v.adv Alar Eiche Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15. märtsi 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Tabal määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta OÜ Tabal määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. märtsi 2013. a määruse haldusasjas nr 3-13-553 resolutsiooni punkt 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 7. veebruaril 2013 ehitusloa nr 61442 Kadaka tee 183b (ehitusloas ja kirjalikus nõusolekus aadressiks ebaõigesti märgitud „Kadaka tee 138b“) kinnistule ajutise tehnoülevaatuspunkti ehitamiseks ehitise kasutusajaga kuni 5 aastat ja kirjaliku nõusoleku nr 61443 sademeveetorustiku ümbertõstmiseks. 2. OÜ Tabal esitas 11.03.2013 kaebuse ehitusloa nr 61442 ja kirjaliku nõusoleku nr 61443 tühistamiseks. Kaebust põhjendati järgmiselt. Kadaka tee 183b ehitis on püstitatud kaebajale kuuluvale sademeveetrassile ja kirjalik nõus- olek on antud kaebajale kuuluva sademeveetorustiku ümbertõstmiseks ilma kaebaja nõusole- kuta. Kaebajale kuuluvad kinnistud aadressil Tallinn Kadaka tee 185 ja 185c, mis külgnevad OÜ-le Hansamarks kuuluva kinnistuga aadressil Tallinn Kadaka tee 183b. Kaebajale kuulub sademeveetrass, mis saab alguse Kadaka tee 185 kinnistult ja läbib Kadaka tee 183b kinnistut, liitudes Kadaka tee teemaa-alal AS Tallinna Vesi trassiga. 2012. a suvel ehitas OÜ

3-13-553 2(8) Hansamarks ehitusloata Kadaka tee 183b kinnistule hoone (ajutine tehnoülevaatuspunkt), mis asub kaebajale kuuluva sademeveetrassi peal, sulgedes ka ligipääsu sademeveetrassi puhas- tuskaevule nr 3. Kaebaja on alates 2012. a sügisest pidevalt juhtinud vastustaja tähelepanu sellele, et kuna hoone ja seda ümbritsev asfaltplats on valmis, siis ei vasta ehitusprojekt tege- likule olukorrale ja projekti menetlemisel sellisel kujul puudub alus. Seega ei ole menetlus ehitusloa andmisel olnud piisavalt põhjalik. EhS § 12 lg-test 1 ja 2 ja § 22 lg-st 1 nähtub, et ehitusluba peab ehitada soovivale isikule olema väljastatud enne ehitamise alustamist, kuna vaid siis on võimalik ehitada vastavalt ehitusloale ja selle aluseks olevale ehitusprojektile. Kadaka tee 183b kinnistule püstitatud hoone on ehitatud ilma ehitusloata, mis tähendab, et tegemist on ebaseaduslikult ehitatud ehitisega. EhS § 18 lg-test 1 ja 3 ning § 20 lg-st 1 nähtub, et ehitusloa väljastamise ja ehitamise aluseks on ehitusprojekt, mille lähteandmed saadakse muuhulgas ka ehitusgeodeetiliste tööde tulemu- sest. Seega, kui ehitusgeodeetilisi töid ei ole teostatud või nende andmed ei vasta tegelikkuse- le (on vananenud), siis ei vasta tegelikkusele ka ehitusprojekt ja selle alusel väljastatud ehitus- luba. Taolise olukorraga ongi praegusel juhul tegemist. Kuna hoone oli valmis juba enne ehi- tusloa väljastamist ja kaebajale teadaolevalt võetakse alates 11. märtsist 2013 kasutusele (ilma kasutusloata), siis ei saa Kadaka tee 183b kinnistu omanik ehitusloa tingimusi täita. Nimelt on ehitusloal märgitud, et ehitise omanik on kohustatud esitama vastustaja ehituskontrolli osa- konnale vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist vormikohase teatise ehitamise alustamise kohta. Projekteerimise lähteülesanne ja ehitusloa aluseks olev projekt on koostatud aadressile Kadaka tee 138b, aga reaalselt kuulub taotluse esitajale OÜ-le Hansamarks kinnistu aadressiga Tallinn, Kadaka tee 183b. Seega püütakse ehitusloaga tagantjärele seadustada tei- sel aadressil paiknevat hoonet. Segadus aadressidega on raskendanud ka menetluse käigu jäl- gimist nii ehitisregistris kui vastustaja planeeringute registris. Ehitusloa aluseks olev projekt ei vasta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega nr 67 ehitusprojek- tile esitatavatele nõuetele. Projekti aluseks olev topo-geodeetiline plaan ei vasta 2012. a suvel toimunud omavolilise ehitustegevuse tagajärjel enam reaalsele olukorrale. Projektis on ette nähtud kaebajale kuuluva sademeveekanalisatsiooni ümberehitus ilma, et selliseks tegevuseks oleks omanikult luba taotletud. Projektis, millega kaebaja esindaja 29. detsembril 2012 tut- vumas käis, puudus olemasoleva, ümberprojekteeritava ja ka juurde projekteeritava sademe- vee kanalisatsiooni tehniline lahendus (määruse nr 67 § 10 lg 7). Sellise projektiosa koostami- seks ei ole isegi alust, kuivõrd ei kaebajalt ega kaebajale teadaolevalt ka AS-lt Tallinna Vesi, kes on reaalsed antud piirkonna sademevee trasside valdajad, ei ole küsitud tehnilisi tingimusi sademevee trassidega liitumiseks ega ka ümberprojekteerimiseks. Projekti plaanilisele lahen- dusele on eelnevate paranduste tulemusena märgitud kolm sadeveekaevu, kuid isegi seal pole näidatud, kuhu need ühendatakse. Projekti seletuskirjas ja vastustaja 5. märtsi 2013. a kirjas välja toodud lahendus, et katuselt kogunev sadevesi immutatakse haljasalale, ei ole tihendatud alusega ja üleni asfalteeritud platsi puhul tehniliselt võimalik. Projekti koosseisus on kolm erinevat haljastuse lahendust ja on arusaamatu, milline neist on lõplik, samuti ei vasta lihtsalt 10% murupinna näitamine projektis Tallinna linna ehitusnormidele, mille kohaselt nõutakse kõrghaljastuse rajamist 10% ulatuses. Juba 2012. a aastal kaeti kogu Kadaka tee 183b kinnistu hoonet ümbritsev ala asfaldiga ja haljasalad puuduvad üldse, rääkimata kõrghaljastusest. Kae- bajale tutvustatud projekti koosseisust puudusid vundamentide plaanid ja lõiked. Vundamen- tide kaevesügavused võivad ohustada kaebajale kuuluvat sademeveetrassi ja nende kõrguslik ja geodeetiline sidumine on ette nähtud määruses nr 67. Kaebajat kui puudutatud isikut on informeeritud valikuliselt ja infot jagatakse nii vähe kui võimalik. 17. veebruaril 2013 väljas- tatud ehitusloast teatati kaebajale alles 5. märtsil 2013. Mis puudutab kirjalikku nõusolekut nr 61443, siis kaebajale kuuluva sademeveetrassi ümber- tõstmine puudutab otseselt kaebaja huve. Kuna kirjalik nõusolek ei anna õigust nõusolekule

3-13-553 3(8) märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada, sademeveetorustik kuulub kaebajale, kaebaja aga ei saa anda nõusolekut, kui puudub tegelikkusele vastav projekt ja tehnilised tin- gimused, mis oleksid ka reaalselt täidetavad, siis ei ole sellise kirjaliku nõusoleku alusel Ka- daka tee 183b kinnistu omanikul võimalik ehitada. (Samas märgib kaebaja teisal, et ehitusluba rikub kaebaja õigusi sellega, et ehitusloa ja sellega seotud kirjaliku nõusoleku alusel on Kada- ka tee 183b kinnistu omanikul õigus ümber tõsta kaebajale kuuluv sademeveetrass ilma kae- baja sellekohase nõusolekuta). Ehitusloa nr 61442 aluseks olevast projektist puuduvat osa (sademeveetorustikku), mille ehitamiseks ilmselt on antud kirjalik nõusolek nr 61443, ei saa käsitleda eraldiseisva väikeehitisena ei tehnilise ega juriidilise sisu poolest ning nende projek- teerimist ja rajamist ei saa käsitleda eraldi. Ehitise puhul, mis ei ole püstitatud vastavalt ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojekti- le, ei saa kindel olla, et see on ohutu ümbritsevale keskkonnale, naaberkinnistute omanikele, sh kaebaja, ja autoülevaatuspunkti külastajatele. Kaebuses sisaldus taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada Kadaka tee 183b ehitusloa ja sellega seotud kirjaliku nõusoleku kehtivus ja keelata nende alusel edasiste toimingute teos- tamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et kui ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku alusel teeb Kadaka tee 183b kinnistu omanik mingeid toiminguid kaebuse esitajale kuuluva sademevee torustiku ümbertõstmiseks ehitusloa aluseks oleva tegelikkusele mittevastavat ehitusprojekti aluseks võttes, siis ei pruugi kohtuotsuse jõustumisel käesolevas haldusasjas enam olla võimalik endi- se olukorra taastamine või on see seotud suurte kuludega. Kui aga Kadaka tee 183b kinnistu omanik tõstab sademevee torustiku ümber selliselt, nagu seda saaks tegelikule olukorrale vas- tavalt teha, siis ei saa ta arvestada ehitusloa aluseks olevat ehitusprojekti (see ei vasta tegelik- kusele), mis omakorda tähendab, et Kadaka tee 183b kinnistu omanik rikub ehitusloa tingi- musi. Kui kohus ei peata kaevatava haldusakti täitmist, siis ei pruugi käesolevas haldusasjas kohtuotsuse tegemise ajaks olla täidetud HMS §-des 64-70 sätestatud haldusakti tühistamise tingimused kolmandate isikute huvide arvestamise tõttu. Kolmandatel isikutel võib olla tekki- nud õiguspärane ootus, et haldusakt jääb kehtima, ning nad on teinud sellega seoses märki- misväärseid kulutusi. 3. Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Ehitusloa ja kirja- liku nõusoleku tühistamiseks võib kaebuse esitada ainult isik, kelle õigusi on nende haldusak- tidega rikutud. Kaebaja eksitab kohut väitega, nagu kuuluks läbi Kadaka tee 183b katastriük- suse kulgev sadeveekanalisatsioon temale. Ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku menetluses on Tallinna Linnaplaneerimise Amet kontrollinud vastava asjaõiguse olemasolu kinnistusregist- rist ning on tuvastanud, et Kadaka tee 183b kinnistu kohta ei ole kinnistusraamatusse sisse kantud koormavaid asjaõigusi OÜ Tabal kasuks. Ühtlasi ei ole kaebaja ka kohtule esitanud koos kaebusega ühtegi tema omandiõigust tõendavat dokumenti või registriväljavõtet. Kaeba- ja ei ole selgitanud, milliseid tema õigusi rikub väljastatud ehitusluba. Viitest kahjulikele mõ- jutustele ei ole aru saada, millised need mõjutused on. Vastab tõele, et OÜ Hansamarks on oma kinnistule ebaseaduslikult ehitanud hoone, kuid selle eest on talle väärteomenetluse nr 12046374 raames määratud trahv ning ühtlasi on linn nõud- nud hoone seadustamist ning nõuetekohase projekti esitamist ehitusloa saamiseks. Kontroll- mõõdistused on nõutavad enne kasutusloa väljastamist.

3-13-553 4(8) Esialgset õiguskaitset ei ole võimalik kohaldada lihtsalt õigusselguse huvides ja kaebaja ees- märk, mida ta soovib saavutada, on äärmiselt ebaselge. Kui sadeveekanalisatsiooniga juhtuks midagi OÜ Hansamarks kinnistul, siis kannab kõik kulud OÜ Hansamarks, mitte kaebaja. 4. Hansamarks OÜ palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, leides, et taotlus pole põhjendatud ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Hansamarks OÜ omandas Kadaka 183b kinnistu 09.09.2009 sõlmitud võlaõigus- ja asjaõigus- lepinguga, milles puuduvad mistahes kitsendused või kolmandate isikute suhtes kehtivad õi- gused, s.h. kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigused. Se- da kinnitab ka kinnistusraamatu väljavõte seisuga 13.03.2013. Kaebaja pole esitanud kohtule mingeid Hansamarks OÜ omandis olevat kinnistut läbiva sademevee torustiku omandiõigust tõendavaid dokumente. Kaebaja huve ja õigusi ei saa rikkuda temale kuuluvast kinnistust enam kui 25 m kaugusele püstitatud hoone ega ehitusluba. Kaebaja on eksitavalt väitnud, et nimetatud hoone on püstitatud vastuolus ehitusprojektiga. Hoone on valmis, mistõttu ei saa peatada ehitusloa kehtivust. Hoone ise asub 2010. aastal alanud planeeringumenetluses avali- ku arutelu läbinud eskiisil paiknevas ehitusalas, millesse see on rajatud ajutise ehitisena. Kae- baja pole kunagi vaidlustanud Hansamarks OÜ õigust ehitada planeeringumenetlusega luba- tud hoonestusalasse, kusjuures ta on olnud hoone asukohast aastaid teadlik. Mis puudutab aga konkreetset ehitusprojekti, siis nii ehitusprojektile kui valminud hoonele, kus hakkab toimuma sõidukite tehniline ülevaatus, on kooskõlastuse andnud kõik pädevad ametkonnad. Hoone kasutuselevõtuks on vajalikud lepingud sõlmitud AS-ga Eesti Energia, AS-ga Tallinna Vesi, samuti side- ja prügiveolepingud. Kuna kaebaja pole esitanud põhjendusi kohtulikult kaitsta- vaid õiguste rikkumise kohta, on kaebus perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi. 5. Tallinna Halduskohtu 15.03.2013 määrusega (resolutsiooni p 1) jäeti esialgse õigus- kaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub kohtule esitatud andmete põhjal esialgse õiguskaitse vajadus. 1) Nii kaebusest kui vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadest nähtub üheselt, et viidatud ehitusluba on antud pärast ehitise valmimist, legaliseerides selliselt ehitusloata ehitatud ehiti- se. Seega ei alustata vaidlustatud ehitusloa alusel mingit ehitustegevust. 2) Ehitusluba pole võimalik vaidlustada lihtsalt põhjendusega, et see ei ole antud seaduse alu- sel või selle andmisel on rikutud menetlusnorme. Ehitusloa vaidlustamiseks peab esinema isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud rikutud subjektiivse- le õigusele. Ka Riigikohtu halduskolleegium on esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivu- se peatamist puudutavas 02.03.2006 lahendis nr 3-3-1-3-06 selgitanud, et kaebuse perspektii- vide hindamisega seonduvalt tuleb esmalt kindlaks teha, kas ja millist kaebaja väidetavat õi- gust vaidlustatud haldusakt rikub, ning leidnud, et hoone rajamisega vaate halvenemist, loo- muliku valguse ja privaatsuse vähenemist väites peaks kaebaja osutama oma sellise põhjenda- tud huvi või subjektiivse õiguse õiguslikule alusele. Riigikohus asus seisukohale, et kaebusest peaks nähtuma, et kaebajale kuulub servituudist tulenev õigus keelata naabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse, saada piiramatus mahus loomulikku valgust või keelata kõike, mis võib takistada väljavaadet kinnistult. Kuna ühelegi subjektiivsele õigusele, mida vaidlustatud ehi- tusluba võiks rikkuda, viidatud ei ole, siis ei saa kaebust pidada perspektiivikaks, mistõttu tuleb ka sel põhjusel jätta kaebaja taotlus ehitusloa kehtivuse peatamiseks rahuldamata. 3) Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tema omandit sadeveetorustikule tõendavat doku- menti. Kolmanda isiku poolt kohtule esitatud tõenditest (müügi- ja asjaõigusleping ning kin- nistusraamatu väljavõte) vastupidi aga nähtub üheselt, et kinnistut Kadaka tee 183b ei ole koormatud kaebajale kuuluvate õigustega. Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus kirjaliku

3-13-553 5(8) nõusoleku kehtivuse peatamiseks põhjendatud ja kaebust selle kirjaliku nõusoleku tühistami- seks ei saa pidada perspektiivikaks seni, kuni kaebaja ei ole tõendanud oma omandiõigust vastavale sadeveetorustikule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. OÜ Tabal määruskaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 15.03.2013 määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata, tühistada ja teha uus määrus, millega peatada esialgse õiguskaitse korras ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku kehtivus kuni kohtuotsuse jõustu- miseni käesolevas haldusasjas. 1) Kuna kaebaja on tuginenud sellele, et talle kuulub sademeveetrassi omand, siis oleks kohus pidanud põhjendama, miks ta omandi kahtluse alla seab. Seda kohus teinud ei ole. 2) Kaebuse esitaja rõhutab, et esialgse õiguskaitse vajadus ei olegi seotud ehitustegevusega, vaid sellega, et kui ehitusloa kehtivust ei peatata, siis saab OÜ Hansamarks taotleda kasutus- luba ehitistele, millele on väljastatud ehitusluba tegelikkusele mittevastavate andmete ja pro- jekti alusel. See viib aga omakorda selleni, et OÜ-l Tabal osutubki võimatuks Kadaka tee 183b kinnistul asuvat talle kuuluva sademeveetrassi osa kasutada ja käsutada. 3) Kuna ehitis on valmis ja vastustaja abiga ka seadustatud, siis puudub OÜ-l Hansamarks igasugune huvi sademeveetrassi ümbertõstmiseks, see tähendab, et tegelikult nõusoleku alusel sademeveetrassi ümberehitamist ei toimu. Eraldi ehitusloa ja nõusoleku väikeehitise ehitami- seks väljaandmine on loonud olukorra, kus OÜ Hansamarks saab taotleda kasutusluba eraldi ehitisele ja nõusolekus toodud sademeveetrassile, mis tähendab, et OÜ Hansamarks saab hoo- net legaalselt kasutada ka ilma sademeveetrassi ümber ehitamata. Kuna ehitusluba ja nõusolek väikeehitise ehitamiseks on välja antud tegelikkusele mittevastava ehitusprojekti alusel, siis ei ole võimalik ehitusloa tingimusi täita ja sademeveetrassi vastavalt nõusolekule ümber tõsta, mis tähendab, et puhastuskaev nr 3 jääb hoone alla nagu see praegu on ja sellele ei ole võima- lik ligi pääseda. Ehitist saab aga OÜ Hansamarks kasutada. Kolmandal isikul huvi puudumist sademeveetrassi ümber tõsta näitab ka see, et alates augustist 2012, kui OÜ Tabal nõudis sa- demeveetrassi ümbertõstmist selliselt, et see vastaks nõuetele ja ei tekitaks ummistumisest tulenevat üleujutuse ohtu, ei ole OÜ Hansamarks sademeveetrassi ümbertõstmiseks midagi ette võtnud. Rikutud on kaebaja kui sademeveetrassi omaniku õigust vabalt kasutada ja käsu- tada oma vara. 4) OÜ Tabal omand Kadaka tee 183b kinnistut läbivatele sademeveetrassidele on kujunenud järgmiselt. 25.05.1977 otsusega andis Tallinna Linna TSN Täitevkomitee Kaubanduse Valit- suse Taarabaasi (edaspidi taarabaas) kasutusse 2,4 ha suuruse maa-ala aadressil Kadaka tee 185. Selle maa-ala piiridesse jäid praegused kinnistud Kadaka tee 185, 185c, 185a (kuuluvad praegu OÜ-le Tabal), 185d ja 183b (viimane kuulub OÜ-le Hansamarks). Kasutusse andmise ajal oli tegemist võsastunud õuealaga. Otsusega kohustati taarabaasi muuhulgas asfalteerima ja rajama piire krundi tagumisele osale vastavalt projektile. Kui taarabaas hakkas asfalteerima tema kasutusse antud alast Kadaka tee 185 territooriumi tagumist osa (praegune Kadaka tee 185 kinnistu), siis tekkis vajadus ka sademeveetrassi rajamiseks, kuna sademeveed tuli maa- alalt juhtida Kadaka tee äärsesse trassi. Selliselt toimub sademevee juhtimine ka käesoleval ajal. Seega rajati koos asfaltplatsiga tehnovõrgud ja vajalikud rajatised. Tallinna linna Rahva- saadikute Nõukogu Täitevkomitee 16.05.1986 otsusega nr 223 muudeti taarabaasi kasutatava maa-ala piire ja arvati Kadaka tee 183b ala välja taarabaasi kasutuses olevast maa-alast, kuid tehnovõrkude ja rajatiste üleandmist ei toimunud. Kuni OÜ Hansamarks poolt ehitise püsti- tamiseni ja kogu kinnistu asfalteerimiseni 2012. a suvel ei olnud Kadaka tee 183b kinnistul ka sademeveetrassi vaja kasutada, sest suures ulatuses oli tegu killustikuga kaetud platsiga, kus sadeveed immutati pinnasesse. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 10.05.1990 määrusele nr

3-13-553 6(8) 91 kanti Tallinna Linna Kaubastute Valitsuse Taarabaas Eesti vabariiklikku ettevõtete, asutus- te ja organisatsioonide registrisse registreerimisnumbriga 01044554. 23.09.1993 andis Tallin- na Linnavalitsus Tallinna Linnavolikogule üle taarabaasi vara. Nagu üleandmise aktile lisatud nimekirjast nähtub, kuulus vara hulka ka piirdaiaga laoplats, mille sisse oli rajatud sademe- veetrass. 1980. a projektil lao-hoone ehituseks on näha, et selleks ajaks oli rajatud sademevee- trass. Taarabaas kasutas kõnealust maa-ala kuni 06.12.1995, kui AS Tabal (OÜ Tabal õigus- eellane) omandas Tallinna Taarabaasilt ostu-müügilepingu alusel tervikvara, sh hooned ja rajatised aadressil Kadaka tee 185. Eelnevast nähtub, et sademeveetrassi on rajanud taarabaas ja see on koos muu varaga üle antud OÜ-le Tabal. 5) Kadaka tee 185 kinnistu kanti kinnistusraamatusse 11.01.2005. Määruskaebuse esitaja vii- tab kinnistamise ajal kehtinud AÕSRS §-le 153, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2- 1-67-02 p-des 9 ja 11 avaldatud seisukohtadele ja märgib, et OÜ-l Tabal on alates Kadaka tee 185 kinnistamisest tähtajaline asjaõigus ooteõiguse näol servituudi seadmiseks, mille oluli- seks osaks on sademeveetorustik, ja veel vähemalt 10 aastat pärast sellega seotud maa kinnis- tamist kuulub sademeveetrass isikule, kes oli trassi omanik enne maa kinnistamist. Vähemalt kuni 11.01.2015 kuulub sademeveetrass OÜ-le Tabal. 6) Kuna ehitusloaga nr 61442 ja kirjaliku nõusolekuga nr 61443 seaduslikustatakse juba va- rem omavoliliselt püstitatud ehitist, mis piirab OÜ Tabal õigust oma sadeveetrassi reaalselt kasutada, s.t. antud juhul sadeveetrassi hooldada ja remontida, luuaksegi olukord, kus OÜ Tabal ei saa oma omandit kasutada. Kui ehitusloa kehtivust ei peatata, siis on tekkinud olu- kord, kus ebaõigete andmete alusel antud ehitusloa alusel on võimalik väljastada kasutusluba Kadaka tee 183b asuvale hoonele, mis tähendab, et OÜ Hansamarks saab hoonet kasutada sõltumata sellest, kas OÜ-le Tabal kuuluv sademeveetorustik tõstetakse ümber selliselt, et OÜ-l Tabal on seda võimalik hooldada ja kasutada. Kui juba kasutusluba on väljastatud, siis on ka OÜ-l Hansamarks tekkinud õigustatud ootus, et ta võib oma ebaseaduslikult ehitatud ehitist kasutada, ning on tekkinud olukord, kus ebaõigete andmete alusel antud ehitusloa alu- sel on antud ka kasutusluba, mis ei vasta tegelikule olukorrale, ja kasutusse on antud ehitis, mille ehitamine ja seaduslikustamine on algusest peale olnud seadustele mittevastav. Ülaltoo- dud põhistuse alusel ja õigusselguse huvides palub kaebuse esitaja Kadaka tee 183b ehitusloa ja sellega seotud kirjaliku nõusoleku kehtivus peatada ja keelata nende alusel edasiste toimin- gute teostamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. 7. Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. 1) Kohus on piisavalt oma otsuses selgitanud ja põhjendanud, miks ta seab kahtluse alla sade- veetrassi kuuluvuse OÜ-le Tabal. OÜ Tabal ei esitanud kohtule ühtegi omandiõigust tõenda- vat dokumenti. HKMS § 38 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuses tuleb esitada tõendid, mis kinnita- vad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse, ning § 39 lg 1 p 3 sätestab, et kaebusele tuleb lisada dokumendid, mille- le kaebaja nõue tugineb, kui need ei ole eelnevalt esitatud vastustajale menetluses, mille raa- mes antud haldusakti või tehtud toimingut vaidlustatakse. Kaebuse esitaja ei ole ise esitanud kaebuse aluseks olevaid tõendeid ning ei ole taotlenud nende kogumist ka kohtult. Seega oli halduskohus igati õigustatud kaebaja võimaliku omandi kahtluse alla seadma. 2) Kaebaja ei selgita, kuidas ehitusloa kehtivuse peatamine tema kaebuse eesmärki täita aitab. Kohus on selgitanud (nagu ka vastustaja ja kolmas isik), et ehitustegevust ei toimu ja ehitis on valmis. Seega ei anna ehitusloa kehtivuse peatamine kaebajale mingisugust eelist ega aita saavutada kaebuse eesmärki mingil viisil. Kaebaja rõhutab, et kui ehitusloa kehtivust ei peata- ta, siis ei takista miski andmast Hansamarks OÜ-le kasutusluba ehitise kasutamiseks. Hansamarks OÜ on vastustajale esitanud taotluse kasutusloa saamiseks ja 20.03.2013 proto-

3-13-553 7(8) kollilise otsusega on vastustaja kasutusloa väljastamisest keeldunud muu hulgas ka põhjusel, et sadeveekanalisatsioon on ümber tõstmata. Seega ei väljastata Hansamarks OÜ-le enne ka- sutusluba, kui protokollis toodud tingimused on täidetud. 3) Kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et sadevee- kanalisatsioon kuulub kaebajale. Kaebaja viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-67-02 ei ole kuskil kinnitatud, et rajatis on rajatud õiguslikul alusel ja seetõttu saab rakendada AÕSRS §-i 152. Vastustaja viitab Riigikohtu eelviidatud lahendis avaldatud seisukohtadele võõral maal asuvate ja õigusliku aluseta rajatud ehitiste suhtes, mis on maa olulised osad ja kuuluvad maa omanikule, ning Riigikohtu sedastusele, et ringkonnakohus ei ole märkinud, millistele asjas kogutud tõenditele tuginedes on ta leidnud, et tehnorajatised olid Tallinna Taarabaasi poolt rajatud õiguslikul alusel. Vastustaja ei suutnud Riigi Teatajast tuvastada asja uuel läbivaata- misel tehtud ringkonnakohtu otsust, kuid rajatise olemisest kaebaja omandis saaks rääkida juhul, kui selles otsuses on tuvastatud, et rajatis on ehitatud õiguslikul alusel. Kaebaja ise kir- jutab, et Kadaka tee 183b arvati 1986. a välja taarabaasi kasutuses olevast maa-alast ja et AS Tabal omandas 1995. a taarabaasilt tervikvara aadressil Kadaka tee 185, mitte aadressil Kada- ka tee 183b. Seega ei pea paika kaebaja väide, et Riigikohtu otsuses on kinnitatud sadevee- trassi kuuluvust OÜ-le Tabal. 8. Hansamarks OÜ palub jätta määruskaebus rahuldamata. 1) Riigikohtu 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise või- matuseks peetud tagajärgi, mille hilisem kõrvaldamine ei ole mõistlik. Käesoleval juhul selli- seid tagajärgi ei esine. Kaebaja pole suutnud kohtule selgitada, kas ja millist kaebaja väideta- vat õigust vaidlustatud ehitusluba rikub. Samuti ei anna ehitusloa kehtivuse peatamine kaeba- jale mitte mingisugust eelist ja ei aita saavutada kaebuse eesmärki mingil viisil. 2) Kaebaja ei ole enda omandiõiguse väidet HKMS § 38 lg 1 p-de 7 ja 8 ja § 63 kohaselt põ- histanud, mistõttu puudub tal HKMS § 44 lg 1 alusel kaebeõigus. Kolmanda isiku esindaja tutvus Tallinna linnaplaneerimise ja ehituse arhiivis Kadaka tee 183b kinnistut puudutavate dokumentidega ning tuvastas, et arhiivis puuduvad mistahes dokumendid või viited sellele, et kaebajale kuuluks vaidlusaluse sademeveetrassi omand. Kaebaja poolt kohtule esitatud Tal- linna Linna TSN Täitevkomitee 25.05.1977 otsuses nr 103 on selgesõnaliselt selgitatud, et maa-ala on antud ajutiseks kasutamiseks hoonestamise õiguseta ja seda tehti autokauplus „Volga“ kasutuses olnud maast. Määruskaebusele lisatud Tallinna Linna TSN Täitevkomitee 16.05.1986 otsuses nr 223 on selgesõnaliselt nimetatud, et taarabaasile ajutiseks kasutamiseks antud maa-ala suurusega 0,43ha (millel asub täna kinnistu Kadaka tee 183b) osas lõpetati aju- tine kasutamine ja see maa-ala anti tähtajatuks kasutamiseks tagasi autokauplusele „Volga“. Kolmanda isiku kinnistu asub maa-alal, mis on Tallinna Linnavalitsuse 31.01.1997 korraldu- sega nr 203-k tagastatud I Pile. Vara sai tagastada vaid siis, kui sellel puudusid õiguslikul alu- sel püstitatud ehitised, mida on kinnitanud ka Tallinna linn. Tallinna Linnaplaneerimise Ame- ti 03.05.2000 kirjast nr 1/1-11/1145 nähtub, et aastal 1985 kohustati taarabaasi vormistama uued maakasutuse dokumendid, kuid maakasutuse dokumente ei vormistatud kuni maarefor- mi alguseni. Endisel Kadaka tee 185 krundil paiknevad hooned on kõik püstitatud ilma sea- dusliku ehitusprojektita ja neid saab käsitleda müügiobjektina kui vallasvara. Ka nimetatud dokumendis on sedastatud, et Tallinna linnaplaneerimise ja ehituse arhiivi andmetel ei paikne nendel kruntidel AS-le Tabal kuuluvat vara. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-67- 02 kohaselt on omandiõiguse vaidluse puhul oluline hinnata, kas vaidlusalused rajatised on rajatud õiguslikul alusel. Kaebaja seda tõendanud ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-13-553 8(8) 9. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt alust siis, kui vas- tasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või või- matuks. HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada, mis tähendab HKMS § 249 lg-s 1 sätestatud esialgse õiguskaitse aluse esinemise põhistamist – milles seis- neb kaebaja õiguste kaitse raskendatuks või võimatuks muutumise oht. 10. Ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku kehtivuse peatamist põhjendab kaebaja määruskaebuses järgmiselt: „Kuna ehitusloaga nr 61442 ja kirjaliku nõusolekuga nr 61443 seaduslikustatakse juba varem omavoliliselt püstitatud ehitist, mis piirab OÜ Tabal õigust oma sadeveetrassi reaalselt kasutada, s.t. antud juhul sadeveetrassi hooldada ja remontida, luuaksegi olukord, kus OÜ Tabal ei saa oma omandit kasutada. Kui ehitusloa kehtivust ei peatata, siis on tekki- nud olukord, kus ebaõigete andmete alusel antud ehitusloa alusel on võimalik väljastada kasu- tusluba Kadaka tee 183b asuvale hoonele, mis tähendab, et OÜ Hansamarks saab hoonet ka- sutada sõltumata sellest, kas OÜ-le Tabal kuuluv sademeveetorustik tõstetakse ümber selli- selt, et OÜ-l Tabal on seda võimalik hooldada ja kasutada. Kui juba kasutusluba on väljasta- tud, siis on ka OÜ-l Hansamarks tekkinud õigustatud ootus, et ta võib oma ebaseaduslikult ehitatud ehitist kasutada ning on tekkinud olukord, kus ebaõigete andmete alusel antud ehitus- loa alusel on antud ka kasutusluba, mis ei vasta tegelikule olukorrale ja kasutusse on antud ehitis, mille ehitamine ja seaduslikustamine on algusest peale olnud seadustele mittevastav. Ülaltoodud põhistuse alusel ja õigusselguse huvides palub kaebuse esitaja Kadaka tee 183b ehitusloa ja sellega seotud kirjaliku nõusoleku kehtivus peatada ja keelata nende alusel edasis- te toimingute teostamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas.“ 11. Põhistusest võib aru saada, et kaebaja soovib kaitsta oma sadeveetrassi omaniku õigust kasutada trassi kolmandale isikule kuuluval Kadaka tee 183b kinnistul paiknevat osa, mille hooldamist kaebaja väitel takistab sellel kinnistul asuv kolmanda isiku hoone, mille kohta ehitusluba nr 61442 väljastati. Põhistusest aga ei nähtu, kuidas mõjutab seda kaitstavat õigust ehitusloa nr 61442 või kirjaliku nõusoleku nr 61443 kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse korras. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa põhistada väitega, et Kadaka tee 183b hoone „ehi- tamine ja seaduslikustamine on algusest peale olnud seadustele mittevastav“. Vaidlus puudub selles, et ehitusloas nr 61442 märgitud hoone on valmis. Ehitusloa nr 61442 kehtivuse peatamine hoone asukohta ei mõjuta. Kaebaja eesmärki võib püüda mõista nii, et kaebaja soovib välistada olukorda, kus kolmas isik saab kasutada ehitusloas nr 61442 märgi- tud hoonet ilma veetrassi asukohta muutmata, milleks kolmandal isikul kaebaja arvates puu- dub huvi. Sellisel juhul ei ole arusaadav, miks tahab kaebaja, kes omakorda justkui paistaks veetrassi ümberpaiknemisest huvitatud olevat ja sooviks kolmandat isikut mõjutada seda te- gema, sellise ümberpaigutamise aluseks oleva kirjaliku nõusoleku kehtivuse peatamist ja tü- histamist. Samuti ei viita selline kaebaja eesmärk ehitusloa kehtivuse peatamise vajadusele. Ehitusloa kehtivuse peatamisest ei sõltu kolmanda isiku võimalus hoonet kasutada. Tallinna linn on kinnitanud, et keeldub hoonele kasutusloa väljastamisest, enne kui sadeveekanalisat- sioon on ümber tõstmata. Isegi kui seda kinnitust mitte uskuda, ei takistaks ehitusloa puudu- mine iseenesest EhS kohaselt ehitisele kasutusloa andmist. Ka ei ole ehitise kasutuselevõtt selline pöördumatu asjaolu, millest sõltuks kaebaja võimalus vaidlusalust trassi hooldada. 12. Eeltoodud põhjendustel pole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alust sõltumata sellest, kas kaebaja väiteid veetrassi omandist pidada põhistatuks. Määruskaebus jääb rahul- damata. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman