2-11-43731/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-43731

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-43731 Tsiviilasi XXXOÜ hagi XXX vastu võlgnevuse 626,36 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 626,36 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXXOÜ (reg kood XXX; asukoht XXX) Hageja esindaja: Igor X (e-post: XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja: XXX (e-post: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 26.03.2013. a Kohtuistungil osalenud isikud - Hageja esindaja Igor X ja hageja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX - Kostja esindaja XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta XXXOÜ hagi XXX vastu võlgnevuse 626,36 euro väljamõistmiseks rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud XXXOÜ kanda ja välja mõista XXXOÜ-lt XXX kasuks põhjendatud menetluskuluna õigusabikulu 300 (kolmsada) eurot

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 16. aprillist 2013. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1. 16.09.2011. a esitas XXXOÜ kohtule hagi XXX vastu võlgnevuse 626,36 euro väljamõistmiseks.

2-11-43731

2(3) Hagiavalduse asjaolude kohaselt töötas kostja hageja juures ajavahemikul alates 2006. a kuni 2009. a lõpuni tegevdirektori ametikohal. 22.09.2009. a on e-postilt XXX, mida kasutas kostja, tellitud OÜ-lt XXX kaupa (septik 2 m³ koos imbväljakuga) summas 9 800 krooni koos käibemaksuga (s.o 626,36 eurot). Hagejale on esitatud selle eest arve 23.09.2009. a nr 145. Hageja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et hageja tellib ja tasub tellitud kauba eest müüjale ning kostja ostab antud kauba hagejalt 626,36 euro eest. 23.09.2009. a korraldusega käskis kostja hageja autojuhil tuua tellitud kaup hageja lattu, kus kostja samal päeval viis kauba enda suvilasse, kuid jättis hagejale kauba eest tasumata. Kostja ei ole korduvatele nõuetele vaatamata tasunud hagejale nimetatud kauba eest. Hageja märgib, et pooltel on 20.02.2010. a e-kirja vahetus, kus kostja tunnistab kauba võtmist ja selle eest tasumata jätmist paludes teha tasaarveldus hagejaga summa 626,36 euro ulatuses. Kuna kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud suulist lepingut, palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 626,36 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE 2. 5.12.2011. a vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et näeb esimest korda nimetatud arvet ning et ei ole võtnud mingisugust kaupa vastu OÜ-lt XXX. Samuti ei ole hageja tõendanud, et oleks ise tasunud arve nr 145, millest tulenevalt võiks olla hagejal nõudeõigus. Lisaks, kostja kinnitab, et ei ole hagejaga pidanud hageja märgitud kirjavahetust tasaarvelduse osas, küll on peetud kirjavahetust hageja võlgnevusest kostja vastu. Kostja leiab, et hagi on põhjendamata, mistõttu ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

MENETLUSE KÄIK 3. 9.02.2012. a seisukohas märgib hageja, et kostja esitatud vastuväited on tõendamata ja paljasõnalised ning palub hagi rahuldada. Hageja märgib, et hageja töötajad saavad kinnitada tellitud kauba laadimist OÜ XXX laost sõidukile ja kauba hageja lattu toimetamist, samuti asjaolu, et kostja korraldusel viidi kaup laost välja Lopsu talusse, mis kuulub kostjale.

4. 11.10.2012. a vastuses asub kostja seisukohale, et ei ole kunagi käinud OÜ XXX territooriumi ega ole teadlik, kus selline äriühing asub. Lisaks märgib kostja, et hageja poolt viidatud kostja talus (Lopsu) puudub käesoleva ajani septik koos imbväljakuga, mida saab vajadusel kontrollida.

5. 26.03.2013. a kohtuistungil jäi hageja haginõude juurde, et hageja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et hageja tellib ja tasub tellitud kauba eest müüjale ning kostja ostab antud kauba hagejalt 626,36 euro eest. Kostja avaldas, et kokkulepe oli pooltel nii, et kuna hageja oli kostjale võlgu, siis kostja oli nõus võla vähendamisega septiku koos imbväljakuga summas 626,36 euro saamisega, kuid kostja ei ole nimetatut käesoleva ajani saanud.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest ei ole tuvastatud, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud müügileping, mille kohaselt tekkis kostjal kohustus tasuda hagejale septiku 2 m³ koos imbväljakuga eest 626,36 eurot. Hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et hageja pidi tellima kolmandalt isikult septiku 2 m³ koos imbväljakuga ja tasuma selle eest ning kostja ostma antud kauba sama hinnaga hagejalt väites, et poolte vahel on sõlmitud müügileping. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-le 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

2-11-43731

3(3) võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega pidi hageja hagiavalduses toodud asjaoludel raha saamiseks esmalt tõendama, et OÜ-u XXX ja XXX vahel on kehtiv leping. Kohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud, et pooled vahetasid vastastikku tahteavaldusi, et sõlmida leping, mille kohaselt hageja kohustus septiku 2 m³ koos imbväljakuga valduse ja omandi üleandmiseks ja kostja selle eest tasu maksmiseks. Kohus märgib, et on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu antud asjaolu tõendamise vajadusele (tl 67, 100). Tunnistaja XXX ütlustest ei ole võimalik teha järeldust, et kostja oleks andnud tahteavalduse, millega kohustus hagejale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. // … “XXX ostis imbväljaku. Autojuht X ütles mulle, et ta läheb XXXsse septiku järgi. XXX ostis XXX septiku ja et ta peab minema sellele järele“// (tl 101). Seega on tunnistaja andnud ütluse, mis annab alust järeldada, et kostja võis olla ostnud kolmandalt isikult (OÜ XXX) vaidlusaluse kauba, kuid sellest ei järeldu, et ta oleks vastavasisulise tahteavalduse teinud hagejale. Samal põhjusel ei tõenda XXX ja XXX allkirjastatud seletuskiri poolte vahelise müügilepingu sõlmimist, sest selles on märgitud vaid, et kostja andis teatud korraldusi vaidlusaluse kauba transportimiseks. Ka hageja esitatud kostja 20.02.2010. a e-kirjaga (tl 77, tõlge tl 78) ei ole võimalik lugeda veenvalt tõendatuks, et kostja on andnud nõusoleku vaidlusaluse septiku 2 m³ koos imbväljakuga ostmiseks, vaid võib viidata võimalikule ettepanekule või kokkuleppele mingi pooltevahelise võlasuhte tasaarvestamiseks. Kuivõrd asjas ei ole leidnud tuvastamist, et poolte vahel oleks sõlmitud müügileping ning hageja on esitanud vaid rahalise nõude ostuhinna tasumiseks ega ole esitanud nõuet asja väljanõudmiseks, ei analüüsi kohus kauba valduse üleandmisega seonduvat. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalisel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus andis 26.03.2013. a kohtuistungil tähtaja esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 28.03.2013. a. Kostja esitas 27.03.2013. a menetluskulude nimekirja, millele on täpsustus esitatud 16.04.2013. a, paludes hagejalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulu suuruses 300 eurot. Kohus märgib, et arvestab kostja esitatud menetluskulude nimekirja täpsustust, kuivõrd see sisaldab ilmselget eksimust raha vääringu osas ning kohtu hinnangul on põhjendatud, et kostja soovib menetluskulude väljamõistmist eurodes, milline raha vääring on käesolevaga Eesti Vabariigis käibel mitte kroonides nagu on kostja ekslikult 28.03.2013. a kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda ja TsMS § 405 lg 1 p-i 3 kohaselt hagejalt välja mõista kostja kasuks põhjendatud menetluskuluna õigusabikulu summas 300 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Kohtunik