3-13-342/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-342 Haldusasi OÜ Heidmets Trade kaebus Maksuja Tolliameti 15. veebruari 2013 otsuse nr 12.2-3/515-2 tühistamise ning käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustamise nõuetes. Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Heidmets Trade Esindaja: Andreas Heidmets Vastustaja: Maksuja Tolliamet Esindaja: Ivar Siska

RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ Heidmets Trade kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 16. mail 2013 (HkMS § 180, § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT 1. OÜ Heidmets Trade esitas Maksuja Tolliametile 28. jaanuaril 2013 avalduse enda registreerimiseks käibemaksukohustuslasena. 31. jaanuari 2013 korraldusega nr 12.2-3/515-1 nõudis Maksuja Tolliamet OÜ-lt Heidmets Trade tõendite esitamist ettevõtlusega tegelemise või sellega alustamise kohta ning kohustas äriühingu esindajat ilmuma maksuhalduri juurde. 13. veebruaril andis OÜ Heidmets Trade juhatuse liige Andreas Heidmets maksuhaldurile suulisi selgitusi OÜ Heidmets Trade planeeritava majandustegevuse kohta. 2. 15. veebruaril 2013 otsusega nr 12.2-3/515-2 jättis Maksuja Tolliamet OÜ Heidmets Trade käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse rahuldamata. Otsust põhjendatakse sellega, et Andreas Heidmetsa seletus ja muud asjaolud viitavad sellele, et isik ei ole veel oma tulevast

2 äritegevust korralikult läbi mõelnud ja plaaninud, ei ole teinud turu-uuringuid, ei tea, millised on kaubad, mida ta müüma plaanib hakata, hinnad erinevates kauplustes või internetipoodides ning kas need on odavamad või kallimad kui selles firmas, kellega OÜ-l Heidmets Trade on väidetavalt kauba soetamiseks eelleping sõlmitud. Samuti tuuakse otsuses välja, et Andreas Heidmets ei ole uurinud, kuidas oleks soodsam kaupu müüjalt kätte saada ja ostjale edasi toimetada ning kui pikk oleks aeg tellimuse esitamise ja tellitud kauba kättesaamise vahel. Otsuses märgitakse, et vestlusest Andreas Heidmetsaga jäi mulje, et äritegevusest või selle läbimõtlemisest märksa olulisem on käibemaksukohustuslase numbri saamine; tegelikkuses ei ole ettevõtlusega alustatud ning paljasõnalised selgitused tulevikuplaanide kohta ei ole piisavaks tõendiks selle kohta, et lähiajal ettevõtlusega alustatakse. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 3. OÜ Heidmets Trade esitas 15. veebruaril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksuja Tolliameti 15. veebruari 2013 otsuse nr 12.2-3/515-2 tühistamist ning Maksuja Tolliameti kohustamist OÜ Heidmets Trade registreerimiseks käibemaksukohustuslasena. Kaebaja on seisukohal, et tema poolt Maksuja Tolliametile esitatud seletused ja tõendid on piisavad tõendamaks ettevõtlusega alustamist ning seega on käibemaksukohustuslasena registreerimisest keeldumine õigusvastane. Kaebaja märgib, et olukorras, kus ettevõtja ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud, on iga ost ettevõtja jaoks 20% võrra kallim ning tiheda konkurentsiga turul, kui ettevõtja teenib müügikäibelt 10-20% tulu, ei ole selline tegevus võimalik. VASTUSTAJA SEISUKOHT 4. Maksuja Tolliamet vaidleb kohtule esitatud kirjalikus seletuses OÜ Heidmets Trade kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses toodud seisukohad ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja veenvalt tõendanud, et tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust vastavalt käibemaksuseaduse § 20 lõikele 4¹. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leian, et OÜ Heidmets Trade kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kaebaja ei ole veenvalt tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist või sellega alustamist ning seega õigustatult keeldunud kaebaja registreerimisest käibemaksukohustuslasena. 6. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 19 lõikest 1 ja § 20 lõikest 1 tulenevalt on kohustus end maksukohustuslasena registreerida isikul, kelle KMS § 1 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tehingute (välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük) maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, välja arvatud juhul kui kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, mis pole seejuures kauba ühendusesisene käive. KMS § 20 lõikes 2 on sätestatud, et isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks ka siis, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud. KMS § 20 lõike 41 esimese lause kohaselt peab isik registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Sama lõike teises lauses sätestatakse, et kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril

3 õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel ning viimases lauses sätestatakse, et maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. 7. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on välistada võimalus, et käibemaksukohustuslasena registreeritaks isikud, kes ettevõtlusega tegelikult ei tegele või ei kavatse sellega kohe pärast käibemaksukohustuslasena registreerimist tegelema hakata. Selliste isiku puhul võib käibemaksukohustuslasena registreerimise tegelik eesmärk olla käibemaksupettuste toimepanemine või neis osalemine. Seetõttu tulebki isikul enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tõendada reaalse majandustegevusega tegelemine või sellega alustamine. Juhul kui maksuhalduril tekib põhjendatud kahtlus, et isik ettevõtlusega ei tegele või sellega alustada ei kavatse ning täiendavate tõendite kogumisega ei ole võimalik seda kahtlust hajutada, tuleb registreerimisest keelduda. 8. Ettevõtluseks loetakse KMS § 2 lg 2 kohaselt isiku iseseisvat majandustegevust, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusega tegelemise või sellega alustamise kontrollimisel ei saa maksuhaldur niisiis hinnata tegevuse eesmärki ja tulemust. Küll aga peab maksuhaldur hindama seda, kas majandustegevus, millega isik väidab end tegelevat on ka tegelikult toimunud või kas on piisavalt alust arvata, et isik tõepoolest alustab väidetava majandustegevusega. Kui käibemaksukohustuslasena registreerimist taotletakse enne ettevõtlusega tegelemise alustamist, peab maksuhaldur just ettevõtja poolt seni tehtud ettevalmistusi ja äriplaane silmas pidades hindama, kas ettevõtlusega alustamine väidetaval kujul on tõenäoline. 9. Käesoleval juhul ei saa kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud selgituste ja tõendite valguses pidada ettevõtlusega alustamist usutavaks. Nõustun selles osas vaidlustatud otsuse teise lehekülje neljandas lõigus esitatud maksuhalduri põhjendustega ega korda neid siinkohal. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikes 2 sätestatakse, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud kaebuses väiteid, millega mittenõustumist ei oleks vaidlustatud otsuses põhjendatud. 10. Kaebaja poolt esitatud lepingud New Garage Time OÜ-ga ning TD Baltic AS-iga sisaldavad vaid üldise iseloomuga kohustusi ega seo pooli tegelikult märkimisväärselt kuidagi. Seevastu nähtub kaebaja seadusliku esindaja poolt antud selgitustest, et mingisugust tõsiseltvõetavat ja detailset äriplaani kaebajal ei ole. Kaebaja poolt antud selgituste ja sõlmitud lepingute taustal saab väidetava ettevõtlusega alustamist pidada vaid idee tasandil olevaks ning pole alust arvata, et lähiajal tegelikult majandustegevusega alustataks. Kahtlust kaebaja tegelikus soovis ja võimekuses ettevõtlusega tegelemist alustada süvendab seadusliku esindaja selgitus, mille kohaselt on ta juba varem samalaadset äritegevust püüdnud alustada, ent tookord (OÜ-s Heidmets Invest) jäi ettevõtmine katki, kuna tal polnud aega sellega tegeleda, kusjuures ta ei mäleta, kellele OÜ Heidmets Invest osalus võõrandati. Olukorras, kus ettevõtja ainuosanik ja ainus juhatuse liige selgitab, et eelmisel korral, kui ettevalmistusi äritegevusega alustamiseks oli ometi tehtud rohkem (väidetavalt oli valminud veebipoe keskkond (internetileht)), ei tulnud äritegevusest midagi välja, ilma, et selleks oleks olnud mingisuguseid arusaadavaid majanduslikke takistusi, ei saa eeldada, et sama isik järgmises äriühingus samasugust ettevõtlustegevust tegelikult alustada kavatseks või suudaks. 11. KMS § 20 lõikes 41 sätestatud kontrolli näol ei ole tegemist formaalse kontrolliga. Ainuüksi mõnede lepingute olemasolu ei pruugi veenvalt tõendada ettevõtlusega alustamist, kui muudest

4 asjaoludest nähtub, et ettevõtja ei ole tegelikult teinud mõistlikke ja vastavas majandustegevuse valdkonnas tavapäraseid ettevalmistusi ettevõtlusega alustamiseks. Isik, kes soovib enda väitel avada laiatarbekaupade (IT- ja olmeelektroonika) veebipoe, ent ei ole enda kinnitusel teinud adekvaatseid turuanalüüse, ei ole tutvunud samalaadsete kaupade hindadega, ei ole läbi mõelnud reklaami ja klientide leidmisega seotud asjaolusid, ei ole kursis täpselt ka sellega, kas tema võimalikud kliendid saaksid soetada tema poolt müüdavaid kaupu odavamalt või muidu parematel tingimustel kusagilt mujalt, sh. sellest ettevõttest, kust kaebaja neid soetada kavatseb, ei ole selliseid mõistlikke ettevalmistusi teinud ning seetõttu ei saa ettevõtlusega alustamist veenvalt tõendatuks pidada. Kui kaebaja tõepoolest soovib tema poolt kirjeldatud ettevõtlusega tegeleda, on tal võimalik vastavad ettevalmistused teha ning äriplaanid läbi mõelda ning seejärel uuesti enda käibemaksukohustuslasena registreerimist taotleda. 12. Viimaks tuleb põhjendamatuks pidada ka kaebaja seisukohta, et ilma käibemaksukohustuslasena registreerimiseta ei ole ettevõtlusega reaalne alustamine võimalik. Ühelt poolt tuleb silmas pidada, et käibemaksukohustuslasel on küll õigus maksustatava käibe tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaks maha arvata, ent samuti on tal kohustus lisada käibemaks enda poolt müüdavatele kaupadele ja teenustele ning tasuda riigile laekunud käibemaksusumma. Isik, kes käibemaksukohustuslasena registreeritud ei ole, enda poolt müüdava kauba hinnale käibemaksu ei lisa. See tähendab, et kauba soetamise ja edasimüümise ahelas ei ole käibemaksukohustuslasest ettevõtjal majanduslikku eelist ettevõtja ees, kes käibemaksukohustuslasena registreeritud ei ole, välja arvatud juhtudel, mis kvalifitseeruvad käibemaksupettustena. Liiatigi tuleb tähele panna KMS § 29 lõikes 5 sätestatut, mille kohaselt on maksukohustuslasel, kes on enne tema maksukohustuslasena registreerimise päeva soetanud kaupu, välja arvatud põhivara, nende võõrandamiseks või võõrandatavate kaupade tootmiseks, on õigus maha arvata nende kaupade sisendkäibemaks maksustamisperioodil, mil need kaubad maksustatava käibena võõrandati. Enne isiku maksukohustuslasena registreerimist soetatud põhivara sisendkäibemaks on õigus maha arvata, võttes arvesse käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 sätestatut, üksnes juhul, kui isik ei ole seda põhivara kasutanud enne maksukohustuslasena registreerimist. Seega sisaldab käibemaksuseadus regulatsiooni, mis võimaldab sisendkäibemaksu maha arvata ka neilt kaupadelt, mis on soetatud enne isiku registreerimist käibemaksukohustuslasena. 13. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur, kohtunik