1-08-15873/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-08-15873

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuaril 2009.a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-15873 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi

Süüdimõistetu K.P tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu K.P ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, , elukoht vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakond RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg. 3, KarS § 76 lg.2, maakohus m ä ä r a s :

Vabastada K.P( ik xxx) temale Tartu Maakohtu 23.11.2007. a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg.4 alusel määrata katseaeg 1 aasta.

Kohustada K.P katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3. esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

2 (4)

KarS §75 lg.2 p.2,4,7 alusel määrata K.P-le katseajaks järgmised kohustused: 1.mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid 2. asuda tööle 30 päeva jooksul alates vabanemisest 3.mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kelle nimetab kriminaalhooldaja

4.asuda hüvitama tsiviilnõudeid vähemalt 700 krooni kuus alates 60 päeva möödumisest vabanemisest. Esitada selle kohta tõendid kriminaalhooldajale.

Määrata K.P kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Määrus K.P suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.

KarS § 78 lg.2 alusel hakata K.P katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada süüdimõistetu K.P karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.P tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 23.11.2007. a. otsusega, mille järgi teda karistati KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 349 alusel 2 aasta pikkuse vangistusega; KarS § 266 lg 2 p 3 alusel 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 346 järgi rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o 15 000 krooni. KarS § 64 lg 1 järgi loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 300 päevamäära, s.o. 15 000 krooni. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.01.2006. a. otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aastat 3 kuud ja 22 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti K.P-le 4 aastat vangistust ja rahaline karistus

300 päevamäära, s.o. 15 000 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra ja karistuseks K.P-le mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust ning rahaline karistus 200 päevamäära, s.o. 10 000 krooni. KarS § 68 lg 1 järgi loeti karistusaja hulka

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.09-29.09.2006. a., s.o. 3 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust ja rahaline karistus 200 päevamäära, s.o. 10 000 krooni. Karistusaja algust arvestati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. alates 19.01.2007. a. K.P karistuse kandmise aeg lõppeb 14.09.2009a.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud enam kui 1/2 talle mõistetud karistusajast.

K.P vabastamist karistuse kandmisest ennetähtaegselt arutati Tartu kohtumajas. 06.juunil 2008a. kohtumäärusega jäeti ta vabastamata.

Tartu Vanglast K.P-le antud iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav vanglas kinni

pidanud vangla sisekorra reeglitest. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole ning konflikte

kaaskinnipeetavatega või ametnikega ei ole esinenud. Vangistuse ajal on ta suhelnud emaga ning ema on teda toetanud ka materiaalselt. K.P kahetseb väidetavalt kuritegude sooritamist

3 (4)

ning soovib elada seaduskuulekalt; tema eesmärgid on realistlikud ja teostatavad. Vabaduses tal töökohta ei ole, kuid loodab lähedaste toetusele ning arvab, et leiab ka töökoha. Tema vabanemisel

võib ohustatud olla terve ühiskond ning oht seisneb kelmuste ja varguste toimepanemises. Tema kuritegelik käitumine ongi olnud seoses majandusliku kasu saamisega.

Kriminaalhooldusametnik nõustub K.P tingimisi ennetähtaegselt vanglast

vabastamisega. Vabanemisel lubavad teda toetada tema ema ja kasuisa, kes aga tunnistavad, et K.P on nende silmis usalduse kaotanud. Seda põhjusel, et varemalt on K.P koju sisse murdnud ning nende tagant asju varastanud. Usalduse kaotus on ka põhjus, miks ema ja

kasuisa tagavad talle enda juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxelukoha vaid lühikeseks ajaks ning lubavad siis muretseda üürikorteri. Üüri on nad valmis maksma aga vaid mõne

kuu. Ema loodab siiski, et vanglakaristus on poja mõttemaailma muutnud. Kinnipeetava isa on

pojaga suhted katkestanud, kuna poeg oli pidevalt võlgades ja jagas võlanõudjaile isa

telefoninumbrit. Võla sissenõudjad pöördusid raha tagasisaamiseks süüdimõistetu isa poole. Kinnipeetava vabanemisel oleks tema ainsaks sissetulekuks aga just lähedastelt saadud toetus. Ema ja kasuisa arvavad, et K.P võib olla varasemast ajast võlanõudeid ning sissenõudjate tegevus võib viia kinnipeetava uute varavastaste kuritegudeni. Uute kuriteo toimepanemise riskide

maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata K.P-le, tema vabastamise korral lisakohustused.

Kohtuistungil 13.jaanuaril 2009a prokurör ei nõustu K.P vabastamisega tingimisi enne

tähtaega, kuigi K.P on vangistuses ära kandnud üle poole talle mõistetud karistusest ning KarS § 76 lg 1 p 2 järgi on olemas formaalne alus tema ennetähtaegselt vabastamiseks.

K.P ei ole esitanud kohtule tõendeid ega kokkuleppeid oma tulevase elukoha ja töökoha

olemasolu kohta. Prokuröri arvates on K.P sõnaosav, kes oskab jätta endast muljet, mis hetkeolukorras vajalik on. Ka vangla materjalidest nähtub, et ta on püüdnud näidata end paremast

küljest, kui ta tegelikult on. K.P on võimalus veel 6 kuu pärast taotleda ennetähtaegset vabastamist.

Kohtu seisukohad

Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ning arvestades kohtule esitatud ettekandeid,

kinnipeetava enda ja prokuröri seisukohti, leiab, et K.P saab vabastada vangistusest ennetähtaegselt katseaja kohaldamisega.

K.P on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuritegude

toimepanemises: KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. K.P*il on seisuga 13.01.2009 kantud karistust 1 aasta

11 kuud 26 päeva vangistust. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

K.P kannab käesoleval ajal karistust mitmete varguste, korduvate kelmuse episoodide ja võõra isiku dokumentide varguse ning selle korduva kasutamise eest. Kuriteod olid toime pandud grupis varalise kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetavale oli see kolmas karistus ning ka kahel korral

4 (4) varemalt on ta sooritanud just varavastaseid kuritegusid. Hinnates tema elamistingimusi vabaduses,

selgus kohtuistungil, et kokkulepped töökoha saamiseks tal puuduvad ning ainsaks sissetulekuallikaks oleks lähedastelt saadav toetus. Ema on lubanud seda osutada aga ainult esialgu ning ka kindel elukoht on talle tagatud ajutiselt. Süüdimõistetul puudub pideva töötamise kogemus

vabaduses olles, samuti kindel eriala. Seega on alust arvata, et kinnipeetav võib taas sattuda majanduslikesse raskustesse ning sel juhul on suur oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. K.P on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral. Varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud, vaid ta on sooritanud ikka uusi kuritegusid.

Kohus leiab, et vaatamata mitmetele riskidele vabaduses on põhjust anda Margus PUnapartile just praegu võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks. peab kohus oluliseks, et K.P emal Esmalt on siiras usk, et vanglakaristus on poega positiivselt mõjutanud. Sellele usule tuginedes on ema ja kasuisa nõus vabanejale eluaset pakkuma ja materiaalset toetust võimaldama. See tähendab, et ka

lähedastel on teadmine, et usalduse rikkumisel või pandud kohustuste rikkumise puhul ähvardab

K.P reaalne võimalus vanglasse tagasi sattuda. Selline teadmine on lähedastele toeks ja

julgustuseks, et kestab reaalne karistuseähvardus, mis Margust mõjutab seaduskuulekalt käituma. Teiseks märgib kohus, et kui K.P vabaneks karistuse ärakandmisel- septembris või 6 kuu

pärast juulis, siis selleks ajaks ei ole tõenäoliselt Eesti majanduslikus keskkonnas toimunud

positiivseid muutusi, s.t. tema väljavaated vabanemisel tööd saada ei ole paremad kui praegu. Kolmandaks vabanemisel praegu jääks tal karistust kandma veel 8 märgib kohus, et K.P kuud. Kohtu hinnangul on see piisavalt pikk vangistusaeg, mille reaalsele täitmisele pööramise oht

võiks kannustada vabanejat õiguskuulekale käitumisele. Samas- kui karistust jääks kanda ehk 2 kuud (või üldse mitte), siis puuduks karistuse ähvardus kui õiguskuuleka käitumise motivaator. Kohus leiab, et kui kinnipeetav on osanud analüüsida oma seniste kuritegude põhjusi (majandusliku kasu saamise eesmärgil, elas üle oma võimete jms), näinud teid oma negatiivsetest omadustest üle

saamiseks ja omab realistlikke eesmärke, siis tuleks talle ennetähtaegse vabastamisega anda võimalus oma seaduskuulekat toimetulekut tõestada. Koostöös kriminaalhooldusega on võimalik, et

temale pandavad lisakohustused aitavad tagada tema seaduskuulekal teel püsimise. Samas

kriminaalhoolduse nõuete rikkumisel on võimalik kohe reageerida ja taotleda karistuse täitmisele pööramist.

Neil asjaoludel leiab kohus, et K.P*i tingimisi enne tähtaega vabastamine

tingimisi, allutades ta kriminaalhooldusele, on õigustatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76.

Kohtunik Ülle Raag