2-09-55325/62 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-09-55325

Tsiviilasi

Hooneühistu

Jõekallas

hagi

Sergey

Perlovi

vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

137,54 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. aprilli 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergey Perlovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) – Sergey Perlov (ik: XXX), esindaja Julia

Tuštšenko

Vastustaja (hageja) – Hooneühistu Jõekallas (rk: 80033864)

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 29. aprilli 2011 otsus

osaliselt, osas, millega maakohus rahuldas hagi ja mõistis

Sergey Perlovilt Hooneühistu Jõekallas kasuks välja

137,54 eurot ning jättis menetluskulud Sergey Perlovi

kanda.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi

osaliselt ja mõista Sergey Perlovilt Hooneühistu Jõekallas

kasuks välja 101 (ükssada üks) eurot 25 senti ning jätta

maakohtus kantud menetluskuludest 68,82% Sergey

Perlovi kanda ja 31,18% Hooneühistu Jõekallas kanda.

4. Lugeda

kohtuotsuse

resolutsioon

sõnastatuks

järgmiselt:

„1. Rahuldada Hooneühistu Jõekallas hagi osaliselt.

2. Välja mõista Sergey Perlovilt (ik: XXX) Hooneühistu

Jõekallas (rk: 80033864) kasuks 101 (ükssada

üks) eurot 25 senti.

3. Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 68,82%

Sergey Perlovi kanda ja 31,18% Hooneühistu Jõekallas

kanda.“

Menetluskulude jaotus

Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 68,82%

Sergey Perlovi kanda ja 31,18% Hooneühistu Jõekallas

kanda.

Jätta menetluskulud Riigikohtus Sergey Perlovi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Hooneühistu Jõekallas (hageja) esitas 23. oktoobril 2009 Sergey Perlovi (kostja) vastu

maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista kostjalt välja 3002 krooni

(191,86 eurot). Pärnu Maakohus lõpetas 10. septembri 2010 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis hageja nõude Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks, kuna kostja

esitas makseettepanekule vastuväite.

Hageja esitas 8. oktoobril 2010 kohtule nõutud vormis hagiavalduse, milles palus mõista

kostjalt välja 2302,10 krooni (147,13 eurot), sh 2008. ja 2009. a liikmemaks, hüvitis

hooneühistu heakorrastustöödel osalemata jätmise eest ja hüvitis hooneühistu valves

osalemata jätmise eest ning postikulud kostjale nõude esitamiseks kirja saatmise eest.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostja Hooneühistu Jõekallas liige, kelle kasutuses on

garaažiboks nr XXX. Hooneühistu (endine garaažiühistu) 16. veebruari 2002 üldkoosolekul

otsustati, et liikmed valvavad garaaži graafiku alusel ise ja need, kes valves ei osale,

maksavad iga puudutud valvekorra eest ühistu kassasse 100 krooni. Sama üldkoosoleku

otsusega otsustati, et ka ühistu territooriumi heakorratöid teevad ühistu liikmed ise ning need,

kes töödel ei osale, maksavad ühistu kassasse 50 krooni. Ühistu 23. märtsi 2008

üldkoosolekul suurendati hüvitist valvest puudumise eest 150 kroonini ja heakorratöödelt

puudumise eest 100 kroonini. Üldkoosoleku 16. veebruari 2002 otsusega otsustati maksete

tasumisega viivitamise eest arvestada viivist 0,2% iga maksmisega viivitatud päeva eest.

Kostja on jätnud üldkoosoleku otsustest tulenevad kohustused ühistu ees täitmata.

2. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et on oma kohustused ühistu ees täitnud. Kostja on

tasunud 20. juulil 2006 maa erastamise eest 1171 krooni, 4. augustil 2006. a 2005–2006

aastamaksud 600 krooni, 8. juulil 2008. a 2007. a aastamaksu ning hüvitise laupäevakute eest

450 krooni, 14. septembril 2009. a 2008–2009 aastamaksud ja hüvitise laupäevakute eest

836 krooni, 30. septembril 2010. a 2010. a aastamaksu ning hüvitise laupäevakute eest

368 krooni. Kokku on kostja tasunud hagejale 3425 krooni.

Kõik ühistu üldkoosolekud on toimunud kokkukutsumiskorda järgimata ja liikmed ei ole

tehtud otsustest teadlikud.

Hooneühistul ei ole õigust ise garaaži valvata, sest tal puudub selleks litsents. Kostjale ei ole

esitatud valvegraafikut, mistõttu ei saa ta olla ka valvetest keeldunud. Hoonet ei ole tegelikult

valvatud.

Hooneühistule maksete tasumisega viivitamise eest ette nähtud viivis 0,2% päevas ei ole

mõistlik.

Osa hageja nõudeid oli hagi esitamise ajaks, s.o 8. oktoobriks 2010 aegunud.

3. Hageja esitas 29. detsembril 2010 nõuete muutmise avalduse, arvestades kostja aegumise

vastuväidet, ja palus mõista kostjalt välja 2152 krooni.

Hageja loobus enne 31. detsembrit 2005 tekkinud nõuetest, sh 500 krooni suurusest hüvitisest

2003–2005 valves osalemata jätmise eest, kuid lisas nõudele 2010. a valves osalemata kolme

korra eest hüvitise 450 krooni. Kokku soovis hageja saada hüvitist valves osalemata jätmise

eest 1750 krooni. Valvati öösiti, valvegraafikud olid pandud välja teadetetahvlile ning kostja

ei ole tasu maksmise aluseks olevaid ühistu üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud.

Hageja loobus aastamaksude nõudest, sest kostja oli aastamaksud tasunud. Kuna kostja

viivitas 2007–2008 aastamaksude tasumisega, soovis hageja aastamaksude tasumise

kohustuse täitmisega viivitamise eest saada kostjalt viivist 234 krooni. Kostja pidi maksma

aastamaksu jooksva aasta 1. novembriks. 2007. a aastamaksu tasus kostja 8. juulil 2008 ja

2008. a aastamaksu 14. septembril 2009. Viivise suurus tuleneb üldkoosoleku otsusest ja on

seetõttu põhjendatud.

Kuna kostja on laupäevakutel osalemata jätmise eest tasunud, v.a 2006. a eest, loobus hageja

osaliselt heakorratöödel osalemata jätmise hüvitise nõudest, kuid soovis saada kostjalt 2006. a

heakorratöödel osalemata jätmise eest hüvitist 50 krooni.

Hageja soovis, et kostja hüvitaks ka postikulud 118,10 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 29. aprilli 2011 otsusega hagi ja mõistis S. Perlovilt Hooneühistu

Jõekallas kasuks välja 137,54 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja on Hooneühistu

Jõekallas liige ja tema kasutuses on garaažiboks nr XXX.

Hooneühistuseaduse (HÜS) § 11 lg 1 p 4 järgi peab hooneühistu liige tasuma liikmemaksu

ning HÜS § 13 lg 1 järgi tasuma üldkoosoleku otsuse kohaselt ühiskasutuses olevate

kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale.

Hooneühistu liige ei ole HÜS § 13 lg 2 järgi kohustatud hüvitama ühiskasutuses olevate

kinnisasja osade korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi,

millega ta ei ole nõustunud. Hooneühistuseaduse § 15 lg 1 järgi võib hooneühistu liige nõuda,

et hooneühistule kuuluvat kinnisasja valitsetakse hooneühistu põhikirja ja üldkoosoleku

otsuste kohaselt, nendega reguleerimata osas aga hooneühistu liikmete huvidest lähtudes.

Hooneühistu liikmete huvidele vastava valitsemisena käsitatakse ühiskasutuses oleva

kinnisasja osade korrapärast korrashoidmist.

Hooneühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning ühistu

juhtimis- ja kontrollorganite esitatud nõudeid, samuti tasuma õigel ajal osamakseid,

sihtotstarbelisi makseid ja muid makseid üldkoosoleku kehtestatud tähtajal ja suuruses (ühistu

2003. a põhikirja p 22 lg-d 1 ja 3 ning ühistu 2007. a põhikirja p-d 4.2.1 ja 4.2.2).

Põhikirjades on sätestatud ka ühistu üldkoosoleku õigus kehtestada muid kohustusi (ühistu

2003. a põhikirja p 22 lg 10 ja ühistu 2007. a põhikirja p 4.3).

Hageja palus mõista kostjalt välja viivise 234 krooni, kuna kostja viivitas aastamaksude

tasumisega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja viivitas 2007. ja 2008. a aastamaksu

tasumisega, kuid kostja arvates ei ole viivisemäär hooneühistu jaoks mõistlik.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Hageja esitatud arvutustest tulenevalt viivitas kostja 2007. a aastamaksu tasumisega

251 päeva ja 2008. a aastamaksu tasumisega 317 päeva.

Ühistu 16. veebruari 2002, 25. aprilli 2004 ja 23. märtsi 2008 üldkoosoleku otsustega määrati

õigel ajal tasumata aastamaksu eest arvestatava viivise määraks 0,2% päevas iga viivitatud

päeva eest. Hooneühistu põhikirjade (2003. a põhikirja p 22 lg 4 ja 2007. a põhikirja p 4.2.6)

järgi on ühistu üldkoosoleku pädevuses määrata kindlaks ühistu pädeva juhtimisorgani

sätestatud maksete õigel ajal ja/või täielikult tasumata jätmise korral makstava viivise suurus.

Seega on viivisemäär põhjendatud ning kostja peab 2007. a aastamaksu tasumisega

viivitamise eest maksma hagejale viivist 135 krooni ja 2008. a aastamaksu tasumisega

viivitamise eest 170 krooni. Hageja on vähendanud viivise suurust 305 kroonilt 234 kroonini,

mis on mõistlik viivise suurus.

Hageja palus mõista kostjalt välja 1750 krooni, kuna kostja ei osalenud 2006–2010 garaaži

valvamises, ja 50 krooni, kuna kostja ei löönud kaasa 2006. a heakorratöödel. Pooled ei vaidle

selle üle, et kostja ei ole valves ja heakorratöödel osalemata jätmise eest maksnud. Kostja

esitas neile nõuetele aegumise vastuväite. Kuna hageja esitas kostja vastu nõude maksekäsu

kiirmenetluse korras 23. oktoobril 2009, ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 146

sätestatud kolmeaastane hagi aegumistähtaeg saabunud ja nõuded ei ole aegunud.

Kostja vastuväite kohaselt tuleb hageja aegumata nõuded valvamiskohustuse täitmata jätmise

ja heakorratöödel osalemata jätmise eest jätta rahuldamata, sest ühistu otsused on tühised,

kuna on vastuolus seadustega.

Ühistu 16. veebruari 2002 üldkoosoleku otsuse järgi kohustusid liikmed valvama

garaažibokse ise ning kõik ühistuliikmed pidid graafiku järgi valves olema. Need liikmed, kes

oma graafikujärgsel ajal ei saanud valvata, pidid olema valves muul ajal või hüvitama

valvekorra 100 krooniga. Sama üldkoosoleku otsusega otsustati ka ühistu territooriumi

heakorratööde tegemine ning need ühistu liikmed, kes töödel ei osale, pidid tasuma ühistu

kassasse 50 krooni. Ühistu 25. aprilli 2004 üldkoosolekul otsustati, et heakorratöid tehakse

8. mail 2004 ning töötamata tundide ees peab ühistuliige tasuma 50 krooni. Samuti määrati

kindlaks, et garaaži valvatakse kella 20.00-st kuni 6.00-ni oma jõududega. Oma valvekorrast

keeldumise eest pidi ühistuliige tasuma 100 krooni. Üldkoosolekul osalejate nimekirjast

nähtuvalt võttis koosolekust osa ka kostja, kes samuti hääletas vastuvõetud otsuste poolt.

Ühistu 23. märtsi 2008 üldkoosolekul otsustas üldkoosolek suurendada hüvitist valvekorralt

puudumise eest 150 kroonini ning heakorratöödelt puudumise eest 100 kroonini.

Kostja ei ole tõendanud, et ta ei teadnud üldkoosolekute toimumisest ja et liikmeid

üldkoosolekule ei kutsutud.

Pooled ei vaidle selle üle, et heakorratöödel (laupäevakutel) osalemata jätmise eest on kostja

tasunud. Samuti on tõendatud, et kostja osales 25. aprilli 2004 üldkoosolekul. Hageja on

veenvalt põhjendanud, et valvegraafikud olid teadetetahvlil teatavaks tehtud, ning

valvegraafiku väljavõttega on tõendatud, et kostja oli valvegraafikutest teadlik ja tema asemel

valvas 25. juulil 2004 teine ühistuliige.

Ühistu otsused valve ja heakorratööde tegemise kohta on ühistu liikmete huvides ühistu

üldkoosolekutel vastu võetud. Kostja väide, et hooneühistul ei ole õigust hoonet valvata, ei

ole põhjendatud. Igal isikul on õigus oma vara valvata. Hageja on veenvalt põhjendanud, et

garaažibokside valve oli hädavajalik. Alates 2002. aastast ei ole olnud ühtegi vargust. Enne

valveid varastati boksidest kolm sõidukit, bensiini, tööriistu ja muud vara. Korrapidamiste

päevikust nähtub, et liikmed, kes osalesid valves, kinnitasid seda oma allkirjaga. Kõik

liikmed, v.a kostja, s.o 79 liiget 80-st osalesid valves või teistel hooneühistu töödel.

Korrapidamiste päevikust nähtub, et päevadel, mil kostja pidi valvama, keegi valvama ei

ilmunud. Seega oli neil päevadel hoone valveta. Ühistu otsused selle kohta, et ühistu liikmed

valvavad ise garaažihoonet ja teevad ise heakorratöid, on võetud vastu liikmete ühistes

huvides ega ole vastuolus seadusega. Seega ei ole otsused tühised.

Kuna otsused kehtivad ja kostja rikub raha maksmise kohustust, tuleb temalt VÕS § 108 lg 1

alusel mõista lisaks viivisele (234 krooni) välja ka valves osalemata jätmise eest tasu

1750 krooni ja heakorratöödel osalemata jätmise eest tasu 50 krooni.

VÕS § 128 lg 3 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka enne nõude esitamist

kohtuväliselt tekkinud postikulud 118,10 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. S. Perlov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 29. aprilli 2011 otsuse

tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Menetluskulud palus

apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) jättis kohus läbi vaatamata kostja taotluse kohustada hagejat esitama üldkoosoleku

protokollidele nimekirjad.

Hooneühistus on 133 liiget, esitatud protokollidest ei ole näha, millal koosolekud olid kokku

kutsutud, kas 23. märtsi 2008 koosolek oli esmakordne või teistkordne. 23. märtsi 2008

üldkoosolekul osales 24 liiget. Kuna ühistus on 133 liiget, on üldkoosolekul vastuvõetud

otsused mittetulundusühingute seaduse § 241 lg 1 alusel tühised. Koosolekul võeti vastu

otsused, mida ei olnud päevakorras (viivise 0,2% iga viivitatud päeva eest ning

valvekohustuse ja heakorratööde tegemise kohustuse mittetäitmise hüvitiste osas).

18. veebruari 2002 kohta on esitatud teistkordne protokolli koopia, millest ei nähtu, kas kokku

oli kutsutud esimene koosolek ja kui palju liikmeid osales esimesel koosolekul. Koosolekul

võeti vastu otsused, mida ei olnud päevakorras (viivise 0,2% iga viivitatud päeva eest ning

valve ja valvekohustuse mittetäitmise ning heakorratööde tegemise kohustuse mittetäitmise

hüvitiste osas).

Kohus ei selgitanud välja, kas kostjat teavitati üldkoosoleku kokkukutsumisest.

Kohus tugines 25. aprilli 2004 üldkoosoleku otsusele, mida ei ole esitatud, rikkudes

TsMS § 436 lg-t 2;

2) on kohtu väide, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole hagejale tasunud 2006–2010

valves ja 2006. a heakorratöödel mitteosalemise eest, vastuolus esitatud tõenditega. Kostja on

tasunud 8. juulil 2008, 14. septembril 2009 ning 30. septembril 2010 kokku 1654 krooni.

Kostja tasus 2010. a 836 krooni, mille hageja arvestas 2003., 2005. ja 2006. a valvete

hüvitamiseks ja viivise katteks, kuigi kostja oli maksekorraldustes märkinud, mille eest ta

tasus.

Hagiavaldus ei ole põhjendatud. Hagiavalduses ei ole esitatud arvestusi arvestatud maksete ja

tasumise kohta, samuti ei ole esitatud arvestusi viivise kohta;

3) on otsuses märgitud, et hageja tõendas, et valvegraafik oli riputatud kuulutustetahvlile.

Kohus kohaldas 2004. a asjaolusid põhjendamatult ka järgmiste aastate kohta;

4) jättis kohus käsitlemata kostja vastuväited, lahendamata kostja taotluse saada üldkoosoleku

protokollid ning tõendid selle kohta, kes ja millal teostas valvet ning kuidas on ühistus tehtud

maksed, rikkudes TsMS § 442 lg-t 8.

6. Hooneühistu Jõekallas vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) on hageja esitanud kohtule üldkoosoleku protokollide nimekirjad. 23. märtsi 2008 koosolek

oli teistkordne pärast 15. märtsil 2008 mittetoimunud koosolekut. Ka 25. aprilli 2004

üldkoosoleku otsus on kohtule esitatud. Kostjal oli õigus kolme kuu jooksul üldkoosolekute

otsused vaidlustada, kuid ta ei kasutanud seda õigust. Kõik otsused on kehtivad sõltumata

sellest, kas kostja osales koosolekutel või mitte;

2) arvestas hageja kõigi kostja tasutud summadega ja osaliselt loobus oma nõuetest tasutud

summade osas. Hageja loobus enne 31. detsembri 2005 nõuetest. 29. oktoobril 2010 esitas

hageja nõuete lõpliku arvestuse.

7. S. Perlov esitas 30. jaanuaril 2012 ringkonnakohtule täiendavad seisukohad. Kostja vaidles

viivisenõudele vastu, sest hageja ei ole esitanud viivise arvestust ja ei nähtu, milliste tasumata

arvete eest viivist nõutakse. Samuti ei ole hageja põhjendanud arvete esitamise aluseid.

Hageja ei ole tõendanud, et kostjale on tehtud arvestusi vastavalt kostjale kuuluva

garaažiboksi mõttelise osa suurusele. Hageja ei ole esitanud kohtule üldkoosoleku poolt

kinnitatud majanduskava, mis on sätestatud 1. aprillil 2007 kinnitatud põhikirja p-s 3,4 ja

mille alusel ühistu liikmetele arvestusi tehakse.

EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS

8. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23. veebruari 2012 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

Viru Maakohtu 29. aprilli 2011 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning

maakohtus ja ringkonnakohtus kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Ringkonnakohtu

otsuse

põhjenduste

kohaselt

kohaldas

maakohus

asjas

õigesti

hooneühistuseaduse sätteid. Hooneühistuseadus jõustus 1. jaanuaril 2005 ning kuna hageja

korrigeeris oma nõuet kostja aegumise vastuväite tõttu, põhinevad hageja nõuded

võlgnevusel, mis tekkis pärast 31. detsembrit 2005.

Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et üldkoosoleku kokkukutsumise

korda ei ole rikutud. Kostja väide, et maakohus ei andnud hinnangut asjas esitatud tõenditele

ning lähtus ebaõigesti eeldusest, et kostja kohustuste aluseks olevad üldkoosoleku otsused

kehtivad, ei ole õige. Hageja esitas maakohtule tõendid selle kohta, millal koosolekud

toimusid, kas tegemist oli esmakordse või korduva koosolekuga, kui palju liikmeid osales,

milline oli päevakord ning millised olid hääletustulemused. Kostja ei tõendanud maakohtus

oma vastuväiteid ega esitanud tõendeid, mis oleksid hageja tõendid kahtluse alla seadnud.

Kostja väide, et asjas ei ole tõendatud, et teda teavitati üldkoosoleku otsusest, ei ole

asjakohane. Asjas ei vaielda selle üle, et kostja osales isiklikult vähemalt ühel üldkoosolekul

ja et teda oli enne kohtusse pöördumist nõudest teavitatud. Kostja on ka osaliselt oma

võlgnevuse tasunud. Seega tuleneb asjaoludest, et kostja pidi olema üldkoosolekute

toimumisest ja nende otsustest teadlik.

Maakohus kvalifitseeris vääralt hageja nõude valves ja heakorratöödel osalemata jätmise

tasuna ning asus vääralt seisukohale, et tegemist on hageja põhikirja alusel kehtestatud

vajaliku tasuga. Hageja üldkoosolek ei olnud pädev sellist tasu kehtestama. Hageja

kehtestatud tasude suurus ja tasumise kord annaksid alust kohaldada nimetatud tasudele

leppetrahvi regulatsiooni (VÕS § 158). Leppetrahvi saab kokku leppida lepingulises suhtes.

Ühistu üldkoosolek ei olnud pädev oma liikmetega leppetrahvi tasumise tingimustes kokku

leppima. HÜS § 13 lg 1 järgi on hooneühistu liige kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt

tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused

vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega

seotud liikmemaksumäära alusel. Kindla rahasumma maksmise kohustuse määramine

liikmele selle eest, et ta ei osale hooneühistu korraldatud talgutel või valvetes, ei ole käsitatav

otsusena, mis on tehtud ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega

seotud kulutuste kandmise tõttu. Sellise tasu määramine on trahvi iseloomuga ning selle

määramine hooneühistu liikmele ei vasta headele kommetele. Kuna üldkoosoleku pädevuses

ei olnud sanktsiooni iseloomuga tasu kehtestamine, on hageja nõue 115,04 euro (1800 krooni)

saamiseks alusetu.

Hageja nõue saada postikulude tõttu VÕS § 128 lg 3 alusel hüvitist on iseenesest lubatav.

Hageja on aga esitanud olulises osas põhjendamatu nõude, sest ei ole märkinud, millest

postikulud

koosnesid,

ega

tõendanud

kulutuste

hüvitamiseks

olulisi

asjaolusid.

Hagiavaldusest ei nähtu, milliste teadete edastamisega millises suuruses kulud tekkisid.

Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka postikulude hüvitamise nõue 7,55 eurot (118,10 krooni).

Kuna hageja loobus aastamaksude nõudest ja kostja tasutud summad on hageja arvestanud

viivise katteks, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue 14,96 eurot (234 krooni).

9. Riigikohtu

tsiviilkolleegium

rahuldas

28. novembri

2012

otsusega

hageja

kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 23. veebruari 2012 otsuse ja

saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Riigikohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled kassatsiooniastmes esmalt selle üle,

kas hagejal kui hooneühistul on õigus nõuda kostjalt kui hooneühistu liikmelt raha selle eest,

et kostja ei osalenud hooneühistule kuuluva hoone valvamises ega heakorratöödel.

Hagiavalduse kohaselt tulenes kostja kohustus sellest, et hooneühistu üldkoosolek otsustas

16. veebruari 2002 üldkoosolekul ühehäälselt, et hooneühistu liikmed valvavad öösiti hoonet

juhatuse määratud graafiku järgi ning need, kes määratud ajal ei valva, valvavad muul ajal või

hüvitavad hooneühistule 100 krooni korra eest. Samuti otsustati ühehäälselt, et ühistu liige

peab osalema heakorratöödel või maksma iga heakorratöödel osalemata korra eest hüvitist

50 krooni. 23. märtsi 2008 üldkoosolekul otsustati suurendada hüvitist valvekorralt

puudumise korral 150 kroonini ja heakorratöödel osalemata jätmise puhul 100 kroonini.

Hageja väitel on teised ühistu liikmed täitnud oma kohustused nõuetekohaselt, v.a kostja.

Kolleegium nõustus maakohtuga, et hooneühistu otsused selle kohta, et ühistu liikmed

valvavad ise garaažihoonet ja teevad ise heakorratöid, on vastu võetud ühistu liikmete huvides

ega ole seadusega vastuolus. Õige ei ole ringkonnakohtu arusaam, et hooneühistu liikmed ei

saanud hüvitises kokku leppida, ega see, et selline kokkulepe on heade kommetega vastuolus.

Kolleegium ei nõustunud ka ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja kehtestatud tasude suurus

ja tasumise kord annavad alust kohaldada leppetrahvi regulatsiooni (VÕS § 158).

16. veebruari 2002 üldkoosoleku otsusega sätestatud hüvitisi (kompensatsioone) tuleb

käsitada alternatiivkohustusena VÕS § 86 mõttes, mitte leppetrahvina VÕS § 158 mõttes.

Sellele viitab nimetatud otsuse p 2 sõnastus: „GÜ liikmed, kes puuduvad korrapidamisel, on

kohustatud kustutama seda plaanivälise korrapidamisega või hüvitama tasumisega kassasse

ulatuses 100 krooni.“ Kui võlgnik peab täitma ühe mitmest kohustusest, kuulub VÕS § 86

lg 1 järgi valikuõigus võlgnikule, kui seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest tulenevalt

ei ole seda õigust võlausaldajal või kolmandal isikul. Otsuse p 2 järgi on ühistu liikmel

valikuõigus ja ta võib valida, kas täita valvamiskohustust või maksta hüvitist. Kolleegiumi

hinnangul ei ole kokku lepitud hüvitise maksmise eesmärgiks võimaliku kahju hüvitamine,

mis on leppetrahvi peamiseks eesmärgiks. Samuti saab alternatiivkohustuse kokkuleppena

käsitada nimetatud otsuse p 4, mille järgi tuli heakorratöödelt puudumise eest maksta hüvitist

50 krooni. Ühingulises tegevuses, kus üldkoosolekul otsustatakse muu hulgas ka

ühinguliikmete mitmesuguste ühistegevuste korraldamise üle (valvamine, koristamine jms),

on võimalik ja mõistlik sellistes alternatiivkohustustes kokku leppida.

Kolleegiumi arvates saab aga ülal märgitud alternatiivne kohustus tekkida hooneühistu

liikmetel üksnes juhul, kui hooneühistu liige osales üldkoosolekul, kus selle üle otsustati, ning

nõustus selliste kohustustega (ei hääletanud otsuse vastu), s.o sõlmis alternatiivkohustuse

kokkuleppe. Kui hooneühistu liige osales üldkoosolekul ja hääletas alternatiivsete kohustuste

(sh isiklikku laadi kohustuse (valvamise ja heakorratööde tegemise kohustuse) või selle

asemel hüvitise maksmise kohustuse) poolt, oli ta kohustatud kokkulepet täitma, s.o täitma

kas isiklikku laadi kohustuse või maksma selle asemel raha.

Eelnevat arvestades tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas kostja osales

üldkoosolekutel, kus otsustati alternatiivsete kohustuste, sh isiklikku laadi kohustuse üle, ja

nõustus nende otsustega. Maakohus tuvastas, et kostja osales küll 25. aprilli 2004

üldkoosolekul, kuid tuvastatud ei ole, kas hageja hääletas sellel koosolekul otsuste poolt, ega

see, kas hageja osales ka teistel üldkoosolekutel, sh 23. märtsi 2008 üldkoosolekul, kus

otsustati hüvitise suurust muuta.

Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes ka selle üle, kas hagejal on õigus saada kostjalt viivist,

kuna kostja viivitas aastamaksu maksmisega. Ringkonnakohus asus paljasõnaliselt ja

põhjendamatult seisukohale, et kuna hageja loobus kohtumenetluses aastamaksude nõudest ja

arvestas kostja tasutud summad viivise katteks, tuleb jätta hageja viivisenõue rahuldamata.

Kuigi hageja loobus aastamaksude tasumise nõudest, sest kostja täitis oma kohustused, ei ole

hageja viivisenõudest loobunud ega väitnud, et tasutud aastamaksud tuleks arvata viivise

katteks. VÕS § 88 lg 1 järgi võib võlgnik mitme kohustuse täitmiseks raha üle andes määrata,

millise kohustuse täitmiseks ta raha annab, kui sellest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks.

VÕS § 88 lg 4 järgi võib võlausaldaja määrata, milline kohustus on täidetud, pärast seda, kui

võlgnik ei ole mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist seda ise määranud.

Kostja on väitnud, et tasus aastamaksud, ning on esitanud selle kohta ka tõendid (tl 64–66).

Samuti on kostja kohtumenetluses eitanud oma kohustust viivist maksta. Seega saab

järeldada, et kostja on määranud, et tasutud raha tuleb arvata põhikohustuse katteks.

Õige on hageja väide, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude

hüvitada kohtueelses menetluses tekkinud postikulud. Hageja soovis, et kostja hüvitaks talle

postikulud (kahju), mida hageja kandis seetõttu, et kostja rikkus oma kohustusi hageja vastu.

Ringkonnakohus asus paljasõnaliselt seisukohale, et hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise

aluseks olevaid asjaolusid ega tõendanud postikulusid (kahju tekkimist), kuigi hageja esitas

kulusid tõendavad dokumendid (I kd, tl 116–117) ja põhjendas, kuidas on kostja talle kahju

tekitanud. Kolleegium selgitas, et postikulud on VÕS § 115 lg 1 järgi hüvitatavad kulud juhul,

kui need on hõlmatud kostja rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

10. Ringkonnakohus leiab, et S. Perlovi apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Viru

Maakohtu 29. aprilli 2011 otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, millega maakohus rahuldas

hagi ja mõistis S. Perlovilt Hooneühistu Jõekallas kasuks välja 137,54 eurot ning jättis

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab

S. Perlovilt Hooneühistu Jõekallas kasuks välja 101,25 eurot ja muudab vastavalt hagi

rahuldamise proportsioonile ka menetluskulude jaotust maakohtus.

Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi

tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

11. Tsiviilasja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul vastavalt Riigikohtu juhistele

tuvastada, kas kostja osales üldkoosolekutel, kus otsustati alternatiivsete kohustuste,

sh isiklikku laadi kohustuse üle, ja nõustus nende otsustega.

Kohtule ei ole esitatud materjale, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas kostja osales

hooneühistu 16. veebruari 2002 üldkoosolekul, kus otsustati, et liikmed valvavad garaaži

graafiku alusel ise ja need, kes valves ei osale, maksavad iga puudutud valvekorra eest ühistu

kassasse 100 krooni, ning et ka ühistu territooriumi heakorratöid teevad ühistu liikmed ise

ning need, kes töödel ei osale, maksavad ühistu kassasse 50 krooni. Hageja on

8. veebruaril 2011 maakohtule esitatud seisukohas (I kd, tl 81) märkinud, et

16. veebruari 2002 üldkoosolekul viibinute nimekirja ei ole võimalik esitada, kuna see on

kadunud.

Samas ka ühistu 25. aprilli 2004 kordusüldkoosolekul (3. aprilli 2004 üldkoosolek lükati

kvoorumi puudumise tõttu edasi 25. aprilliks 2004 (I kd, tl 84, tõlge tl 85)) võeti vastu otsus

määrata heakorratöödel osalemata jätmise hüvitise suuruseks 50 krooni ja valvekohustuse

täitmata jätmise hüvitise suuruseks 100 krooni. Protokolli kohaselt võeti mõlemad otsused

vastu ühehäälselt (I kd, tl 87–88, tõlge tl 89). Koosolekul osalejate nimekirjast (I kd, tl 90,

tõlge tl 91) nähtuvalt osales koosolekul ka kostja, kes protokollis märgitust („Hääletati:

ühehäälselt“) tulenevalt hääletas vastuvõetud otsuste poolt.

Seega osales kostja 25. aprilli 2004 üldkoosolekul ja hääletas alternatiivsete kohustuste

(sh isiklikku laadi kohustuse (valvamise ja heakorratööde tegemise kohustuse) või selle

asemel hüvitise maksmise kohustuse) poolt ning oli VÕS § 86 lg 1 alusel kohustatud

kokkulepet täitma, s.o täitma kas isiklikku laadi kohustuse või maksma selle asemel raha,

heakorratöödel osalemata jätmise eest 50 krooni ja valvekohustuse täitmata jätmise eest 100

krooni.

Ühistu 23. märtsi 2008 üldkoosolekul suurendati hüvitist valvest puudumise eest 150 kroonini

ja heakorratöödelt puudumise eest 100 kroonini (I kd, tl 15–18, tõlge tl 19). Nähtuvalt

üldkoosolekul osalejate nimekirjast (I kd tl 94, tõlge tl 95), kostja sellel üldkoosolekul aga ei

osalenud ning seega ei saa teda lugeda hüvitiste suurendamisega nõustunuks.

Hageja nõudis kostjalt tasu alates 1. jaanuarist 2006. a 14 valvekorrast puudumise eest kokku

1750 krooni, tuues kuupäevaliselt välja kostjale 2010. a ettenähtud valvekorrad, s.o 24. märts

2010, 3. juuli 2010 ja 9. november 2010 (I kd, tl 74).

Nähtuvalt esitatud tõenditest, s.o valvegraafikutest (I kd, tl 98–114) on kostja puudunud

valvest 2006–2010. a 12 korral: 17. aprillil 2006, 23. augustil 2006, 29. detsembril 2006,

6. mail 2007, 11. septembril 2007, 17. jaanuaril 2008, 24. mail 2008, 29. septembril 2008,

4. veebruaril 2009, 18. oktoobril 2009, 3. juulil 2010 ja 9. novembril 2010. Rohkem kostja

valvekordi kohtule esitatud graafikutest ei nähtu, muuhulgas ei ole hageja esitanud

valvegraafikut märtsi 2010 kohta.

Ringkonnakohus leiab, et kostjal tuleb tasuda hagejale 12 valvest puudumise eest (12 x 100)

1200 krooni.

Hageja nõuab kostjalt tasu ka 2006. a tegemata heakorratööde eest summas 50 krooni. Kostja

väitis vastuses hagiavaldusele (I kd, tl 60), et on tasunud hagejale heakorratöödel osalemata

jätmise eest 2007., 2008., 2009. ja 2010. aastal. Eeltoodu nähtub ka kostja poolt kohtule

esitatud 8. juuli 2008, 14. septembri 2009 ja 30. septembri 2010 maksekorraldustest (I kd,

tl 64–66), kus on selgitustesse märgitud, et tasumine toimub ka heakorratööde,

s.o „subbotniki“ katteks. Kostja esitatud 2006. a maksekorralduste (I kd, tl 62, 63) selgitustes

sellist märget ei ole. Kostja ei ole väitnud, et ta osales 2006. a ühistu heakorratööde tegemisel

või et ühistu liikmed ei oleks 2006. a ühistus heakorratöid teinud, kostja vastuväiteks

nimetatud nõudele oli, et ühistu otsused on tühised, sest on vastuolus seadusega (I kd, tl 77).

Ringkonnakohus leiab ülatoodu alusel, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ja kostjal tuleb

hagejale tasuda 2006. a heakorratöödel osalemata jätmise eest 50 krooni.

12. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude summas 234 krooni, kuna kostja viivitas

aastamaksude maksmisega. Riigikohus leidis samas asjas 28. novembril 2012 tehtud otsuses,

et kuigi hageja loobus aastamaksude tasumise nõudest, sest kostja täitis oma kohustused, ei

ole hageja viivisenõudest loobunud ega väitnud, et tasutud aastamaksud tuleks arvata viivise

katteks. Vastavalt Riigikohtu juhistele tuleb samuti järeldada, et kostja on määranud, et

tasutud raha tuleb arvata põhikohustuse katteks.

Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et hooneühistu 16. veebruari 2002, 25. aprilli 2004 ja

23. märtsi 2008 üldkoosoleku otsustega määrati õigel ajal tasumata aastamaksu eest

arvestatava viivise määraks 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest (I kd, tl 10–19, 87–88).

Hooneühistu põhikirjade (2003. a põhikirja p 22 alap 4 (I kd, tl 30), 2007. a põhikirja p 4.2.6

(I kd, tl 37)) järgi on ühistu üldkoosoleku pädevuses määrata kindlaks ühistu pädeva

juhtimisorgani sätestatud maksete õigel ajal ja/või täielikult tasumata jätmise korral makstava

viivise suurus.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja väidete (I kd, tl 74) kohaselt tuli 2007. a aastamaks tasuda 1. novembriks 2007, kostja

tasus aastamaksu 8. juulil 2008 (maksekorraldus I kd, tl 64). Ka 2008. a aastamaksu ei

tasunud kostja 1. novembriks 2008, vaid alles 14. septembril 2009 (maksekorraldus I kd,

tl 65).

Kostja ei ole hageja eeltoodud väidetele vastuväiteid esitanud, kostja vastuväiteks

viivisenõudele oli, et viivisemäär 0,2% päevas ei ole hooneühistu jaoks mõistlik ja see ei ole

sätestatud põhikirjas (I kd, tl 61, 78).

Maakohus tuvastas, et kostjal on kohustus tasuda viivist 0,2% päevas (0,536 krooni päevas)

2007. a aastamaksu 268 krooni maksmisega viivitamise tõttu 251 päeva eest 135 krooni ja

2008. a aastamaksu 268 krooni maksmisega viivitamise tõttu 317 päeva eest 170 krooni.

Kuna hageja on juba vähendanud viivisenõuet 305 kroonilt (170 + 135) 234 kroonini, pidas

maakohus hageja viivisenõude suurust mõistlikuks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab eeltoodu alusel, et hageja

viivisenõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 2007.

ja 2008. a aastamaksude tasumisega viivitamise eest summas 234 krooni.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et hageja ei ole esitanud viivisearvestust, märgib

ringkonnakohus, et hageja on oma hagiavalduses (I kd, tl 8) ja nõude muutmise avalduse p-s 4

(I kd, tl 74–75) viivisearvestuse põhimõtted välja toonud: märgitud on nii viivise määr kui ka

see, milliste maksude tähtaegselt tasumata jätmise ja milliste perioodide eest viivist nõutakse.

Maakohus on viivisearvestuse esitanud oma 29. aprilli 2011 otsuses ning kostja ei ole

apellatsioonkaebuses väitnud, et kohtu viivisearvestuses oleks arvutusvigu.

13. Hageja on esitanud kostja vastu nõude ka postikulude summas 118,10 krooni saamiseks.

Riigikohus leidis samas asjas 28. novembril 2012 tehtud otsuses, et ringkonnakohus asus

paljasõnaliselt seisukohale, et hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise aluseks olevaid

asjaolusid ega tõendanud postikulusid (kahju tekkimist), kuigi hageja esitas kulusid tõendavad

dokumendid (I kd, tl 116–117) ja põhjendas, kuidas on kostja talle kahju tekitanud.

Kolleegium selgitas, et postikulud on VÕS § 115 lg 1 järgi hüvitatavad kulud juhul, kui need

on hõlmatud kostja rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes.

Ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista postikulud (kahju) summas

100,20 krooni, s.o kostjale kahe tähtkirja saatmise kulud, mille kohta on tsiviilasja

materjalides tõendid – postikviitungid (I kd, tl 117) ning kostjale saadetud kirjad: 10.

septembri 2009 kiri (I kd, tl 21, tõlge tl 22) ja 30. septembri 2009 kiri (I kd, tl 24, tõlge tl 25).

Postikulude kandmist suuremas summas ei ole hageja kohtule tõendanud. Kuna kirjad saadeti

kostjale seoses tema võlgnevusega hageja ees, kandis hageja nimetatud kulusid seetõttu, et

kostja rikkus oma kohustusi hageja vastu. Ringkonnakohus leiab, et tehtud kulud tuleb kostjal

hagejale VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitada ja see on kooskõlas ka kostja rikutud kohustuse

kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes, mis tähendab kostja poolt oma kohustuste

mittekohasest täitmisest tekkinud negatiivsete tagajärgede (sh ka postikulud) hüvitamist

hagejale.

Ringkonnakohus märgib, et toimiku I kd tl 116 olevad 2. veebruari 2011 arve-kviitungid

koopiate valmistamise kulude kohta kuuluvad tsiviilasja menetluse käigus kantud hageja

menetluskulude hulka ja nende hüvitamine kostja poolt vaadatakse hageja poolt vastava

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisel läbi TsMS § 174 lg 1 alusel toimuvas

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.

14. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1584,20 krooni, sh 2006–2010 valvest

puudumise tasu 1200 krooni, 2006. a heakorratöödel osalemata jätmise hüvitis 50 krooni,

viivis 2007. ja 2008. a aastamaksude tasumisega viivitamise eest 234 krooni ja postikulud

100,20 krooni, s.o 101,25 eurot.

15. Seoses maakohtu otsuse osaliselt tühistamisega ja uue otsusega hagi rahuldamisega

osaliselt, muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel ka menetluskulude jaotust.

Hageja esialgne nõue oli 2302,10 krooni, s.o 147,13 eurot, ning see rahuldatakse

ringkonnakohtu otsusega 101,25 euro ulatuses, s.o 68,82% esitatud nõudest. Sellest tulenevalt

jäävad menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 68,82 %

ulatuses kostja kanda ja 31,18% ulatuses hageja kanda. Kuna Riigikohus rahuldas hageja

kassatsioonkaebuse põhiosas, jätab ringkonnakohus menetluskulud Riigikohtus täies ulatuses

kostja kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

jaotuse

alusel

päeva

jooksul

alates

kulude

jaotuse

kohta

tehtud

lahendi

jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks