2-12-39766/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2013. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-39766

Tsiviilasi

TSC Terminal OÜ hagi intressinõude 3 493 462,94 eurot

tunnustamiseks Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo

OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TSC Terminal OÜ (registrikood 10135818, asukoht Metsa

21, 68206 Valga);

Hageja seaduslik esindaja: Ahto Kiil (e-post ahto.kiil@gmail.com);

Kostja:

Õigusvastaselt

Represseeritute

Kaitse

Büroo

OÜ

(pankrotis) (registrikood 10410934, asukoht Jaama 76 D – korpus,

50605 Tartu);

Kostja seaduslik esindaja: pankrotihaldur Sirje Tael (e-post

sirje@stael.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

26. märts 2013. a

Protokollija

istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

Jätta TSC Terminal OÜ hagi intressinõude 3 493 462,94 eurot tunnustamiseks Õigusvastaselt

Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

03.10.2012. a esitas TSC Terminal OÜ kohtule hagi, milles taotles Õigusvastaselt

Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (edaspidi ÕRKB OÜ) (pankrotis) pankrotimenetluses TSC

Terminal OÜ intressinõude 3 493 462,94 eurot tunnustamist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid

TSC Terminal OÜ ja OÜ Gillian (praeguse ärinimega ÕRKB OÜ) 09.05.2003. a ja 30.06.2003.

a koostöölepingud, milles kirjeldatud tööd ja teenused on osutatud, täidetud ja lõpule viidud.

Lepingute põhjal on väljastatud arved: arve nr 127, 31.05.2003. a kogusummas 177 000

krooni, arve nr 162, 30.06.2003. a kogusummas 2 950 000 krooni, arve nr 236, 30.08.2003.a

kogusummas 212 400 krooni, arve nr 283, 30.09.2003. a kogusummas 33 771 600 krooni.

Hageja esitas ÕRKB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse põhinõude 2 371 825

euro ja intressinõude 3 493 462,94 euro osas. 03.09.2012. a toimunud ÕRKB OÜ (pankrotis)

nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur vastuväite TSC Terminal OÜ

intressinõudele. Hageja leiab, et esitatud nõue on seaduslik ja põhjendatud. Lepingutega on

pooled leppinud kokku intressimääras, millele on hagejal õigus. Arved ei ole tasutud.

Kostja palub jätta esitatud hagi rahuldamata ning TSC Terminal OÜ nõude pankrotimenetluses

tunnustamata. Kostja on seisukohal, et viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega.

Võlgniku ja OÜ TSC Terminal vaheliste lepingute sõlmimise ajal oli nii võlgniku kui ka

võlausaldaja juhatuse liikmeks Arvi Paala. Raivo Paala on olnud võlgniku juhatuse liikmeks

perioodil 22.06.2005-15.09.2011 ning osanikuks perioodil 21.02.2000-07.01.2008. R. Paala on

olnud ka võlausaldaja nõukogu liige (18.08.1996-09.04.2003). Võlausaldaja juhatuse liige ja

osanik Ahto Kiil on olnud koos R. Paalaga võlausaldaja nõukogu liige 18.08.1996-09.04.2003.

Kostja viitab pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg-le 2 ning leiab, et hageja on olnud teadlik

võlgniku majanduslikust seisust ja tema tegevusest. Kuid esitades makseraskustes äriühingu

vastu niivõrd suure intressinõude, samas teades võlgniku lähikondsena, et äriühing on

maksejõuetu, ei ole võlausaldaja käitumine vastavuses hea usu põhimõttega. Võlgnik on

korduvalt kinnitanud nõude olemasolu, vastasel juhul oleks TSC Terminal OÜ nõue aegunud.

Hageja võlgniku lähikondsena on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 6 lg 2 kohaselt on kohtule jäetud õigus/kohustus jätta kohaldamata seadus, tava või

leping, kui see oleks vastuvõtmatu hea usu põhimõttest lähtuvalt, eelkõige õiguste

kuritarvitamise juhtudel. Õiguste kuritarvitamise keeldu võib lugeda õiguse üldtunnustatud

printsiibiks. Käesoleval juhul on õiguste kuritarvitamine seotud õiguse ebaausa omandamise ja

sellest tuleneva käitumisega. Hageja võlgniku lähikondsena on eelistanud üksnes võlausaldaja

positsiooni ning hageja tegevus, suurendamaks enda tulusid, eiras kostja huve. Isegi, kui

kasutatakse seadusega otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid, võib tegutsemine sellise

eesmärgi nimel olla õigusvastane, mida kinnitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138

lg 2.

Kostja hinnangul ei ole hageja oma nõuet põhistanud. Kostja viitab VÕS § 113 lg-le 1 ning

märgib, et viivisenõue peab olema kostjale ettenähtav talle tasumiseks esitatud arvetest,

lepingutes kokkulepitud viivitusintressist ja kostjale esitatud viivisenõuetest. Hageja ei ole

pankrotihaldurile põhistanud, milline täiendav kahju on isikule tekkinud seoses saamata jäänud

põhinõude näol, et hageja rakendas täiendavaid õiguskaitsevahendeid ning seda ka niivõrd

suures ulatuses. Hageja on viivise nõude esitamisel rikkunud ka Riigikohtu praktikat, mille

kohaselt tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud

rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju

olemasolu. Hageja ei ole tõendanud, mida ta on teinud varasemalt (aastal 2004 – 2011)

võlgnevuse sissenõudmiseks. Pankrotihoiatus on esitatud 15.08.2011. a seisuga. Alternatiivselt

taotleb kostja viivisenõude vähendamist 0 euroni VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel.

Hageja esindaja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole kostja ühtegi arvet tasunud.

Viivis on arvutatud alates 31.12.2003. a kuni 06.02.2012. a. Võlga on hageja nõudnud suulisi

läbirääkimisi

pidades,

kirjalikult

mitte.

Viivist

varem

ei

ole

nõudnud

seoses

kriminaalmenetlusega, mis lõppes 04.11.2011. R. Paala ei ole hageja juhatuse liige kunagi

olnud. Hageja nõustub viivist vähendama põhivõla suuruseni. Nõude varasemat esitamist

takistas teadmatus, kas põhinõue eksisteerib või mitte; hageja ootas jõustunud kohtulahendit.

Viivise nõue esitati pärast pankroti väljakuulutamist, kuid see ei ole keelatud.

Kostja esindaja hinnangul ei ole hageja suutnud kõrvalnõudeid tõendada. Lisaks ei ole 6 aasta

jooksul viivistest juttu olnud. Varasemalt nõudmata viiviseid pankrotimenetluses nõuda on

seadusevastane. Kriminaalmenetluses ei olnud hageja kannatanu, puutumus puudub,

põhjendust kohtuotsuse ootamiseks ei olnud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

03.09.2012. a toimus ÕRKB OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras oli

nõuete kaitsmine. ÕRKB OÜ nõuete kaitsmise kui võlausaldajate üldkoosoleku protokolli

kohaselt oli TSC Terminal OÜ esitanud kaitsmisele nõude summas 5 865 287,94 eurot. R.

Paala võlgniku esindajana tunnistas põhivõla nõuet summas 2 371 825 eurot. Haldur esitas

vastuväite viivisenõudele summas 3 493 462.94 eurot. Põhivõla nõue summas 2 371 825 eurot

tunnustati. TSC Terminal OÜ poolt esitatud viivitusintressi nõue jäi tunnustamata.

PankrS § 106 lg 1 lause 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle

rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse

tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.

Kohus on seisukohal, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud nõuet kinnitavaid tõendeid – lepingud ja arved.

Gillian OÜ (hilisema ärinimega ÕRKB OÜ) ja TSC Terminal OÜ sõlmisid 30.06.2003. a

koostöölepingu, mille p 2.1 kohaselt on lepingu kogumaksumuseks 36 934 000 krooni.

Lepingu p 2.3 järgi kohustus OÜ Gillian TSC Terminal OÜ-le tasuma lepingu p-s 2.1 toodud

summa teenuste üleandmise järel esitatud arvete järgi 30 päeva jooksul. Lepingu p 2.4 kohaselt

tasub Gillian OÜ iga viivitatud päeva eest intressi 0,05% päevas tähtaegselt tasumata summalt

(tl 8-11). Viidatud lepingu alusel on TSC Terminal OÜ esitanud Gillian OÜ-le 30.06.2003. a

arve nr 162 kogusummas 2 950 000 krooni (tl 12), 30.08.2003. a arve nr 236 kogusummas

212 400 krooni (tl 13), 30.09.2003. a arve nr 283 kogusummas 33 771 600 krooni (tl 15). TSC

Terminal OÜ on Gillian OÜ-le arvete nr 236 ja 283 alusel üle andnud teostatud tööd, esitades

sellekohased üleandmise-vastuvõtmise aktid (tl 14,16).

Gillian OÜ ja TSC Terminal OÜ on 09.05.2003. a sõlminud töövõtulepingu, mille p 3.1

kohaselt makstakse tellijale tasu 150 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 4.4

sätestab, et juhul, kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega üle kokkulepitud tähtaja, on

töövõtjal õigus nõuda viivist summas 0,2% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega

viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% tasumisega viivitatud summast (tl

18). Nimetatud lepingu alusel on TSC Terminal OÜ esitanud arve nr 127 kogusummas 177 000

krooni (tl 17). 30.05.2003 on sõlmitud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 20).

ÕRKB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud TSC Terminal OÜ nõuet

põhivõlgnevuse osas. Vaidlus puudub selle üle, et TSC Terminal OÜ põhinõue ÕRKB OÜ

(pankrotis) vastu on täitmata ning ÕRKB OÜ (pankrotis) on sellest tulenevalt rikkunud

eelkäsitletud lepingus kokkulepitut.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

ÕRKB OÜ (pankrotis) ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu TSC Terminal

OÜ-l oli õigus kasutada ÕRKB OÜ (pankrotis) vastu õiguskaitsevahendeid ning sealhulgas

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist lepingus kokkulepitud määras.

Hageja esindaja selgituste kohaselt on viivise arvestamise aluseks võetud ajavahemik

31.12.2003 kuni 06.02.2012. 30.06.2003. a sõlmitud lepingu p 2.3 järgi tuleb teenuste

üleandmise järel esitatud arvete alusel tasuda summa 30 päeva jooksul (tl 9). Lepingu alusel

esitatud arvetest viimane, s.o arve nr 283, esitati 30.09.2003. a, mistõttu saabus maksetähtpäev

30.10.2003. a. Pooled on 30.09.2003. a sõlmitud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktiga leppinud kokku, et nimetatud arve tasumise tähtajaks on 50 päeva (tl 16). Seega saabus

maksetähtaeg 19.11.2003. a. 09.05.2003. a sõlmitud lepingust, selle alusel esitatud arvest ja

teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist ei nähtu, millise tähtaja jooksul kohustus

Gillian OÜ tasuma TSC Terminal OÜ-le kokkulepitud tasu. Samas saab äriühingute

omavahelistest hilisematest lepingulistest suhetest ja nende kogumaksumustest järeldada, et

TSC Terminal OÜ nõue muutus sissenõutavaks igal juhul enne 31.12.2003. Eeltoodust

lähtuvalt hiljemalt 31.12.2003. a oli hageja viivisenõue kostja vastu sissenõutav.

30.06.2003. a lepingu alusel esitatud arvete kohaselt tuli kostjal hagejale tasuda kokku

36 934 000 krooni (2 950 000 + 212 400 + 33 771 600). Lepingu p 2.4 järgi oli viivis

kalendripäevas 0,05% (tl 9). Arvestades, et viivituses oldud päevi on 2959, on viiviseks

54 643 853 krooni. 09.05.2003. a sõlmitud lepingu p 4.4 järgi tuli kostjal tasuda hagejale

viivist mitte rohkem kui 20% tasumisega viivitatud summast. Kuna kostjal tuli hagejale tasuda

arve nr 127 järgi 177 000 krooni (tl 17), on maksimaalseks nõutavaks viiviseks 35 400 krooni.

Hageja on hagiavalduses esitanud nõude tunnustamaks hageja nõuet kostja vastu viivise osas

summas 3 493 462,94 eurot. Kohtuistungil vähendas hageja esindaja nõuet põhivõla suuruseni

ning palus tunnustada viivise nõuet summas 2 371 825 eurot. Kuna hageja on vähendanud

viivisenõuet, ei käsitle kohus hageja esindaja kohtuistungil esitatud väiteid Maksu- ja

Tolliameti nõude suuruse kohta ÕRKB (pankrotis) pankrotimenetluses (intressinõue ületab

põhivõlga).

TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.

VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või

tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

Kohus nõustub kostja väitega, et käesoleval juhul on hagejapoolne nõude esitamine vastuolus

hea usu põhimõttega, kuna on käsitletav õiguste kuritarvitamisena VÕS § 6 lg 2 mõttes, ning

kostja viivisenõuet ei ole seetõttu võimalik tunnustada.

Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-7-09 p-s 15 on käsitletud hea usu põhimõtet ning on

korratud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 väljendatud seisukohta, et

põhimõtteliselt võib viivisenõue, sealhulgas ka seadusjärgne viivisenõue olla vastuolus hea usu

põhimõttega. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja

seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta

õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele

seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune).

Käesoleval juhul on tuvastatud, et alates kohustuse sissenõutavusest kuni viivisenõude

esitamiseni kostja pankrotimenetluses, ei ole hageja esitanud kostjale lepingulistest suhetest

tulenevat viivise nõuet. Hageja esindaja väidete kohaselt ei esitatud kostjale varasemalt

viivisenõuet seoses läbiviidava kriminaalmenetlusega R. Paala suhtes. Viivise nõue kostja

vastu esitati alles pankrotimenetluses.

Kohtu

hinnangul

ei

ole

asjakohased

hageja

viited

R. Paala

suhtes

läbiviidud

kriminaalmenetlusele. Riigikohtu lahendist kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11 nähtuvalt on R. Paala

süüdi mõistetud KarS § 386 lg 1 järgi (KarS § 3892 lg 1 ja § 3892 lg 2 - § 25 lg-te 2 ja 4 järgi)

selles, et R. Paala esitas grupis juhatuse liikmega käibedeklaratsioonides maksuhaldurile

tahtlikult valeandmeid. Seega puudutas R. Paala suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus

süüdistuse sisuks olnud tehingute ja arvete kajastamist käibedeklaratsioonides ning käibemaksu

mahaarvamise õiguse tuvastamist. Nimetatud asjaolu ei saanud olla takistuseks lepingupoolte

omavaheliste kohustuste täitmist. Sellest tulenevalt ei ole hageja väited kriminaalmenetluse

seotuse kohta käesoleva vaidlusega põhjendatud.

15.08.2011. a esitas TSC Terminal OÜ Gillian OÜ-le pankrotihoiatuse, milles märgitakse, et

Gillian OÜ võlgnevus TSC Terminal OÜ ees on seisuga 15.08.2011. a 2 371 825 eurot ning

intressinõue esitatakse pankrotimenetluse väljakuulutamise seisuga (tl 49). Käesoleval juhul

puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni

pankrotihoiatuse tegemiseni, s.o rohkem kui 7 aasta jooksul oleks hageja asunud reaalselt

tegutsema selle nimel, et kostjale esitada täitmise või viivise nõuet. Kohtu arvates ei ole

mõistlikult põhjendatud rakendada võlgniku suhtes õiguskaitsevahendeid sedavõrd pika

ajavahemiku möödudes. Õiguskaitsevahendite kohaldamise eesmärgiks on kohustuse

rikkumise negatiivsete tagajärgede likvideerimine või lepingupoole mõjutamine kokkulepitu

täitmisele, et takistada võimalike negatiivsete tagajärgede saabumist. Olukorras, kus võlgnik ei

ole aastate jooksul lepinguga võetud kohustusi täitnud ning võlausaldaja on täitmise nõude

esitamata jätmisega sisuliselt sellega ka nõustunud, tuleb pidada hea usu põhimõttega

kooskõlas olevaks, et võlausaldaja kaotab lepingust tuleneva nõudeõiguse kõrvalnõuetele. Isegi

kui pooled asusid läbirääkimisi pidama ning hagejale oli teada, et kostjal esinesid

makseraskused, nõustus ta nõuet mitte esitades kaudselt sellega, et kostja ei täida lepinguga

võetud kohustusi. Siinjuures on oluline, et kumbki pool ei pidanud vajalikuks maksegraafiku

sõlmimist vms viisil määratleda lepingu täitmist tulevikus. Heas usus tegutsemiseks ei saa

pidada seda, et võlausaldaja esitas alles pankrotimenetluses lepingu rikkumisest tuleneva

viivise nõude seitsme aasta eest. Selline õiguste teostamine ei vasta kohtu arvates lepingu

eesmärgile ega poolte heale käitumistavale lepingulistes suhetes.

Märkimisväärne on asjaolu, et lepingute sõlmimise ajal oli nii hageja kui ka kostja

seaduslikuks esindajaks Arvi Paala. Samal ajal olid hageja nõukogu liikmeteks Raivo Paala ja

Ahto Kiil, kostja ainuosanikuks aga Raivo Paala, kes oli alates 22.06.2005 kuni 15.09.2011 ka

kostja juhatuse liikmeks (tl 32-41). Arvestades, et mõlemad äriühingud on oma juhtorganite

liikmete kaudu olnud pikaaegselt tihedas seoses, on ilmne, et alles pankrotimenetluses seitsme

aasta eest viivise maksmise nõude esitamine ei vasta hea usu põhimõttele VÕS § 6 lg 1

tähenduses. Nii Arvi Paala kui ka Raivo Paala on käsitletavad kostja lähikondsetena lähtuvalt

PankrS § 117 lg 2 p-dest 1, 3.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenevad

viivise kokkulepped tuleb jätta VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata ning hageja nõue

rahuldamata.

Kuna kohus ei rahuldanud hageja nõuet, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kostja taotletud

alternatiivse nõudega seonduvat.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik menetluskulud jätta hageja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik