2-13-672/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-672

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi SS vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

147 639,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht

Tornimäe 2, Tallinn)

Hageja volitatud esindaja: SK (XXX)

Kostja: SS(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista SS AS-i SEB Pank kasuks poolte vahel 23.08.2006 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 106 468,90 eurot, millest põhivõlgnevus on

74 517,76 eurot, intress 6 823,48 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 25 127,66 eurot ning 28.12.2006 sõlmitud laenulepingust nr XXX

tulenev võlgnevus 33 968,74 eurot, millest põhivõlgnevus on 18 413,74 eurot, intress

4 743,46 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 10 587,84 eurot

ja teenustasud 223,70 eurot, kõik kokku 140 437,64 eurot.

3. Välja mõista SS AS-i SEB Pank kasuks viivis protsendina põhinõudelt (92 931,50

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.01.2013

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta SS kanda.

2. Välja mõista SS AS-i SEB Pank kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud

riigilõiv 1 300 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

päeva

jooksul,

alates

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue

AS SEB Pank esitas 08.01.2013 hagi SS vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Pank, TS ja SS 23.08.2006 laenulepingu nr XXX,

mille alusel andis hageja kostjale ja Tatjana Surbisekile laenu summas 179 065 eurot. Kuna

kostja ja TS ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ütles hageja

laenulepingu 26.02.2010 erakorraliselt üles. Hageja nõuab kostjalt nimetatud laenulepingu

alusel 106 468,90 euro tasumist, millest põhivõlgnevus on 74 517,76 eurot, intress 6 823,48

eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 25 127,66 eurot. Viivise

arvestamisel on hageja lähtunud seadusjärgsest viivise määrast.

AS SEB Pank, TS ja SS sõlmisid 28.12.2006 laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja

kostjale ja TS laenu summas 89 532 eurot. Kuna kostja ja TS ei täitnud laenulepingust

tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ütles hageja laenulepingu 26.02.2010 erakorraliselt üles.

Hageja nõuab kostjalt nimetatud laenulepingu alusel 33 968,74 euro tasumist, millest

põhivõlgnevus on 18 413,74 eurot, intress 4 743,46 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 10 587,84 eurot ja teenustasud 223,70 eurot. Viivise arvestamisel on hageja

lähtunud seadusjärgsest viivise määrast.

Lisaks eelnevale nõuab hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määras põhivõlgnevuselt

(92 931,50 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi

esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 300 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja ei vaidle vastu põhinõudele ja intressinõudele. Kostja palub viivist vähendada

mõistliku suuruseni. Kostja on seisukohal, et viivise vähendamine on põhjendatud tulenevalt

sellest, et kostja ei ole võimeline võlgnevust korraga tasuma ning hageja ei ole nõustunud

kostja kompromissettepanekuga. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS-i SEB Pank, TS ja SS vahel on 23.08.2006 sõlmitud

laenuleping nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale ja TS laenu 179 065 eurot ning

28.12.2006 on sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale ja TS laenu

summas 89 532 eurot. Kostja ei vaidle vastu laenulepingute erakorralisele ülesütlemisele,

hageja nõude suurusele ega selle arvestamise aluseks olevatele asjaoludele.

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Võlaõigusseaduse (VÕS)§ 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses

antud laenult maksta intressi. Kohus leiab, et kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja

võlgneb hagejale laenulepingute nr XXX ja XXX alusel põhivõlgnevusena 92 931,50 eurot,

intressina 11 566,94 eurot ja teenustasuna 223,70 eurot, siis tuleb eelnimetatud võlgnevus

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS §

113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt

käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse

täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku

seisundit.

Kohus leiab, et viivise vähendamine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Arvestades seda, et

hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgses määras ning, et hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis moodustab vaid ca 1/3 põhivõlgnevusest, siis ei ole nõutav

viivis ebamõistlikult suur. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks laenulepingute

ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni (ca 3 aasta jooksul) astunud samme võlgnevuse

tasumiseks või hagejaga kokkuleppe sõlmimiseks. Kohus ei pea usutavaks kostja väiteid selle

kohta, et ta ei olnud kuni hagi esitamiseni võlgnevusest teadlik. Hagiavalduse lisadest nähtub,

et hageja on edastanud kostjale aadressile XXX, Maardu nii 26.01.2010 laenulepingu

ülesütlemise teated (t lk 34, 72), 03.11.2011 nõude võlgnevuse tasumiseks (t lk 36, 74) ja

17.01.2012 nõude võlgnevuse tasumiseks (t lk 38, 76). Nimetatud aadressilt on kostja kätte

saanud kohtu poolt edastatud menetlusdokumendid. Seega puudub alus arvata, et kostja ei

oleks hageja poolt edastatud võlgnevuse tasumise nõuetest teadlik. Kostja on põhjendamatult

venitanud laenu tagasimaksmise kohustuse täitmisega (RKTKo 3-2-1-162-12, p 21).

Kohus leiab, et ka kostja poolt hagejale 18.02.2013 tehtud kompromissettepanek ei anna alust

viivise vähendamiseks, kuna kostja poolt pakutud tingimustel tasuks kostja võlgnevuse

hagejale 58 aasta jooksul. Hageja on õigustatult leidnud, et nimetatud ettepanek ei ole

majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsevale laenuandjale mõistlik ega vastuvõetav.

Arvestades seda, et laenulepingud on üles öeldud kostja ja TSlepingujärgsete kohustuste

rikkumise tõttu, siis ei ole hageja kohustatud sõlmima kostjaga kokkulepet esialgsetest

laenulepingutest oluliselt soodsamatel tingimustel.

Tulenevalt eeloodust on põhjendatud ka hageja viivise nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku 35 715,50 eurot ning

alates hagi esitamisest 08.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt.

Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas

TsMS 138 lg 1 ja 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv

summas 1 300 eurot. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust jätta

menetluskulud osaliselt hageja kanda.

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik