2-12-44255/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TÄIENDAV OTSUS

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2013.a Tallinnas kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-44255

Tsiviilasi

AHhagi KÜ XXXvastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

233,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AH(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Hageja

esindaja:

Natalja

Larsson

(e-post:

natalja@balticindependent.ee )

Kostja: KÜ XXX (registrikood: XXX, asukoht: XXX)

Kostja esindaja: Jüri Urb (e-post: juri@hekate.ee )

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

lihtmenetlus

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Jätta rahuldamata hageja nõue 87,57 euro ulatuses.

3. Välja mõista kostjalt KÜ XXX hageja AH kasuks õigusliku aluseta saadud 145,49

(ükssada nelikümmend viis eurot ja 49 senti) eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskuludest jätta 37,57% hageja kanda ja 62,43 % kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks (TsMS § 444 lg 1). Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud loa

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30

päeva

jooksul

alates

kirjeldava

ja

põhjendava

osaga

täiendatud

kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse

või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

31.10.2012 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tekkis

hagejal KÜ ees võlgnevus summas 11 759,87 krooni s.o 751,58 eurot. KÜ pöördus võlgnevuse

nõudes hagiga kohtusse, kohus rahuldas hagi ja mõistis KÜ kasuks välja võlgnevuse summas

751,58 eurot ja menetluskulud summas 428,22 eurot. Nimetatud summad on ajavahemikus

31.05.2011 kuni 24.10.2011 kohtutäituri poolt täitemenetluses KÜ-le tasutud. KÜ ei esitanud

kohtumenetluse käigus jätkuva viivise nõuet. Täitemenetluse ja raske majandusliku olukorra

tõttu tekkis hagejal järjekordne võlgnevus KÜ ees ajavahemikus oktoober 2010 kuni oktoober

2011 summas 1821,61 eurot. KÜ 22.04.2010 korduval üldkoosolekul võeti vastu otsus, mille

kohaselt ei arvestata 0,07%-list viivist kommunaalmaksete võlgnevuselt kuni järgmise

üldkoosolekuni. Järgmine üldkoosolek toimus 15.04.2011, otsustati hakata viivist arvestama

alates 2011. Vaatamata nimetatud asjaolule on KÜ arvestanud viivist kuni 2011 aastani

võlgnetavalt summalt. KÜ on viivise arvestamisel lähtunud hageja poolt tasumata

kommunaalteenuste

koguvõlgnevusest,

olles

põhivõlgnevuse

hulka

arvestanud

ka

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-45148 välja mõistetud 751,58 eurot. Lisaks on KÜ arvutanud

viivist Tallinna Ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud menetluskuludelt (428,22 eurot).

KÜS § 15¹ kohaselt ei kuulu menetluskulud majandus-ja hoolduskulude hulka, seega ei saa KÜ

arvestada KÜS § 7 lg 4 alusel võlgnetavalt summalt viivist. Lisaks on hageja seisukohal, et KÜ

on arvutanud esmajärjekorras tasutud summadelt viivise, mis ei ole kooskõlas VÕS § 88 lg-ga

4 ja 5. 21.12.2012 ja 21.02.2013 esitatud seisukohtades on hageja jäänud hagis esitatud nõude

ja põhjenduste juurde, lisaks on märkinud, et VÕS § 88 lg 8 ja 9 kohalduvad üksnes poolte

kokkuleppel. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1028 alusel KÜ-le tasutud 233,06 eurot.

Kostja vastuväited

30.11.2012.a hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt vaidleb kostja hagile vastu. Kostja

vastuväidete kohaselt on kostja ekslikult lähtunud arvestusest, mille kohaselt oli tal seisuga

01.01.2011 võlgnevus 0 eurot. Kostja kinnitab, et ei ole arvestanud viivist enne 2011.a

võlgnetavalt summalt. Viivist ei ole arvestatud ka jaanuar ja veebruar 2011, seega on kostja

hageja olukorda kergendanud. Kostja on seisukohal, et viiviste nõudmine menetluskuludelt ei

ole seadusega vastuolus. 07.02.2013 esitatud vastuses jääb kostja oma varasemalt esitatu

juurde, lisaks märgib, et hageja on jätnud tähelepanuta VÕS § 88 lg 8 ja 9. Kostja on

õigustatult lugenud laekumise viiviste katteks ja alles seejärel põhinõude katteks. Kostja palub

menetluskulud jätta hageja kanda.

Menetluse käik

04.02.2013 kohtumäärusega määras kohus tsiviilasja lahendamisele kirjalikus menetluses ning

andis kohus pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks hiljemalt

25.02.2013, samas teatas, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 15.03.2013 kl 16.00 kohtu

kantselei kaudu (Kentmanni 13, Tallinn).

TsMS § 444 lg 4 alusel jättis kohus 15.03.2013 avaldatud otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. Käesoleval juhul täiendab kohus otsust TsMS § 448 lõikes 4ˡ sätestatu

kohaselt, sest kostja teatas kümne päeva jooksul (22.03.2013) otsuse kättetoimetamisest arvates

kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei

pea

põhjendama.

Otsuse

täiendamine

lahendatakse

kirjalikus

menetluses.

Teisele

menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga

hakkab

apellatsioonkaebuse

esitamise

tähtaeg

uuesti

kulgema

täiendava

otsuse

kättetoimetamisest arvates.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma

siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele

rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on antud tsiviilasja lahendamisel lähtunud TsMS §

405 lg 1 p 2, 3, 5 ja 6 kohaselt lihtmenetluse erisätetest. TsMS § 238 lg 1 p 1-2 ja lg 5 alusel

jätab kohus arvestamata järgmiste tõenditega: tl 36-37, tl 40-43, tl 63).

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) hageja omab korteriomandit Tallinnas

XXX(tl 5-6); 2) Tallinnas XXX elumaja haldab KÜ XXX; 3) hageja on KÜ XXX liige; 4)

hageja on tasunud KÜ-le perioodil märts 2011(arvestuse aluseks veebruar 2011) kuni aprill

2011 KÜ poolt esitatud arvetel kajastuva viivise; 5) tasutud summad on arvestatud

esmajärjekorras viivise katteks ning alles seejärel põhivõlgnevuse katteks (tl 21-35); 6) hageja

on kohtuotsusega välja mõistetud summad (751,58 eurot võlgnevus + 428,22 eurot

menetluskulud) tasunud täitemenetluse raames (tl 11-12); 7) KÜ 22.04.2010 toimunud

korduval üldkoosolekul on vastu võetud otsus, et alates 01.04.2010 ei arvestata tasumata

kommunaalmaksete eest viivist 0,07% kuni järgmise üldkoosolekuni (tl 14); 8) KÜ 15.04.2011

toimunud üldkoosolekul otsustati 2011 jälle sisse viia viiviste arvestamine (tl 15).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kas KÜ poolt viiviste arvestamine alates 2011

on õiguspärane ka kuni 2011 võlgnetavalt summalt; 2) kas tsiviilasjas 2-10-45148 välja

mõistetud võlgnevuselt ja menetluskuludelt viivise arvestamine KÜS § 7 lg 4 alusel on

seadusega kooskõlas; 3) kas võlgnevuse katteks tasutavalt summalt esmajärjekorras viiviste

katteks täitmise toimumine on seadusega kooskõlas.

Korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme

korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus

on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja

on XXX asuva korteri nr 29 omanik (tl 5-6). Poolte vahel on vaidlus viiviste arvestamise

õiguspärasuse üle, mis on arvestatud kuni 2011 võlgnetavalt summalt ja tsiviilasjas 2-10-45148

(tl 7-10) välja mõistetud menetluskuludelt (tl 13, tl 16-35, tl 92-100). Kohtule nähtub, et

esimene viivisarve on hagejale esitatud 2011 märtsikuu arvega (tl 21), võlgnetav summa on

seisuga 28.02.2011 1547,50 eurot. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks viivist arvestanud kuni

2011 arvete esitamisel, viimane viiviseta arve on hagejale esitatud veebruar 2011 (arvestuse

aluseks on jaanuar 2011 kulud, tl 20). Hageja on asunud seisukohale, et 2010 võlgnetavalt

summalt ei oleks kostja üldse tohtinud viivist arvestada. Kohus asub seisukohale, et antud juhul

on selgelt 22.04.2010 ja 15.04.2011 toimunud üldkoosolekul otsustatud, et alates 01.04.2010 ei

arvestata tasumata kommunaalmaksete eest viivist 0,07% kuni järgmise üldkoosolekuni (tl 14)

ning alates 2011 otsustati jälle sisse viia viiviste arvestamine (tl 15), seega ka seisuga 2011

võlgnetavalt summalt oli üldkoosoleku otsuse kohaselt KÜ õigustatud alates 2011 arvestama

võlgnetavalt summalt viivist määras 0,07%.

Samas ei nõustu kohus kostjaga, et tsiviilasjas 2-10-45148 hagejalt välja mõistetud

võlgnevuselt ja menetluskuludelt viivise arvestamine KÜS § 7 lg 4 alusel on seadusega

kooskõlas. Kohus juhib kostja tähelepanu TsMS §-le 367, mille kohaselt võib viivisnõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul ei ole KÜ

esitanud tsiviilasjas nr 2-10-45148 nõuet TsMS § 367 ja § 177 lg 2 alusel. Lisaks märgib

kohus, et KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu

juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga

viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast arvates. Majandamiskuludeks on KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt korteriühistu vajalikud

kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa

hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja

ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna

eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kohtu

hinnangul ei ole tsiviilasjas nr 2-10-45148 KÜ kasuks välja mõistetud menetluskulud KÜ

majandamiskuludeks KÜS § 15¹ lg 1 mõistes. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt

tsiviilasjas nr 2-10-45148 välja mõistetud summadelt viivise arvestamine määras 0,07% ei ole

antud juhul seadusega kooskõlas.

Kohtule nähtuvalt vaidlevad pooled selle üle, kas võlgnevuse tasumisel võib KÜ arvestada

esimeses järjekorras tasutuks võlgnetava viivise ja alles seejärel põhinõude. Kohus ei nõustu

hagejaga, et kõnealune täitmine peab tulenema poolte kokkuleppest või KÜ põhikirjast (tl 83-

86). Kohus asub seisukohale, et VÕS § 88 lg 8 tulenevalt juhul, kui võlgnik peab lisaks

rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt

kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks

käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kohtu hinnangul on võlgnevuse

katteks tasutavalt summalt esmajärjekorras viiviste katteks täitmise toimumine VÕS § 88 lg-ga

8 kooskõlas.

Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja esitanud viivisarvestuse aluseks

olevad arvandmed ja metoodika (tl 38-39, tl 44-45, tl 64-65, tl 73-74). Kohus peab

põhjendatuks järgnevat viivisarvestust: võlgnevuse saldo viivisarvestuse õigusliku aluse

tekkimise momendiks (01.02.2011) on 606,38 eurot. Antud summast ja selle sissenõutavaks

muutumise kuupäevast (01.02.2011) alates kuni nõude tasumiseni on arvestatud viivist

arvestusega 0,07% päevas viivituses olevate päevade eest. Negatiivse saldokirje moodustavad

hageja tasumata arved kostjale perioodi eest oktoober 2010 kuni veebruar 2011 ning saldos ei

kajastata viivisvõlgnevuses olevana eelneva kohtulahendiga kostja kasuks välja mõistetut.

Kostjale perioodi jooksul laekunud rahalised vahendid on jaotatud laekumise sihtotstarbest ja

kirjetest juhinduvalt, seeläbi täitemenetluse vahendusel laekunud vahendite arvelt ei ole

kustutatud hilisema võlgnetava perioodi viiviseid ega kuluarveid. Hageja esimesest iseseisvast

maksest alates (21.10.2011) on hüvitatud kostjale esmalt viivised viivituses olnud perioodi eest

ja seejärel kustutatud põhivõlgnevust alates arvest, mis on väljastatud 01.oktoober 2010.

Järgnevate maksete arvelt on kustutatud esmalt makse laekumise päevaks viivituses olnud

arvetelt tasutavat viivist ja seejärel põhisummat kuni positiivse saldoseisu saavutamiseni.

Viivise arvestamise aluseks olevad arvandmed ja metoodika esitab kohus kohtuotsuse lisas nr

1. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Asja materjalidega on tõendatud ning kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt VÕS §

1028 lg 1 alusel hageja kasuks 145,49 eurot.

Tsiviilasja hindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus

rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt üle poole nõudest, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid

poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 37,57% hageja kanda ja

62,43 % kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik