2-12-39116/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-12-39116

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.aprillil 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Tsiviilasja number 2-12-39116 Hagi ese Tsiviilasja hind Danske Bank A/S hagi A. U. vastu 69 048,48 euro nõudes. 69 048,48 eurot Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik Hageja Danske Bank A/S registrikood 61126228; Holmens kanal 2-12 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik, Danske Bank A/S Eesti Filiaali kaudu registrikood 11488826, Narva mnt 11, 15015 Tallinn; hageja esindaja Külliki Tammik (OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: kylliki@julianus.ee); Kostja A. U. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduse ja registri kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata. Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Danske Bank A/S hagi A. U. `i vastu. 2. Välja mõista A. U. `ilt Danske Bank A/S Eesti Filiaali kasuks 69 048 (kuuskümmend üheksa tuhat nelikümmend kaheksa) eurot ja 48 senti. 3. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 4. Menetluskulud jätta A. U. `i kanda. 5. Välja mõista A. U. `ilt Danske Bank A/S Eesti Filiaali kasuks menetluskulu 1 050 (üks tuhat viiskümmend) eurot. 6.Välja mõista A. U. `ilt Danske Bank A/S Eesti Filiaali kasuks viivis menetluskulult 1 050 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7%

2 (4) aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (1 050 euro) nõuet. 7. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse ( TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Danske Bank A/S võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. U. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1.Tartu Maakohtu menetluses on Danske Bank A/S hagi A. U. vastu 69 048, 48 euro nõudes, millest 68 506,13 eurot põhinõue, viivised 521, 14 eurot ja intress 21,21 eurot. Hageja nõue tuleneb poolt vahel 05.05.2004 sõlmitud arvelduskrediidinr EAL-050504AU ja 25.04.2005 sõlmitud laenulepingu nr KL– 250405CH rikkumistest. Arvelduskrediidilepingust tulenevad nõuded: kasutatud krediidisumma 6 391, 16 eurot; intress 21, 21 eurot ja viivised 521, 14 eurot. Intressimääraks lepiti kokku 7,5% aastas. Alates 19.11.2007 kehtestati uueks intressimääraks 6,5% aastas. Hageja on arvestanud viiviseid alates täitmise nõude kirja kättetoimetamisest 29.06.2011 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.09.2012 lepingu üldtingimuste p 5.1 sätestatud määras 0,018% päevas. Hageja nõuab kostjalt kui käendajalt laenulepingust tuleneva laenu põhiosa jäägi 62 114, 97 euro tasumist. Kostja on sõlminud käenduslepingu nr KÄ-250405CH, mille kohaselt käendaja vastutab hageja ees laenulepingu täitmise eest täies ulatuses solidaarselt OÜ-ga Chivas Holding.

2. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis

3 (4) on saadetud registrijärgsel aadressil K. V. on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „saaja ei viibinud kohal“ (tl 129). Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt A. U. aadressil K. V. ei ela ning neil puuduvad andmed A. U. tegeliku elu-või viibimiskoha kohta (tl 133). Hageja on taotlenud menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 23.jaanuaril 2013 (tl 147). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolt vahel sõlmitud arvelduskrediidi-, laenuja käenduslepingud, lepingute üldtingimused, muudatused lepingutele, laenulepingust taganemise selgituse, arvelduskrediidi-, laenuja käenduslepingu täitmise nõuded, notariaalsed lepingud, avalduse täitemenetluse algatamiseks ja täitekulude väljamõistmise otsuse ( tl 10-112).

4.Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 3 p 1; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1,6; 113 lg 1; 396 lg 1.

VÕS §-de 3 p 1; 76 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 396 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendtava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

4 (4) 4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 69 048,48 eurot, sh põhivõlg 68 506,13 eurot; viivis 521,14 eurot; intress 21,21 eurot.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotleb hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel 950 eurot ja hageja esindaja õigusabikulud 230,40 eurot (sh käibemaks 38,40 eurot). Hageja on kinnitanud, et nimetatud menetluskulu on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning on kohtule esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

Tulenevalt TsMS §-dest 133 lg 1; 139 lg 2 ja RLS § 57 lg 1, Lisa 1 on hageja hagiavalduse esitamisel www.e-toimik.ee kaudu tasunud hagihinnalt 68 506,13 eurolt riigilõivu 950 eurot.

Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 teisest lausest, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi, hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid kirjeldatakse suurel hulgal vaidluse senist menetluskäiku ja faktilisi asjaolusid ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi kuluks 100 eurot.

Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista AS hageja kasuks menetluskulu kokku 1 050 eurot. Hageja taotlusel (tl 142-143) mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (1 050 eurot) nõuet.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heiki Kolk kohtunik