Legislator Case Law & Legislation
3-13-564/3 AI generated

3-13-564/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-13-564/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-564

Legislator headnote

AI generated

3-13-564/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-564

Keywords

AI generated
abusive claim by landlord unfair terms of contract defect of consent bait pricing goodwill indemnity staggering of health insurance premiums
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-564

Haldusasi A.H.’i kaebus Harku ja Murru Vangla toimingule Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus A.H.’ile. 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.03.2013 (koos 26.03.2013 kaebuse täpsustusega) esitas A.H. Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vangla toimingu – Harku ja Murru Vangla 19.02.2013 keeldumise võimaldada A. H. 4.02.2013 taotluse alusel pikaajalist kokkusaamist kaebajale ja A. H.le – õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kaebaja selgitab, et keeldumist põhjendati sellega, et kaebaja viibib Tallinna Vanglas, mistõttu kaebaja ei saavat kokkusaamisele tulla. Kaebaja leiab, et see ei ole õige, kuna ta saab taotleda lühiajalist väljasõitu või väljaviimist (mille kulud on nõus kaebaja kandma). Kaebaja leiab, et seaduslik alus pikaajalisest kokkusaamisest keeldumiseks puudub, mistõttu on tegemist õigusvastase toiminguga. Viidatud toiming on kaebaja arvates ainukeseks takistuseks kaebaja ja tema abikaasa kokkusaamisele.

Kaebaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetlus seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Sama paragrahvi lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

2 3. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse paludes tuvastada Harku ja Murru Vangla toimingu - Harku ja Murru Vangla 19.02.2013 keeldumise võimaldada A. H. 4.02.2013 taotluse alusel pikaajalist kokkusaamist kaebajale ja A. H.le – õigusvastasus.

Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus tuleb tagastada. Kohus eeldab, et kõik kaebuses esitatud faktilised väited on tõendatud ning põhjendab kaebaja kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

HKMS § 45 sätestab täiendavad kaebeõiguse piirangud. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kohus on seisukohal, et kaebaja tuvastamiskaebus ei ole eelviidatud sätete alusel lubatav. Käesoleval juhul on esiteks Harku ja Murru Vangla keeldunud 19.02.2013 kaebaja abikaasa A. H. 4.02.2013 taotlust rahuldamast. Seega ei ole kaebaja suhtes ühtegi haldusakti antud. Kui kaebaja ja tema abikaasa ei nõustunud viidatud Harkuja Murru Vangla otsusega, siis tuli keeldumise adressaadil ehk kaebaja abikaasal esitada keeldumisele tühistamiskaebus ja kohustamiskaebus taotluse uueks läbivaatamiseks, mis on antud juhul ka tõhusamaks õiguskaitsevahendiks. Seejuures enne kohtusse pöördumist tuleb läbida selleks kohustuslik kohtueelne menetlus lähtudes vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5.

Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et vaide ja hiljem vajadusel tühistamiskaebuse kohtule saaks ta esitada A. H. nimel üksnes juhul, kui kaebuse esitajal oleks selleks vastav volitus (vt HKMS § 32 lg 1 p 1). Arvestades aga asjaoluga, et kaebaja on samuti kinnipeetav, siis kiirema ja tõhusama asjaajamise nimel oleks ilmselt mõistlik seda teha kaebaja abikaasal endal.

4. Teiseks leiab kohus, et esitatud tuvastamiskaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtukaebusest nähtub, et kaebaja sooviks on, et talle võimaldataks pikaajaline kokkusaamine oma abikaasa A. H.ga. Seejuures saaks kaebaja arvates korraldada kokkusaamise selliselt, et kaebaja taotleb Tallinna Vanglalt lühiajalist väljasõitu, mille võiks asendada ka lühiajalise väljaviimisega ning kohtumine korraldataks Harku ja Murru Vanglas. Kohus märgib siinkohal, et tulenevalt asjaolust, et mõlemad abikaasad on kinnipeetavad, peavad kohtumise toimumiseks mõlemad abikaasad omama oma kinnipidamisasutuse heakskiitu ehk nende käitumine peab vastama nõuetele, mis vastava toimingu sooritamiseks vastavas vanglas on seaduse ja muude õigusaktidega kehtestatud.

Kohus on seisukohal, et Harku ja Murru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiskaebuse esitamine kaebajat eeltoodud eesmärgile lähemale ei vii. Kohus leiab, et kui kaebaja soovib pikaajalist kohtumist oma abikaasaga ning arvestades teadaolevat Harku ja Murru Vangla seisukohta selles osas, võiks kaebaja taotleda ise Tallinna Vanglalt pikaajalist kokkusaamist. Juhul kui sellest keeldutakse, saaks kaebaja keelduvale otsusele esitada vaide, paludes keeldumine tühistada ja kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Kui vaiet ei rahuldata, siis saab kaebaja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole keeldumise tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebuse esitamisel tuleb järgida selleks seaduses sätestatud tähtaegu (tühistamisja kohustamiskaebus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul vaideotsuse saamisest) ja

3 seaduse muid nõudeid (tasuda riigilõiv jne). Samal ajal peaks kaebaja abikaasa taotlema enda lühiajalist väljaviimist või väljasõitu. Kui sellest keeldutakse, siis tuleb kaebaja abikaasal esitada sellele vaie ning kui vaie jäetakse rahuldamata, siis tühistamisekaebus kohtule koos kohustamiskaebusega vaadata taotlus uuesti läbi.

Kohus selgitab täiendavalt, et kuna käesoleval juhul on kaebuse materjalidest nähtuvalt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mis oleks efektiivsema nõude ehk tühistamisnõude ja kohustamisnõude esitamise eelduseks, leiab kohus, et kaebust ei ole mõttekas käiguta jätta, kuna kaebuse puudusi ei ole võimalik efektiivselt kõrvaldada.

Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab A.H.i esitatud kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel.

5. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik