2-11-58216/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista xxx `lt korteriühistu xxx kasuks võlgnevus kogusummas 427 (nelisada kakskümmend seitse) eurot 03 senti, sh põhivõlgnevus 396,56 eurot ja viivised 30,47 eurot. 3. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja xxx kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuasja number 2-12-58216 Otsuse tegemise aeg ja koht 04.aprill 2013, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Korteriühistu xxx hagi xxx vastu võlgnevuse 396, 56 euro ja viivise 30, 47 euro nõudes Hagihind 396,56 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

xxx (RK xxx, asukoht xxx)

M. A. (volikirja alusel)

xxx (RK xxx, asukoht: xxx)

2

Käesoleva otsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

Menetluse käik

Korteriühistu xxx esitas 28.11.2011.a kohtusse hagi xxx vastu, kus palus kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 427,03 eurot, sh põhivõlgnevus 396,56 eurot ja viivised 30,47 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga xxx. Alates 18.11.2002 teostab xxx elumaja haldamist ja majandamist korteriühistu xxx. Vastavalt korteriühistu xxx üldkoosoleku 18.07.2011 otsusele kinnitati igakuise korteri hooldustasu suuruseks 6,00 krooni (0,38 eurot) ruutmeetrilt. Hageja on kostjale iga kuu esitanud arved, kuid kostja on oma kohustusi täitnud osaliselt. Seisuga 301.11.2011.a on kostja võlgnevus hageja ees 396,56 eurot ning viivised 30,47 eurot.

Kostja esindaja esitas 24.05.2012 kohtule vastuse, milles kostja palub jätta hagi läbivaatamata. Kostja ei ole hageja käest saanud ühtegi arvelt, millest xxx on mitmekordset teavitanud ka hageja juhatust. Ilma korrektselt esitatud arveteta ei ole juriidilisel isikul raamatupidamislikult võimalik makseid teostada. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, millistel alustel ja millistes summades väidetavalt on arved esitatud .Kostja kinnitab, et seisuga 24.05.2012 puudub tal väidetav võlgnevus xxx ees. Kostja palus lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses.

Maakohus määras 15.01.2013.a. lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses.

Pooled täiendavaid seisukohti või tõendeid ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Hageja on esitanud nõude kostjalt võlgnevuse 427,03 eurot, sh põhivõlgnevus 396,56 eurot ja viivised 30,47 eurot, väljamõistmiseks.

Kostja palub jätta hagi läbivaatamata, kuna hageja ei ole talle arveid esitanud, samuti ei ole hageja nõue selged. Kostja puudub hageja ees võlgnevus.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on korteriomandi asukohaga xxx, omanik ja sellest tulenevalt ka korteriühistu liige (KÜS § 5 lg 1).

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

3 KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt on korteriühistu majandamiskuludeks need korteriühistu vajalikud kulud ja eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15 1 lg 2 kohaselt eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

KÜ Jõhvi Jaama 35 a põhikirja p 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarset, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügiveo, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee, kanalisatsiooni-ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtosttarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.

Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja esitanud tõendid, millest nähtub, et kostja võlgnevus seisuga 24.11.2011.a on 427,03 eurot, sh põhivõlgnevus 396,56 eurot ja viivised 30,47 eurot (tl 8,9). Kuna kostja korteriomaniku ja korteriühistu liikmena tarbis KÜS § 15 1 loetletud teenuseid, lasub tal ka tarbitud teenuste eest tasumise kohustus. Kostja on jätnud teenuste eest tasumata, seega rikkunud kohustust ning hagejal õigus kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist juhul, kui kostja on viivitanud teenuste eest tasumisega.

Antud juhul puuduvad TsMS § 423 sätestatud alused, mis võimaldaksid kohtul jätta hagi läbi vaatamata. Samuti ei vabasta kostja väide selles, et talle väidetavalt pole arveid esitatud, kostjat tema kohustusest tasuda KÜS § 151 järgi majandamiskulusid. Kostja tõendeid, et tal puudub seisuga 24.05.2012 võlgnevus hagejale, esitanud ei ole. Seetõttu puudub kohtul alus ka hagi rahuldamata jätmiseks.

Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses, so summas 427,03 eurot, sh põhivõlgnevus 396,56 eurot ja viivised 30,47 eurot.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

4 TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helgi Vinni Kohtunik