3-13-488/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-13-488 Määruse kuupäev 9. aprill 2013 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Edgar Mengel Vastustaja – Politseija Piirivalveamet Kohtuasi Edgar Mengeli kaebus Politseija Piirivalveameti vastu Jõgeva arestimaja tingimustega perioodil 02.12.2008- 12.02.2009 tekitatud mittevaralise kahju summas 3000 eurot hüvitamiseks Resolutsioon 1. Võtta kaebus menetlusse. 2. Lõpetada menetlus. 3. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Edgar Mengel viibis vahistatuna perioodil 02.12.2008-12.02.2009 Lõuna Prefektuuri Jõgeva arestimajas. 14.03.2011 esitas E. Mandel Tartu Halduskohtule kaebuse, vaidlustades Jõgeva arestimaja kinnipidamistingimusi, mis olid inimväärikust alandavad ning tekitasid talle kannatusi ja tervisehäireid. Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2012 otsusega haldusasjas nr 3-11-647 tunnistati õigusvastaseks Lõuna Prefektuuri toiming, mis seisnes E. Mengeli hoidmises ajavahemikul 02.12.2008-12.02.2009 Jõgeva arestimajas nõuetele mittevastavates tingimustes.

2. 05.03.2013 saabus Tartu Halduskohtusse E. Mengeli hüvitamiskaebus, milles palutakse välja mõista Politseija Piirivalveametilt ajavahemikul 02.12.2008-12.02.2009 Jõgeva arestimajas nõuetele mittevastavates tingimustes hoidmisega tekitatud mittevaraline kahju 3000 eurot.

3. Tartu Halduskohtu 08.03.2013 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise avalduse esitamiseks. Kohus leidis, et kaebus on esitatud hüvitamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega rikkudes.

4. 25.03.2013 saabus kohtusse E. Mengeli taotlus, milles ta selgitab, et ei nõustu halduskohtu arusaamaga kaebetähtaja kulgema hakkamise hetkest ning leiab, et tema kaebus on tähtaegne.

2 Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Käesolevas kaebuses on esitatud nõue avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Esitatud kaebuse lahendamine kuulub vastavalt HKMS § 4 lgle 1 halduskohtu pädevusse. Kaebus vastab HKMS §-des 38 ja 39 sätestatud nõuetele. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 120 lg-st 2 võtab kohus kaebuse menetlusse.

6. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 kohaselt tuleb kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama.

Kaebaja on seisukohal, et on kahju tekkimisest teadlikuks saanud 26.09.2012, mil kahju tuvastati Tartu Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas 3-11-647. Kaebaja leiab, et seetõttu tuleb kaebetähtaja kulgema hakkamise hetkeks pidada Tartu Ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva 26.09.2012. Kaebaja palub lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks ja võtta see menetlusse.

Kohus jääb seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Kaebaja on kaebetähtaja kulgema hakkamist mõistnud ekslikult. Tuvastamiskaebuse esitamine enne hüvitamiskaebust on küll lubatav, kuid ei peata sellest hoolimata kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja kulgema hakkamist. Riigikohtu halduskolleegium on 18.06.2008. a lahendi nr 3-3-1-35-08 p-s 10 leidnud, et jõustunud lahendist, millega tuvastati toimingu õigusvastasus, saab kahju hüvitamise tähtaega hakata lugema üksnes juhul, kui kaebajale ei saanud juba eelnevalt selge olla, et talle on tekitatud kahju ja kes on selle eest vastutav. Kui kaebajale on nii kahju kui ka tekitaja teada juba varem, siis ei saa kohtulahendi kuupäevast hakata kulgema kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg. Kõnealuse kaebuse asjaoludest nähtub, et kaebaja oli kahjust ja selle tekitajast teadlik juba enne Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2012 otsust haldusasjas nr 3-11-647. Kaebaja sõnul on talle kahju tekitatud inimväärikuse alandamisega ja tervise kahjustamisega. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja olnud teadlik nii inimväärikust alandavatest kui tervist kahjustavatest tingimustest, millega talle väidetavalt kahju tekitati, ning kahju tekitanud isikust juba arestimajas viibimise ajal.

8. Kaebaja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist, seetõttu ei hinda kohus ka tähtaja möödalaskmise põhjuseid.

9. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevale tuginedes lõpetab kohus haldusasja menetluse. Kohus selgitab, et HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega samal alusel.

10. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt kuulub kaebuselt tasutud riigilõiv kõnealusel juhul tagastamisele. Kaebajal tuleb teha riigilõivu tagastamiseks kohtule vastavasisuline avaldus ning teatada ka arvelduskonto number, millele tasutud riigilõiv tagastatakse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik