2-12-18837/51 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated2-12-18837/51 · Tartu Ringkonnakohus: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-12-18837 Tsiviilasi OÜ Kesse ja Heiki Kirso hagi OÜ Kähku ja Priit Kirsi vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks või alternatiivselt asjade väärtuse hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 20. veebruari 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Kähku määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja I) – OÜ Kähku (rk: 11773745) Vastustajad: hageja I – OÜ Kesse (rk: 10253506) hageja II – Heiki Kirso (ik: 35110202723) hagejate esindaja Grete Lüüs Kostja II – Priit Kirss (ik: 37207132743) RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. veebruari 2013 määrus ja saata OÜ Kähku määruskaebus Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2013 määruse peale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 2. Rahuldada OÜ Kähku määruskaebus. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotus otsustatakse määruskaebuse sisulisel läbivaatamisel.
2 Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu menetluses oli OÜ Kesse ja Heiki Kirso hagi OÜ Kähku ja Priit Kirsi vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks või alternatiivselt asjade väärtuse hüvitamiseks. Maakohtu 15.01.2013 määrusega võeti vastu ja kinnitati poolte vahel 14.01.2013 kohtuistungil sõlmitud kompromiss, jäeti OÜ Kesse ja H. Kirso hagi P. Kirsi vastu läbi vaatamata ning lõpetati menetlus OÜ Kesse ja H. Kirso hagis OÜ Kähku ja P. Kirsi vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks või alternatiivselt asjade väärtuse hüvitamiseks. OÜ Kähku esitas 24.01.2013 määruskaebuse, taotledes maakohtu 15.01.2013 määruse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks maakohtule teises kohtu koosseisus. Hagejad leidsid, et OÜ-l Kähku puudub õigus määruskaebuse esitamiseks, kuna kompromissi tingimuste kohaselt pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest.
MAAKOHTU LAHEND 2. Tartu Maakohus keeldus 20. veebruari 2013 määrusega OÜ Kähku määruskaebust Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2013 määrusele pooltevahelise kompromissi kinnitamise kohta menetlusse võtmast. Määruse kohaselt tuleb määruskaebuse menetlemisest TsMS § 663 lg 1 ja § 637 lg 1 p 5 alusel keelduda. Pooled on kompromissi sõlmimisel avaldanud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Vastuses määruskaebusele hagejad ei nõustunud määruskaebuse menetlemisega. Taandamise osas on kohtunik teinud eraldi määruse.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. OÜ Kähku esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. veebruari 2013 määruse ja Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2013 määruse tühistamist ning tsiviilasja saatmist uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtu koosseisus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) sõlmisid OÜ Kesse ja OÜ Kähku maakohtu 14.01.2013 istungil kompromissi, mille järgi peab OÜ Kähku tasuma OÜ-le Kesse 17 500 eurot. Pärast kompromissi allkirjastamist, kuid enne selle kohtulikku kinnitamist, esitas OÜ Kähku taotluse kompromissi mittekinnitamiseks, kuivõrd see on heade kommete ja seadusega vastuolus. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromiss on heade kommetega/seadusega vastuolus tervikuna, sh ka tingimus määruskaebuse esitamisest loobumise osas. Seega ei saanud kohus põhjendada keeldumist sellega, et määruskaebuse esitamisest on loobutud; 2) juhul, kui lähtuda sellest, et määruskaebuse esitamisest loobumise tingimus on kompromissist eraldiseisev osa, tekib olukord, kus isegi kompromissi vastuolu tõttu TsMS
3 § 430 lg-ga 3 (vastuolu avaliku huvi ja seadusega) ei oleks võimalik sellist kompromissi kinnitavat kohtumäärust vaidlustada. Sellist olukorda ei saa tekkida.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED 4. OÜ Kesse ja H. Kirso vaidlevad määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) toimus asjas kohtuistung 14.01.2013. Istungist võtsid osa OÜ Kesse lepinguline esindaja Grete Lüüs, Heiki Kirso (kes on ka OÜ Kesse ainuke seaduslik esindaja) ja OÜ Kähku seaduslik esindaja Kadi Berggrünfeld. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi, mille järgi tasub OÜ Kähku OÜ Kesse pangakontole nõude katteks 17 500 eurot ning menetlus asjas lõpetatakse. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta tähelepanuta. OÜ-l Kähku puudub määruskaebuse esitamise õigus; 2) ei kinnita kohus TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi. Antud juhul sellised asjaolud puudusid ja kohtul puudus alus kompromiss kinnitamata jätta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu 20.02.2013 määruse, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast OÜ Kähku määruskaebust maakohtu 15.01.2013 määruse peale, ning saadab OÜ Kähku määruskaebuse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 6. Asja materjalidest nähtuvalt esitasid pooled 14.01.2013 kohtuistungil maakohtule kompromissi ning palusid selle kinnitada. 14.01.2013 (I kd, t.l 141), s.o pärast maakohtu istungit ja enne kompromissi kinnitamist, esitas OÜ Kähku maakohtule avalduse, milles ta palus kompromissi mitte kinnitada. Maakohus kinnitas 15.01.2013 määrusega kompromissi ning keeldus 20.02.2013 määrusega menetlusse võtmast OÜ Kähku määruskaebust maakohtu 15.01.2013 määruse peale. Riigikohus on 21.03.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12 asunud seisukohale, et kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe muutub pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub kompromissi kinnitav kohtumäärus. Seni, kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda. Selline poolte õigus tuleneb TsMS §-s 4 sätestatud poolte õigusest käsutada menetlusõigusi, sh määrata TsMS § 4 lg 2 järgi menetluse käik. Antud asjas on OÜ Kähku 14.01.2013, s.o enne maakohtu poolt kompromissi kinnitamist, loobunud kompromissist ning seetõttu ei saanud maakohus kohtuistungil esitatud kompromissi enam kinnitada ja asja menetlust lõpetada. Kuna OÜ Kähku loobus kompromissist, siis ei ole tähendust sellel, et kompromissiga loobus OÜ Kähku määruskaebuse esitamise õigusest. Maakohtu 20.02.2013 määrus tuleb seetõttu tühistada. 7. TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel on OÜ-l Kähku õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. 8. TsMS § 28 lg 2 kohaselt kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, võib kohtunik, menetlust jätkata, vaatamata taandamisavaldusele, kuid ei või teha kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist.
4 Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Kähku esindaja esitanud maakohtule 15.01.2013 avalduse, milles on leidnud, et asja menetlev kohtunik peaks ennast taandama. 14.02.2013 on asja menetlev kohtunik palunud OÜ Kähku esindajalt sisulist põhjendust taandamise kohta. Eelnevast tulenevalt ei olnud 15.01.2013 taandamisavaldus veel lahendatud ning kohtunikul puudus õigus teha 15.01.2013 menetlust lõpetavat määrust. 9. TsMS § 663 lg 2 järgi on käesolev määrus lõplik.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja