2-11-29468/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-29468

Tsiviilasi

KÜ Tuuslari 22 hagi Kohtla-Järve linna vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

13 678.05 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. aprilli 2012.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Tuuslari 22 apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. märts 2013.a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): KÜ Tuuslari 22 (RK: 80061903),

volitatud esindaja Maxim Fedotov

Vastustaja (kostja): Kohtla-Järve Linnavalitsus, volitatud

esindaja Uljana Zaidentsal

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 11. aprilli 2012.a otsus tsiviilasjas nr 2-11-29468.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada osaliselt KÜ Tuuslari 22 hagi Kohtla-Järve

linna vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes.

Mõista Kohtla-Järve linnalt KÜ Tuuslari 22 kasuks välja põhinõudena 3424,77 € (kolm

tuhat

nelisada

kakskümmend

neli

eurot

ja

seitsekümmend

seitse

senti)

majandamiskulude võlgnevuse katteks perioodi eest august 2009.a kuni detsember

2010.a.

Mõista Kohtla-Järve linnalt KÜ Tuuslari 22 kasuks välja viivis põhinõudelt 3424,77 €

summas 1985,00 € (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend viis eurot) ajavahemiku

eest 01.01.2011.a kuni 08.04.2013.a.

3. Ülejäänud osas jätta KÜ Tuuslari 22 nõuded Kohtla-Järve linna vastu rahuldamata.

4. Rahuldada KÜ Tuuslari 22 apellatsioonkaebus osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud 40 % ulatuses Kohtla-Järve linna kanda

ja 60 % ulatuses KÜ Tuuslari 22 kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. KÜ Tuuslari 22 esitas kohtusse hagi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse

kaudu) vastu linna võlgnevuse sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub Kohtla-Järve

linnale 6621/15753 mõttelist osa kinnistust (registrikood 218607) ja reaalosana mitteeluruum

nr 13, mille üldpind on kinnistusraamatu järgi 662,10 m2. Mitteeluruumis asub lugemissaal.

Nimetatud korterelamu majandamiseks on moodustatud korteriühistu Tuuslari 22 ning

Kohtla-Järve linn on KÜ Tuuslari 22 liige.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on linnal majas samasugused õigused ja kohustused nagu

ülejäänud korteriühistu liikmetel. 1. augustil 2004 sõlmisid KÜ Tuuslari 22 ja Kohtla-Järve

linn lepingu nr 804, mille järgi korteriühistu kohustus maja teenindama ja korras hoidma ning

linn kohustus tasuma osutatud teenuste eest 2,50 kr/m2 7 päeva jooksul arve edastamisest. Sel

ajal oli hooldustasu hind kõikidele ühistu liikmetele 2,50 kr. 6. jaanuari 2008 üldkoosoleku

otsusega määrati hooldustasu 1 m2 hinnaks 5 kr, seega peab kostja alates 1. jaanuarist 2008

maksma hagejale mitte 2,50 kr vaid 5 kr ruutmeetri eest. 15. juuli 2008 üldkoosolekul

otsustati võtta laenu elumajas remondi tegemiseks ning laenu tagastamiseks arvestada igale

korteriomanikule juurde 2,40 kr/m2.

Kostja keeldus otsuseid täitmast, viidates 1. augusti 2004 lepingule. KÜ üldkoosolek võttis

vastu otsuse lepingu nr 804 lõpetamise kohta ning KÜ pöördus lepingu lõpetamiseks

kohtusse. 16. detsembri 2010 otsuses nr 2-09-26054 leidis Viru Maakohus, et leping nr 804

on lõpetatud alates 15. juulist 2008. Tuginedes kohtuotsusele tsiviilasjas 2-09-26054 tegi

hageja perioodil 15. juuli 2008 kuni 1. jaanuar 2011 kostjale esitatud arvetest ümberarvestuse,

mille tulemusena tekkis kostjal vähemmakstud summa 7 603,54 eurot. Hageja märgib, et

kohtuotsusest tuleneb, et seoses lepingu kehtivuse lõppemisega peab kostja maksma arveid

võrdselt teiste korteriühistu liikmetega, järgides korteriühistus vastu võetud otsuseid. Kostja

ignoreerib ja keeldub täitmast kohtuotsust.

Hageja suurendas 11. jaanuaril 2012 oma nõuet. Avalduse kohaselt on kostja võlg hageja ees

seisuga 31. detsembri 2011 seisuga 8 406,80 eurot (põhivõlg) ning võlaga seonduvad viivised

5 271,25 eurot. Kuna kostja pole pika aja vältel maksnud arveid täies ulatuses, siis vastavalt

ühistu põhikirjale otsustas hageja arvestada kostjale ka viiviseid.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt on võlgnevuse nõude osas jõustunud

kohtuotsus, seega tuleks asjas menetlus lõpetada.

Sisuliste vastuväidete kohaselt ei ole hageja arvestusmetoodika (ümberarvestuste tegemine)

kontrollitav ja on ebaselge. Hagi pole põhjendatud seetõttu, et hageja ei ole arvestanud

sellega, et kuni kohtuotsuse tegemiseni tsiviilasjas 2-09-26054 täitis kostja pooltevahelist

lepingut, kuna seda ei olnud muudetud ega ka lõpetatud. Kohtuotsuses jäeti rahuldamata ka

hageja võlgnevuse nõue, millega kohus kinnitas sellise nõude alusetust.

Samuti ei maininud hageja, et Viru Maakohus on samade poolte vahelist vaidlust lahendades

4. mai 2009 otsuses nr 2-08-67916 leidnud, et KÜ poolt ei olnud lepingu nr 804 lõpetamine

sel viisil õiguspärane. Kohus tunnistas tühiseks KÜ Tuuslari 22 15. juuli 2008 otsuse

üldkoosoleku otsuse, millega otsustati lõpetada leping nr 804.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 11. aprilli 2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled põhiliselt järgmiste asjaolude üle: 1) kas

tulenevalt kohtuotsusest, millega kohus lõpetas pooltevahelise lepingu alates 15. juulist 2008,

on kostjal kohustus tasuda hageja poolt teostatud ümberarvestuste alusel tulenevalt tegelikust

ruutmeetrite arvust, hooldustasu tariifist ja laenu tagasimaksetest ja 2) kas kohtuotsusest

tulenevalt on hageja esitanud osaliselt samu nõuded, mille kohta on olemas jõustunud

kohtuotsus. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on mitteeluruumi omanikuna hageja kui

mittetulundusühistu liige, et poolte vahel oli sõlmitud 1. augustil 2004 leping, et tulenevalt

viimatinimetatud lepingu lõpetamisega on 11. jaanuaril 2011 jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas

2-09-26054 ning selle üle, et kohus on jõustunud kohtuotsusega tunnistanud korteriühistu

15. juuli 2008 üldkoosoleku otsuse tühisust osas, millega otsustati lõpetada 1. augusti 2004

leping.

TsMS § 371 lg 1 p 4 ja 5 välistavad samade nõuete esitamise kohtule, kui varasemalt on

selliste nõuete osas olemas jõustunud kohtulahend või kohtumenetluses on juba selline nõue

esitatud. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse tekstist tulenevalt nõuab hageja kostjalt

ümberarvestuste tõttu perioodi 15. juuli 2008 kuni 1. jaanuar 2011 eest vähem tasutud

7 603,54 euro tasumist. Hagiavaldusele lisatud tõendi kohaselt on hageja kostjale 13. jaanuaril

2011 arvestanud tasumiseks 30 arvet, millest kostja on arved osaliselt tasunud perioodil

27. maist 2009 kuni 15. juunini 2011 (põhiselt on esitatud arved summas ca 300 eurot ning

kostja põhiliselt tasunud ca 74 eurot). Kokku on 13. jaanuarist 2011 kuni 7. juunini 2011

arvestatud 11 478,11 eurot, millest kostja on tasunud kokku 3 874,57 eurot, vahe 7 603,54

eurot. 11. jaanuaril 2012 täpsustas hageja, et kostja põhivõlg hageja ees seisuga 31. detsember

2011 on 8 406,80 eurot ning esitas kohtule võla kujunemist näitava saldoaruande. Perioodi

15. juulist 2008 kuni 31. detsembrini 2011 oli algsaldo 7 797,70 eurot, arvestati 4 114,18

eurot, maksti 3 505,08 eurot ja lõppsaldo on 8 406,80 eurot. Tsiviilasjas 2-09-26054 esitatud

hagiavalduse kohaselt oli kostja võlg hageja ees 1. mai 2009 seisuga 37 490,84 eurot,

maksmata on arved perioodi eest 1. august 2008 kuni 1. aprillini 2009 (9 arvet). Võla suuruse

tõendi järgi on hageja arvestanud viivist kokku 2 183,34 kr (0,2% päevas). Samas,

hagiavalduses märgib hageja, et kostja tasub vaid osaliselt, so 462 m2 eest, ülejäänud omandi

ülalpidamiskulud (kostja reaalosa suurus on 662,10 m2) kannab lepingu järgi hageja ning see

on ebaõiglane ja ebavõrdne. Seega eeldab kohus, vaatamata hageja võlaarvestusele ja

hagiavalduse teksti vastuolulisusele, et hageja nõudis kostjalt ümberarvestusest tulenevat

võlga perioodi eest juuli 2008 kuni aprill 2009. Kuna kohus jättis võlanõude rahuldamata,

puudub hagejal käesolevas tsiviilasjas sama perioodi eest alus ümberarvestuse nõuet esitada

ning kohus lähtub edaspidi hageja väidetavast nõudeõigusest alates maist 2009.

Kohus leidis, et hageja ei saa esitada nõuet kostja vastu, tuginedes kohtuotsusele tsiviilasjas

nr 2-09-26054. Hageja seisukoha järgi annab viidatud kohtuotsus aluse esitada kostjale arveid

tagantjärgi alates 15. juulist 2008 üldpinna ümberarvestuse järgi. Poolte vahel sõlmitud

lepingut ei ole kohus tunnistanud kehtetuks ega tühiseks (so tühiseks algusest peale, TsÜS

§ 84 mõttes), samuti pole hageja tsiviilasjas 2-09-26054 esitanud nõuet, millise kohus

otsusega rahuldas, st lõpetada leping nr 804 alates 15. juulist 2008. Kohus on nõus kostja

tõlgendusega selle kohta, et pooled pidid täitma sõlmitud lepingut kuni tsiviilasjas 2-09-26054

tehtud otsuse jõustumiseni ning peale seda on kostja ka hageja esitatud arved tasunud

(vastavalt kehtestatud hooldustasu tariifile, 662,10 m2 eest ning sihtotstarbelisi makseid laenu

tagastamiseks). Kohus möönis, et viidatud kohtuotsus ei toonud ka hagejale lõplikku

õigusselgust, sest hageja esitas kohtule peale otsuse jõustumist avalduse selgitada otsust.

Mitteeluruumi paiknemist ja otstarvet arvestades on kohtule mõistetav, miks leping nr 804

poolte vahel sõlmiti. Hageja pole vaidlustanud kostja väiteid selle kohta, et kostja on oma

vahenditega remontinud lugemissaali osa fassaadi ja täitnud muid ülesandeid, mida tegelikult

lepingu nr 804 alusel kohustus teostama hageja ise. Hageja esindaja on ka kohtuistungil

selgitanud, et pooled leppisid kokku selles, et kostja tegeleb (hooldab) selle majaosaga, mis

on lugemissaal ja korteriühistu tegeleb oma osaga ning et kostja pidi ise koristusteenuse

tellima (hetkel ostab koristusteenust ühistu).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. KÜ Tuuslari 22 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) avaldas apellant asja nr 2-11-29468 raames nõudeid suuremas mahus ja suurema

ajavahemiku eest võrreldes asjaga nr 2-09-26054. Asja nr 2-09-26054 raames avaldas apellant

vastustaja võlasumma, mis tekkis ajavahemiku 1. augustist 2009 kuni 1. aprillini 2009. Asja

nr 2-11-29468 raames aga esitas apellant vastustaja võlasumma ajavahemiku 9. august 2009

kuni 31. detsember 2011 eest. Asja nr 2-09-26054 raames palus apellant nõuda vastustajalt

sisse vaid osa viimasel olevatest võlgadest, mis kujunesid välja järgmistest laekumistest: maja

hooldus, laenu tagastamine ja prügivedu. Asja nr 2-11-29468 raames aga palus vastustajalt

sisse nõuda kõik temal olevad võlad, mis koosnevad järgmistest laekumistest:

ülalpidamisfond, halduskulud, majanduskulud, reservfond, laenu tagastamine, prügi ja soojus.

Asja nr 2-11-29468 raames avaldas apellant uusi, laiendatud nõudeid, milledes kohus varem

mingeid otsuseid või määratlusi ei teinud. See aga omakorda tähendab, et kohtu poolt asja

nr 2-11-29468 läbivaatamisel, ei oleks pidanud kohus rakendama hageja nõuetele TsMS

§ 371 lg 1 p-e 4 5;

2) põhinesid apellandi poolt avaldatud nõuded kohtuotsusel asja nr 2-09-26054 raames ning ei

olnud sellega vastuolus. Asja nr 2-11-29468 raames avaldatud võlasumma kujunes

KÜ Tuuslari 22 ees oleva vastustaja võlasumma täpsustamise tulemusel, mis oli tehtud

vastavalt kohtuotsusele asjas nr 2-09-26054;

3) on arusaamatu, mis alusel võttis kohus hagi menetlusse, kui apellandil ei olnud alust hagi

esitamiseks. Võtnud KÜ Tuuslari 22 hagi menetlusse ja vaadanud selle sisuliselt läbi,

tunnistas Viru Maakohus selle põhjendatuse ega leidnud alust selle menetlusse

mittevõtmiseks. Sel juhul tuleb välja, et kohus vaidlustab otsuses omaenda otsust samas asjas.

Kohus ületas otsuse vastuvõtmisel asjas nr 2-11-29468 oma volitusi, kui andis oma

iseloomustuse kohtuotsusele asjas nr 2-09-26054 selles osas, mis puudutab lepingu nr 804

lõpetamist;

4) kuna kohus otsustas asja nr 2-09-26054 raames, et poolte poolt sõlmitud leping nr 804

lõpetas oma kehtivuse 15.juulil 2008. aastal, pidi kostja alates sellest momendist kandma

temale kuuluva vara hoolduskulusid ülejäänud korteriühistu liikmetega võrdsetel alustel ja

võrdsetes suurustes;

5. KÜ Tuuslari 22 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb rahuldamata jätmist.

menetluskulud palus apellant jätta vastustaja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) rahuldas Viru Maakohus otsusega tsiviilasjas nr 2-09-26054 KÜ Tuuslari 22 hagi Kohtla-

Järve linna vastu ainult osas, millega KÜ Tuuslari 22 nõudis pooltevahelise lepingu

lõpetamist. Maakohus välistas õigesti KÜ Tuuslari 22 poolt uue nõude esitamise

võimalikkuse lähtudes tsiviilasjas nr 2-09-26054 tehtud kohtuotsusest, millega jäeti

rahuldamata KÜ Tuuslari 22 rahaline nõue;

2) nõustub vastustaja Viru Maakohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 2-11-29468, et KÜ Tuuslari

22 ei saa esitada nõuet Kohtla-Järve linna vastu, tuginedes kohtuotsusele nr 2-09-26054.

Kohus lõpetas küll pooltevahelise lepingu, kuid võlgnevuse nõude jättis rahuldamata,

kinnitades sellega nõude alusetust. Vastustaja on seisukohal, et pooled pidid täitma sõlmitud

lepingut kuni tsiviilasjas nr 2-09-26054 tehtud otsuse jõustumiseni. Otsuse nr 2-09-26054

jõustumisest kuni käesoleva ajani tasub vastustaja arved uue tariifi järgi. Remonditööd teostab

Kohtla-Järve linn oma vahenditest ja korteriühistule pole selle eest arveid esitatud. Kohtla-

Järve linn tasub kõik arved täies ulatuses, s.h ka pangalaenu kustutamise summasid.

Eeltoodust lähtudes selle perioodi eest võlgnevust ei saa olla;

3) on apellandi nõue alusetu ja tõendamata. Viru Maakohus on asja arutanud ammendavalt,

otsus on seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks

teha uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.

KÜ Tuuslari 22 hagi Kohtla-Järve linna vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes kuulub

rahuldamisele osaliselt, s.o summas 3424,77 €, arvestatuna perioodi eest august 2009 kuni

detsember 2010.a summas. Tõendatud ei ole ega rahuldamisele ei kuulu hageja nõue

võlgnevuse väljamõistmiseks perioodi eest 01.01.2011.a kuni 31.12.2011.a.

Lisaks põhivõlgnevusele kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas

1985,00 €, arvestatuna põhivõlgnevuselt 3424,77 € ajavahemiku eest 01.01.2011.a kuni

08.04.2013.a (s.o ringkonnakohtu otsuse tegemiseni).

7. Maakohus on oma 11.04.2012.a otsuses asunud ebaõigesti seisukohale, et vaidlusalust

pooltevahelist lepingut nr 804 tuli täita kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-09-

26054. Sõltumata sellest, kas tsiviilasjas nr 2-09-26054 lahendi tegemisel kohaldas kohus

õigesti materiaalõigusnormi ja järgis asjassepuutuvaid menetlusnorme, on nimetatud

tsiviilasjas 06.12.2010.a tehtud otsus jõustunud edasi kaebamata.

Kuna kumbki pool 06.12.2010.a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-09-26054 edasi ei kaevanud,

pidid nad arvestama ka tagajärjega, et lepingu nr 804 kehtivusele ei ole jõustunud

kohtulahendist tulenevalt enam võimalik tugineda. Maakohtu otsuse kohaselt tuli poolte vahel

sõlmitud leping nr 804 lugeda lõppenuks alates 15. juulist 2008.a. Ehkki pooltel oli vaidlus

lepingu kehtivuse üle nii tsiviilasja nr 2-08-67916 kui ka nr 2-09-26054 raames, tuleb

ringkonnakohtu arvates juhinduda sellest, et jättes kasutamata õiguse kohtuotsuse peale edasi

kaevata, aktsepteerisid mõlemad pooled maakohtu seisukohta. Seega muutus poolte vaheline

vaieldav

õigussuhe

tsiviilasjas

nr

2-08-67916

tehtud

kohtuotsuse

jõustumisega

mittevaieldavaks kohtuotsuse resolutsioonis märgitud ulatuses. Selles osas on KÜ Tuuslari 22

apellatsioonkaebus põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt ei olnud alates 15. juulist 2008.a enam alust tugineda lepingus nr 804

sätestatud hooldustasu tariifile.

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja Kohtla-Järve linn on KÜ Tuuslari 22 liige. Kohtutoimikus

olevast korteriühistu põhikirjast (t lk 61-67) ei nähtu, et Kohtla-Järve linnal oleksid võrreldes

teiste ühistu liikmetega teistsugused õigused või kohustused.

Tulenevalt Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg-st 1 tuleb majandamiskulud korteriühistu

liikmete vahel jaotada üldjuhul proportsionaalselt vastavalt korteriomandite koosseisu

kuuluvate eluruumide või mitteeluruumide pindalale. Ka Riigikohus on oma otsustes nr 3-2-

1-28-11 (p 11) ja 3-2-1-53-10 (p 14) märkinud, et tegemaks kindlaks, kui palju peab

korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, tuleb korteriühistu kõik majandamiskulud

jagada kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade

summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks

oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga.

Ringkonnakohus märgib, et pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi

majandamiskulude jagamiseks liikmete vahel on KÜS § 151 lg 1 kohaselt lubatav sätestada

korteriühistu põhikirjaga, mitte aga lepingutega, korteriühistu otsustega vm õiguslikel alustel

(vt ka Riigikohtu seisukohad tsiviilasjades nr 3-2-1-28-11 p 11 ja 3-2-1-53-10 p 14).

Käesoleval juhul KÜ Tuuslari 22 põhikirjast niisuguseid erisusi Kohtla-Järve linna suhtes ei

tulene.

Seega alates 15. juulist 2008.a tuli Kohtla-Järve linnal KÜ Tuuslari 22 liikmena tasuda

korteriühistu majandamiskulusid vastavalt korteriühistu üldkoosolekute otsustele.

9. KÜ Tuuslari 22 ja Kohtla-Järve linna vahelises suhtes on jõustunud Viru Maakohtu otsus

06. detsembrist 2010.a tsiviilasjas nr 2-09-26054. Nimetatud tsiviilasjas esitas KÜ Tuuslari 22

hagi Kohtla-Järve linna vastu järgmistes nõuetes: 1) lõpetada poolte vahel 01.08.2004.a

sõlmitud leping nr 804 ja 2) mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus summas 39 674,18

kr (2536,64 €). Viru Maakohus rahuldas hagi osaliselt, s.o pooltevahelise lepingu lõpetamise

osas, lugedes lepingu lõppenuks alates 15.07.2008.a Kohus jättis rahuldamata KÜ Tuuslari 22

nõude Kohtla-Järve linna vastu ühistu majandamiskulude võlgnevuste nõudes.

Viru Maakohtu 11.04.2012.a otsusega käesolevas tsiviilasjas leidis maakohus, et hageja nõue

perioodi eest juuli 2008 kuni aprill 2009 tuleb jätta rahuldamata selle tõttu, et tsiviilasjas nr

2-09-26054 on hageja juba nõudnud majandamiskulude võlgnevust perioodi eest 15.07.2008.a

kuni 01.04.2009.a ning jõustunud kohtuotsusega on selles osas hageja nõue jäetud

rahuldamata. Apellant leiab, et tsiviilasjas nr 2-09-26054 esitas ta majandamiskulude nõude

teistsugusel alusel.

10. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas,

milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 467 lg 3 kohaselt eeldatakse, et kohtuotsuse kirjeldav osa

tõendab avaldusi, mida menetlusosalised menetluses tegid.

Pooled ei ole taotlenud tsiviilasja nr 2-09-26054 materjalide võtmist käesoleva asja

materjalide juurde. Viru Maakohtu 06.12.2010.a otsuse kirjeldava osa põhjal tsiviilasjas nr

2-09-26054 on võimalik asuda seisukohale, et selles tsiviilasjas ei tuginenud hageja vahetult

üldkoosoleku otsustele, millega suurendati korteriühistu liikmete poolt tasumisele kuuluvaid

majandamiskulude tariife, vaid taotles võlgnevuse väljamõistmist pooltevahelise lepingu nr

804 alusel, lähtudes tariifist 2,5 kr/m2 kohta, millist tariifi hageja luges suurendatuks

korterühistu 2008. aastal vastuvõetud otsustega. Lisaks oli hageja ka tsiviilasja nr 2-09-26054

puhul teostanud ümberarvestuse selles osas, et kui lepingu nr 804 kohaselt tuli kostjal tasuda

majandamiskulusid 462 m2 suuruse pinna eest, siis tegelikult tuli kostjal tasuda 662,1 m2

suuruse pindala eest.

11. Ringkonnakohus märgib, et tõendatud ega ringkonnakohtu poolt kontrollitavad ei ole

apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et kui tsiviilasjas nr 2-09-26054 palus

KÜ Tuuslari 22 nõuda Kohtla-Järve linnalt sisse vaid osa viimasel tekkinud võlgnevusest, s.o

maja hooldus, laenu tagastamise ja prügiveo maksed, siis käesolevas tsiviilasjas soovib hageja

(apellant) kõigi võlgnevuste sissenõudmist, sh ülalpidamisfond, halduskulud, majanduskulud,

reservfond, laenu tagastamine, prügi ja soojus. Hageja seisukohad on ka vastuolulised, kuna

apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt palus hageja kostjalt tsiviilasjas nr 2-09-26054

välja mõista võlgnevused seoses maja hoolduse, laenu tagastamise ja prügiveoga. Kui aga

lähtuda sellest, et tsiviilasjas nr 2-09-26054 tugines hageja lepingule nr 804 ja mitte

korteriühistu otsustele 06. jaanuarist 2008 ja 15. juulist 2008.a, siis ei olnuks hagejal alust

nõuda kostjalt laenu tagastamisega seotud võlgnevust, kuna leping nr 804 sellekohaseid

makseid ette ei näinud ja laenu võtmine otsustati hageja enda väidete kohaselt alles

15.07.2008.a üldkoosoleku otsusega. Seega leiab kolleegium, et ka tsiviilasjas nr 2-09-26054

tugines hageja vähemalt kaudselt ka korteriühistu 06.01.2008.a ja 15.07.2008.a otsustele.

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja on esitanud kostja vastu tsiviilasjas

nr 2-09-26054 esitatuga osaliselt kattuva nõude. Vaatamata maakohtu poolt tehtud

ettepanekule (vt Viru Maakohtu 26.01.2012.a istungi protokoll) ei ole hageja esitanud kohtule

niisuguseid andmeid, mille põhjal oleks kohtul võimalik eristada tsiviilasjas nr 2-09-26054 ja

käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude arvestust.

12. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu

lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue

(hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi

väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus seisukoha kohtuotsuse

resolutsioonis. Käesolevas asjas on hagi esemeks korteriühistu liikme rahalise võlgnevuse

väljamõistmine.

Hagi aluseks on TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi faktilised asjaolud, mille esinemist tuleb hagejal

hagi rahuldamise eeldusena tõendada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hagi

aluseks lugeda kostja poolt korteriühistu liikmel lasuvate maksekohustuste täitmata jätmist.

Põhiolemuselt kujutab korteriühistu ja tema liikme vaheline suhe endast seadusjärgset

võlasuhet. Asjaolu, et konkreetse kohustuse (majanduskulude) suurus määratakse kindlaks

korteriühistu otsusega, ei muuda seda õigussuhet lepinguliseks suhteks. Ka asjaolu, et

käesoleva vaidluse poolte vahel oli 01.08.2004.a sõlmitud leping nr 804, millega määratleti

tasumisele kuuluva majandamiskulu suurus ruutmeetri kohta, ei muuda korteriühistu nõuet

ühistu liikme vastu lepingust tulenevaks nõudeks.

Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et perioodi osas juulist 2008 kuni aprillini

2009 on hagi esitatud samal alusel ja sama hagieseme üle, mille kohta on juba jõustunud Viru

Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-09-26054.

13. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et kui Viru Maakohus pidas hageja nõuet

kattuvaks varasemas tsiviilasjas juba lahendatud nõudega, tulnuks kohtul jätta hagi TsMS

§ 371 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel läbi vaatamata, kuid hagi menetlusse võtmisega ja sisulise

läbivaatamisega luges kohus hageja nõude lubatavaks ega saanud enam jätta hagi rahuldamata

põhjusel, et asjas on juba jõustunud kohtulahend. Käesolevas tsiviilasjas on hageja võrreldes

varasema kohtuvaidlusega esitanud nõude pikema perioodi eest, s.o kuni detsembrini 2011.a.

Maakohtu seisukoht, et kohtul ei tulnud käesolevas tsiviilasjas lahendada hageja nõuet

perioodi eest juuli 2008 kuni aprill 2009, on vastavuses TsMS § 428 lg 1 p-s 2 sätestatuga.

Kuna kohus asus sellele seisukohale asja lahendamise lõppstaadiumis, ei pidanud kohus

tegema menetluse osalise lõpetamise kohta eraldi lahendit (määrust) vastavalt TsMS §-le 431.

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades apellatsioonkaebuses märgitut ja apellandi

poolt ringkonnakohtu istungil avaldatut, ei saanud hageja (apellandi) õiguste rikkumist kaasa

tuua maakohtu seisukoht, et 2009.a aprilli seisuga on hageja nõude kohta juba tehtud ja

jõustunud kohtulahend ning hagejal puudus alus esitada sama perioodi eest nõuet käesoleva

tsiviilasja raames.

Hagiavalduses tugines hageja (KÜ) oma nõude arvestuses ajavahemikule 15. juulist 2008.a

kuni 01. jaanuarini 2011.a (selle seisuga oli hagiavalduse kohaselt võla suurus 7603,54 €).

11.01.2012.a esitatud nõude täpsustuse kohaselt oli 31.12.2012 seisuga põhivõlgnevuse

suurus 8406,80 € ja viivis 5271,25 €.

Apellatsioonkaebuse kohaselt aga on apellant käesolevas tsiviilasjas (asja nr 2-11-29468)

esitanud nõude võlgnevuse väljamõistmiseks ajavahemiku eest 09.08.2009.a kuni

31.12.2011.a. Sama kinnitas apellant ka ringkonnakohtu istungil.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega

lähtub ringkonnakohus edaspidi hageja/apellandi nõudest ajavahemiku eest 09.08.2009.a kuni

31.12.2011.a.

15. Vastavalt eelmärgitule tuli alates 15. juulist 2008 KÜ Tuuslari 22 üldkoosolekute otsuste

alusel ühistu liikmetel tasuda iga m2 kohta nn ülalpidamiskulu summas 5 krooni (0,32 €) ning

sellele lisaks iga m2 kohta laenu kustutamiseks 2,4 krooni (0,15 €), s.o kokku 7,4 kr (0,47 €)

iga oma korteriomandi ruutmeetri kohta.

Vaidlust ei ole selles, et kostjale Kohtla-Järve linnale kuuluva korteriomandi reaalosa

suuruseks on 662,1 m2, millest tulenevalt kuulus korteriühistu otsuste kohaselt tasumisele

igakuiselt ühistu majandamiskuludeks (662,1 m2 × 0,47 € = ) 311,18 €.

Hageja esitatud võlgnevuse arvestuselt (t lk 27-37) nähtub, et hageja on arvestanud igakuiselt

nn ülalpidamiskulu summas 5 kr/m2 kohta (koosneb maksetest: „ülalpidamisfondi“,

„halduskulude rahastamiseks“, „majandusliku“ ja „reservfondi“). Sellele lisaks on arvestatud

laenumakseteks m2 kohta 2,4 kr. Eelnevale on lisandunud prügiveo teenuse tasu, mida samuti

on arvestatud ruutmeetri põhiselt ja mille suurus on kõikunud vahemikus 0,34 kr kuni 0,53

kr/m2.

16. Apellatsioonkaebuse ja ringkonnakohtu istungil avaldatu kohaselt soovib apellant

vastustajalt võlgnevuse väljamõistmist ajavahemiku eest 09.08.2009.a kuni 31.12.2011.a.

Nõude arvestuse alusena viitas apellant kohtule esitatud arvestustabelile (t lk 27-37 ja 2011.a

kohta lk 38-42). Ringkonnakohus kontrollib esmalt hageja nõude põhjendatust ja selle ulatust

ajavahemikul august 2009 kuni detsember 2010.a ning seejärel eraldi 2011. aasta kohta,

kuivõrd kostja väitel on ta 2011. aasta eest tasunud kõik hageja esitatud arved täies ulatuses.

Tabelist nähtuvalt on alates 01.08.2009.a (t lk 32) arvestatud nn ülalpidamiskulu (sihtmaksed

„ülalpidamisfondi“, „halduskulude rahastamiseks“, „majandusliku“ ja „reservfondi“) kokku

igakuiselt summas 3310,51 kr (s.o 5 kr × 662,1 m2) ning laenumakseid summas 1589,04 kr

(s.o 2,4 kr × 662,1 m2). Kokku oli kostjale arvestatud igakuise püsisumma suurus 4899,55 kr

(s.o 3310,51 kr + 1589,04 kr).

Ajavahemikul august 2009 kuni detsember 2010 on püsivas suuruses makseid arvestatud

seega 14 kuu eest, s.o 14 × 4899,55 = 68 593,70 kr. Sellele lisanduvad maksed

prügiveoteenuse eest kokku summas 4627,85 krooni. Kokku on ajavahemikul 01. august 2009

kuni 31.12.2010 hageja poolt arvestatud võlgnevuse suuruseks 73 221,55 kr.

17. Kostja on nimetatud ajavahemiku vältel hageja esitatud tabeli kohaselt tasunud 13 × 1155

kr, s.o kokku 15 015 krooni. Kostja enda esitatud raamatupidamisalaste väljavõtete (t lk 84-

89) kohaselt on aga kostja tasunud perioodil 01. august 2009.a kuni 31.12.2010.a KÜ-le

Tuuslari 22 igakuiselt 73,82 € (1155 krooni) 17 makse näol kogusummas 1254,94 €

(19 635,54 kr, s.o 17 × 1155 kr).

Hageja ja kostja tõendid lahknevad nimetatud perioodi vältel kostja poolt 4 makse teostamise

osas. Hageja esitatud tabelis ei kajastu kostja poolt 25.01.2010.a tasutud 147,64 € (s.o 2 ×

73,82 €) ega 21.05.2010.a tasutud 147,64 € (s.o samuti 2 × 73,82 €). Samas sisalduvad

nimetatud jaanuari ja maikuu maksed hageja poolt varem esitatud arvestustabelis (t lk 12).

Ülejäänud maksete puhul poolte esitatud tõendid kostja poolt tehtud makseid kajastavas osas

kattuvad, seda nii summaliselt kui kuupäevaliselt.

18. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus kahelda kostja esitatud tõendi usaldusväärsuses,

ning loeb tõendatuks, et perioodil 01.08.2009 kuni 31.12.2010 on kostja tasunud hagejale 17

maksena kokku 1254,94 € ehk 19 635,54 kr. Hageja on esitanud 2 erinevat arvestustabelit,

millest ühe puhul kajastuvad kõik kostja väitel nimetatud perioodil teostatud maksed, teise

puhul mitte. Kostja poolt 11.01.2012.a esitatud tabel ei lükka seega kolleegiumi arvates

ümber kostja esitatud tõendit maksete teostamise kohta, kuivõrd hageja on menetluses

muuhulgas korduvalt möönnud, et tema raamatupidaja on arvestuste tegemisel kohati eksinud.

Seega tuleb lugeda kostja (vastustaja) võlgnevuseks nimetatud perioodil 53 586,01 kr (s.o 73

221,55 kr – 19 635,54 kr) ehk 3424,77 €.

19. Ringkonnakohus leiab, et tõendatud ei ole kostjal võlgnevuse olemasolu perioodi eest

01.01.2011.a kuni 31.12.2011.a.

Selle perioodi eest on hageja arvestanud igakuiselt tasumisele kuuluva püsisummana 337,67

eurot (sh prügiveoteenuse tasu), s.o 12 × 337,67 = 4052,04 €. Sellele lisaks on arvestatud

küttekulu summas (kokku) 62,13 €. Kokku tuli kostjal tasuda 4114,18 €. Hageja esitatud

tabeli (t lk 38-42) kohaselt on kostja 2011.a vältel teinud makseid summas 3505,08 €.

Kostja esitatud raamatupidamisväljavõttest (t lk 85-86) nähtuvalt on aga kostja 2011.a vältel

teinud hagejale makseid summas kokku 3842,75 € ning sellele lisaks on 2011.a eest makseid

tehtud ka 17. jaanuaril 2012.a kokku summas 643,65 eurot (sh tasutud 2011.a detsembrikuu

arve nr 1112/13 summas 343,11 € kahe eraldi maksena üldkulude ja kütte eest). Hageja

esitatud tabelis ei kajastu kostja poolt 19.07.2011.a teostatud makse summas 337,67 €.

Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud tõenditega on leidnud kinnitust kostja väited, et

2011. aasta eest kostjal hageja ees võlgnevused puuduvad. Hageja (apellant) ei lükanud ümber

kostja väiteid selle kohta, et kõik arved 2011. aasta eest on kostja poolt tasutud, vaid avaldas,

et tal puuduvad selle kohta täielikud andmed.

20. Kolleegium on seisukohal, et hageja ei ole oma nõuet esitanud ega põhistanud viisil, mille

kohaselt kostja võlgnevust tuleks arvestada alates 15.07.2008.a ning kõik kostja poolt alates

2008.a juulist kuni käesoleva ajani tuleks arvestada esimeses järjekorras varasemate

võlgnevuste katteks, s.o kostja võlgnevus tuleks lugeda kustutatuks kuni 09. augustini 2009.a,

millele hageja/apellant tugines apellatsioonimenetluses, ning sellest kuupäevast alates oleksid

kostja/vastustaja kohustused apellandi ees täies ulatuses täitmata.

Poolte vahel on tegemist kestvusvõlasuhtega ning igakuiselt tasumisele kuuluvad

majandamiskulude summad kujutavad endast korduvaid kohustusi. Ringkonnakohtu arvates

kuulub asjas kohaldamisele VÕS § 88, millega nähakse ette võlgnevuste kaetuks lugemise

põhimõtted juhuks, kui võlgnikul on võlausaldaja ees mitmeid rahalisi kohustusi, kuid

üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks ning tuleb selgeks teha, millised

kohustused on täidetud ja millised mitte. VÕS § 88 lg 1 kohaselt on sellisel juhul üldjuhul

kohustatud isikul (s.o kostjal) õigus määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle

antud. Pooled ei ole tuginenud sellele, nagu oleksid nad kokku leppinud teistsugustes

kostjapoolsete maksete tema kohustuste katteks arvestamise põhimõtetes, ega niisuguse

kokkuleppe olemasolu tõendanud.

Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidest nähtuvalt on kostja Kohtla-Järve linn teostanud

oma õigust määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on konkreetsetel kuupäevadel ja

summades teostatud maksed üle antud. Kostja esitatud raamatupidamisväljavõtetest (t lk 84-

89) nähtub iga makse puhul selle alus, s.o KÜ Tuuslari 22 poolt esitatud arve number

(tähistus). Seega tuleb kostja poolt teostatud iga makse VÕS § 88 lg 1 alusel lugeda selle arve

katteks, millele kostja on hagejale maksete teostamisel viidanud. Seega puudub hagejal

(apellandil) õigus ühepoolselt määrata, et kostja poolt tehtud maksed arvestatakse varasemate

võlgnevuste katteks.

21. Eeltoodust lähtudes kuulub rahuldamisele hageja nõue kostja vastu majandamiskulude

võlgnevuse väljamõistmiseks perioodi eest august 2009 kuni detsember 2010.a summas

3424,77 € (53 586,01 kr).

22. Hageja esitas nõude ka viivise saamiseks, tuginedes KÜ Tuuslari 22 põhikirjale. Hageja

viivisearvestus nähtub 30.12.2011.a dokumendilt (t lk 44), mille kohaselt viivise määraks on

0,2 % päevas ning põhivõlgnevuselt 8406,80 eurot kuulunuks viivisena tasumisele 5271,25

eurot.

Kohtule on esitatud KÜ Tuuslari 22 põhikiri (t lk 61-67), mille p-s 30.4 on sätestatud

viivisemäär maksete mittetähtaegse tasumise puhuks – 0,2% iga viivitatud päeva eest. Samas

ei ole hageja esitanud kohtule viivise arvestamise põhimõtteid, sh seda, missugusest ajast

alates kuulub viivis arvestamisele. Viivise arvestust ei nähtu hageja poolt kohtule esitatud

võlgnevuste tabelitest. Maakohtu 22.03.2012.a istungi protokolli kohaselt avaldas hageja

esindaja ka kohtule, et tal ei olnud esitada korteriühistu koostatud arveid, millest nähtuks

viiviste arvestamine.

Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on asja materjalidest lähtudes võimalik arvestada hageja

nõudelt viivist alates 01.01.2011.a kuni asjas otsuse tegemiseni. Seisuga 01.01.2011.a oli

sissenõutavaks muutunud hageja (apellandi) nõue tervikuna summas 3424,77 eurot, millises

ulatuses ringkonnakohus luges nõude tõendatuks ja põhjendatuks. Samuti jõustus 2011.a

jaanuaris Viru Maakohtu 06.12.2010.a otsus tsiviilasjas nr 2-09-26054, millega tuvastati

tagasiulatuvalt pooltevahelise lepingu nr 804 lõppemine ning mis välistas edaspidi sellele

lepingule tuginemise.

23. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja (apellant) on oma viivisenõudes ebaõigesti

tuginenud KÜ Tuuslari 22 põhikirjale. Viivise määr majandamiskulude maksmisega

viivitamisel on sätestatud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-s 4 ning seadus ei näe ette

võimalust sätestada põhikirjaga kõrgemat viivise määra. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib

korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult

viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest

majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on

seaduses sätestatud korteriomanikult nõutava viivise maksimaalne määr ning lubatav ei ole

sellest kõrvalekaldumine korteriomaniku kahjuks.

Ringkonnakohus kohaldab kostja (vastustaja) võlgnevusele seaduses sätestatud viivise määra

0,07 % päevas ning leiab, et põhivõlgnevuselt 3424,77 € kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele viivis summas 1985,00 €, arvestatuna ajavahemiku eest 01.01.2011.a kuni

08.04.2013.a (s.o ringkonnakohtu otsuse tegemiseni). Viivise arvestamise käik: 2011.a eest

arvestatuna 365 päeva kohta 875,03 eurot, samuti 2012.a eest 365 päeva kohta 875,03 eurot

ning 01. jaanuarist 2013.a kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 98 päeva eest 234,94 eurot.

Hageja ei ole taotlenud viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni ka ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgneva aja eest.

24. TsMS § 173 lg 3 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitud

menetluskulude jaotust. TsMS § 163 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Ringkonnakohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega.

Hageja taotles kostjalt põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 8406,80 € nii maa- kui

ringkonnakohtu menetluses. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi summas 3424,77 €, s.o

40 % ulatuses, siis tuleb maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 40 %

ulatuses kostja kanda ja 60 % ulatuses hageja kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp