2-12-22911/20 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 8. aprill 2013 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-12-22911 Tsiviilasi A.A.i hagi A.I.i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.A., isikukood x, elukoht x, seaduslik esindaja eestkostja E.M. Kostja A.I., isikukood x, elukoht x Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus) RESOLUTSIOON: Rahuldada A.A.i hagi A.I.i vastu.

Välja mõista A.I.ilt (I, isikukood x) elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, 2013.aastal 160 (ükssada kuuskümmend) eurot) alates 8. aprillist 2013 igakuuliselt alaealise lapse A.A.i (A, isikukood x) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Välja mõista A.I.ilt elatise võlgnevus lapse A.A.i ülalpidamiseks ajavahemiku 12.06.2012 – 07.04.2013 eest summas 1299 (üks tuhat kakssada üheksakümmend üheksa) eurot ja 16 (kuusteist) senti.

Nimetatud summad tuleb tasuda A.A.i arvelduskontole nr x, Swedbank.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-12-22911

2 (4) taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid

Hageja nõuded, väited ja tõendid

12.06.2012 A.A. poolt alaealise A.A.i nimel esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 4- 5) ja menetluses esitatu (tl 20, 27 ja 30) kohaselt ning vastavalt kohtu poolt asja materjalide juurde võetud Pärnu Maakohtu 30.11.2012 määrusele tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx elab alaealine A.A. koos emaga lapsele määratud eestkostja E.M. juures kasuperes. Nimetatud määrusega peatati lapse vanemate, s.t ema A.A. ja isa A.I.i hooldusõigus, kuivõrd vanemad ei tule toime hooldusõiguse teostamisega. Hageja on menetluse käigus seadusliku esindaja vahetumise järgselt oma esialgset nõuet muutnud ning palunud kostjalt A.I.ilt välja mõista elatis kehtivas miinimummääras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (tl 30 ja kohtu kiri tl 31). Elatise maksmist nõutakse alaealise enda kontole.

Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid

Kostja poolt esitatud maksekäsu kiirmenetluse vastuväite (tl 11-14) ja teiste seisukohtade (tl 34 ja 38) kohaselt on kostja hagejat ülal pidanud sünnist saadik vastavalt kokkuleppele lapse emaga (konto väljavõte tl 41). Kostja sissetulek ei võimalda elatist tasuda, ta on töötu alates 16.01.2013 (tl 35). Kostja ei pea õigeks elatise nõudmist üksnes temalt, vaid elatis tuleks välja mõista ka lapse emalt.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

Perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PkS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2012.a 145 EUR, alates 01.01.2013 160 EUR). Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PkS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PkS § 102 lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PkS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PkS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Oluline on siinkohal lisada, et vanema hooldusõiguse peatamine PkS § 140 sätete alusel ei vabasta vanemat tema kohustusest last ülal pidada.

Tsiviilasi nr 2-12-22911

3 (4) Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras (konkreetset summat täpsustamata, kuivõrd miinimummäär võib iga-aastaselt muutuda), ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud PkS § 102 lg 2 nimetatud juhtudel. Vanema võimet tasuda elatist vähemalt miinimummääras eeldatakse (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15-16), kusjuures tema halb varaline seisund, töötus vms, ei ole sellise nõude puhul oluline. Selles mõttes ei oma kostja töölepingu lõppemine 2013.a jaanuaris tähtsust.

Antud asjas on ilmne, et asjaolusid elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu ega oma ülalpidamiskohustust teiste laste suhtes peale hageja (vähemalt ei ole ta seda kohtule esile toonud). Vanem peab tegema kõik endast oleneva oma alaealise lapse ülalpidamiseks, töötust ei ole kohtupraktikas peetud PkS § 102 lõikes 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks. PkS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuna antud juhul ei ela kostja koos lapsega ega ole pöördunud hageja poole nõudega võimaldada ülalpidamist anda muul viisil, on esitatud nõue seaduslik ja põhjendatud. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. Seega rahuldab kohus hagi. Mis puutub kostja väitesse elatise nõudmiseks lapse emalt, siis on hageja valik, kumma või mõlema vanema vastu ta oma nõude esitab.

Kuivõrd haginõue ulatub 12. juunisse 2012 ehk maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päeva, siis peab kohus tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Sama otsuse kohaselt tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kostja on esitanud konto väljavõtte, millest nähtub, et perioodil 14.06.2012 – 12.10.2012 on kostja hageja emale (kes sel ajal oli lapse seaduslik esindaja) teinud rahalisi ülekandeid kokku summas 180 eurot selgitusega „Lapsele mõeldud raha“. Hageja ei vaidle vastu summade asjakohasusele ja tasumisele, mistõttu nimetatud summad tuleb elatise võlgnevusest maha arvata.

Kostja kohustus elatise tasumiseks perioodil 12.06.2012 – 31.12.2012 oli 961.83 EUR (145 EUR x 6 kuud ja 19 päeva, arvestusega 30-päevane kuu), millest tuleb lahutada tasutud 180 EUR, ning perioodil 01.01.2013 – 07.04.2013 517.33 EUR (160 EUR x 3 kuud ja 7 päeva), siis tuleb eelneva põhjal kostjalt välja mõista senine elatise võlgnevus 1299.16 eurot.

Alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb kostjalt välja mõista elatis kehtivas igakordses miinimummääras (2013.a 160 EUR) igakuiselt, kusjuures elatist tuleb tasuda kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel (millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole) tuleb kohtuotsuse täitmise viis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt määrata kindlaks sellisena, et elatis makstakse hageja enda arvelduskontole.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole.

Tsiviilasi nr 2-12-22911

4 (4)

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik