2-12-43435/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

05. aprill 2013.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-12-43435 Tsiviilasi E.E.’e hagi A.E.’e vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500.00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E.E., isikukood x, elukoht x linn; Kostja A.E., isikukood x, elukoht x. Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

01. aprill 2013 avalik kohtuistung, Pärnu osalesid E. E ja A. E. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.E.e hagi abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada E.E.’e (isikukood x) ja A.E.’e (isikukood x) abielu, mis sõlmiti xx xx xxxx.a Pärnu linna perekonnaseisuosakonnas kande nr x all. Abielulised suhted poolte vahel lugeda lõppenuks seisuga xx xx xxxx.a.

3. Edastada kohtulahend peale jõustumist kande tegemiseks perekonnaseisuasutusele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Sisulised asjaolud

Hagiavalduse kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu xx xx xxxx.a Pärnu Linna Perekonnaseisuosakonnas (kanne nr x). Poolte abielust on sündinud 2 last, poeg x ja poeg x, kes mõlemad on tänaseks täisealised. Abikaasad ei ela alates x.a sügisest enam koos nagu perekond, kuni x.a oktoobrikuuni elasid siiski ühisel aadressil x. Alates x.a elab hageja x. Hageja loeb abielulised suhted lõppenuks alates x. Abieluliste suhete lõppemise põhjuseks on asjaolu, et kostja tarvitab ülemäära alkoholi. Hageja peab abielulisi suhteid pöördumatult lõppenuks ja leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja on viimase aasta jooksul korduvalt teinud ettepaneku abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses, kuid kostja on keeldunud ja

Tsiviilasi nr 2-12-43435

2 (2) seetõttu pöördub hageja kohtu poole. Alaealise lapsi pooltel ei ole, ühisvara loodab jagada poolte kokkuleppel. Hageja palub lahutada poolte abielu ja jätta tema perekonnanimeks E..

Menetluse käik

30.01.2013.a toimunud eelistungil andis kohus kostja taotlusel pooltele veel leppimisaega 2 kuud. 01.04.2013.a toimunud istungil hageja jäi hagi juurde, leidis, et leppida ja abielu jätkata ei ole võimalik, on x aastat proovinud kooselu toimima saada, aga ei ole õnnestunud, täpsustas, et ühisest kodust kolis ta välja x. Kostja taotles veelkord 1 kuu leppimisaega, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kostja märkis ka, et ei ole hagis toodud põhjendustega nõus, kuid ei täpsustanud, millega täpselt.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 65 lg 1 kohaselt abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PkS § 67 lg 1-3 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega ja kuulanud ära pooled kohtuistungil, leiab, et poolte abielu tuleb lahutada järgmistel asjaoludel. Vastavalt hageja kinnitusele on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud alates x, kui pooled kasutasid erinevaid eluruume. Sellele asjaolule kostja ei ole vastu vaielnud ja kohus loeb asjaolu seega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 mõttes kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 231 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Abikaasad elavad eraldi aadressidel alates x. Kuna vaatamata kohtu antud leppimisajale on hageja väljendanud jätkuvalt kindlat tahet abielu lahutamiseks, siis on poolte leppimine ja abielu jätkamine võimatu ja abielu tuleb lahutada. Hageja perekonnanimi tuleb jätta hageja taotlusel samaks.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rein Pokk Kohtunik