2-11-59624/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

5. aprill 2013 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-59624 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Aktsiaseltsi SEB Liising hagi Osaühingu E vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

14 769,70 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised Hageja Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2, Tallinn) hageja esindaja Siret Kütt kostja Osaühing E (registrikood XXX, äriregistrisse kantud asukoht XXX) kostja esindaja AB 13.03.2013, avalik kohtuistung Hageja esindaja SK

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Osaühingult E võlgnevus 15 884,86 eurot (viisteist tuhat kaheksasada kaheksakümmend neli eurot ja kaheksakümmend kuus senti) Aktsiaseltsi SEB Liising kasuks.

3. Kõik menetluskulud jätta 8 % ulatuses Aktsiaseltsi SEB Liising kanda ja 92 % ulatuses Osaühingu E kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.12.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Aktsiaselts SEB Liising (hageja) ja Osaühing E (kostja) 16.10.2008 kasutusrendilepingu, millega hageja andis kostja kasutusse sõiduki GAZ 33027 ning kostja kohustus sõiduki kasutamise eest tasuma. 10.03.2010 saatis hageja kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt. Hageja võõrandas sõiduki 15.09.2010 15 977,91 euro eest (käibemaksuta), mistõttu tekkis hagejal müügikahju 8432,08 eurot (algne ostuhind 39 880,87 eurot – tasutud maksed 15 470,88 eurot – müügist saadud summa 15 977,91 eurot).

Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus kokku 17 245,11 eurot, mis koosneb rendimaksete võlgnevusest 3666,84 eurot, leppetrahvist 319,56 eurot, kindlustusvõlast 900,43 eurot, remondikuludest 1450,79 eurot, müügikahjumist 8432,08 eurot ja viivisest 2475,41 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 17 245,11 eurot.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei lähtunud vara võõrandamisel turuhinnast. Kostja taganes liisingulepingu esemeks olnud vara müügilepingust ning esitas müüjale kahjunõude. Hageja ei pidanud kinni varasemast kokkuleppest ja müüs sõiduki ära, mistõttu puudus kostjal alus kahjunõude esitamiseks müüja vastu.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 16.10.2008 liisingulepingu, millega hageja andis kostja kasutusse sõiduki GAZ 33027 ning kostja kohustus hagejale auto kasutamise eest igakuiselt tasuma. Seoses kostja võlgnevusega edastas hageja kostjale 10.03.2010 liisingulepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu üles alates 19.03.2010. Hageja ei ole selgitanud, millal sõiduk temale tagastati. ITÜ R on saatnud 10.05.2010 hagejale kirja vaidlusaluse sõiduki müügivõimaluste kohta. Kirjast nähtuvalt oli sõiduk ITÜ R valduses. Sellest võib järeldada, et vaidlusalune sõiduk tagastati hagejale hiljemalt 2010 mai alguses. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kostja ei vaidlustanud, et tema rendimaksete võlgnevus hageja ees oli 3 666,84 eurot, leppetrahvivõlgnevus 319,56 eurot, kindlustusvõlg 900,43 eurot ning viivisvõlg 2475,41 eurot.

Hageja on taotlenud kostjalt ka remondikulude hüvitamist summas 1450,79 eurot. Selle tõendamiseks on hageja esitanud ITÜ R 07.09.2010 arve. Arvest nähtuvalt sisaldab see ka siseja välispesu ning tehnoülevaatust kogusummas 90,54 eurot (käibemaksuta). Nimetatud kulusid ei saa pidada remondikuludeks, vaid tegemist on sõiduki müügiks ettevalmistamise kuludega, mis kuuluvad VÕS § 367 lg 4 alusel hüvitamisele. Ülejäänud arvel märgitud kulud on remondikulud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-52-11 leidnud, et remondikulud ei ole VÕS § 367 lg 4 mõttes ülesütlemisest tingitud lisakuludeks. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu hinnangul remondikulude hüvitamise nõue summas 1360,25 eurot põhjendatud.

Lisaks nõuab hageja kostjalt müügikahju hüvitamist summas 8432,08 eurot. Liisingulepingust nähtuvalt oli lepingu sõlmimisel sõiduki hind ilma käibemaksuta 39 880,87 eurot. Vaidlust ei ole sellest, et kostja on tasunud liisingumakseid summas 15 470,88 eurot. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja võõrandas sõiduki 15.09.2010 15 977,91 euro eest (käibemaksuta). Kostja on leidnud, et hageja võõrandas sõiduki alla turuhinna. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole oma väidet tõendanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus leiab, et kuigi liisingueseme müügihinda ei saa samastada selle turuhinnaga, on liisingueseme müügihind siiski üheks tõendiks, mille kaudu saab määratleda liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Sõiduki müügihind ja selle väärtus liisinguandjale tagastamise ajal võivad ka kattuda. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduki väärtus oli suurem, kui selle müügihind. Samuti leiab kohus, et kuigi sõidukit ei müüdud koheselt, ei ole selle tagastamise ja müümise aja vahe nii pikk, et see ajavahemik iseenesest tingiks sõiduki väärtuse languse. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et sõiduki väärtus selle tagastamise ajal oli

15 977,91 eurot. Seega on hageja nõue müügikahju hüvitamiseks summas 8432,08 eurot põhjendatud. Kostja on väitnud, et poolte vahel oli kokkulepe, et hageja ei võõranda sõidukit, kuid hageja rikkus seda. Kohus märgib, et sellise kokkuleppe olemasolu on tõendamata. Asjaolu, et kostja taganes liisingulepingu esemeks olnud vara müügilepingust, ei võta hagejalt õigust esitada liisingulepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu.

Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 15 884,86 eurot (3666,84 + 319,56 + 900,43 + 2475,41 + 90,54 + 8432,08).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asja lahendamise tulemust tuleb kõik menetluskulud jätta

8 % ulatuses hageja kanda ja 92 % ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik