2-13-5122/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-5122

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Haide Rimmel

Määruse tegemise aeg ja koht 04.04.2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn

Tsiviilasja number 2-13-5122

Tsiviilasi PKavaldus nõusoleku saamiseks lapsele osaühingu osa kinkimiseks

Menetlustoiming Lõpplahendi kuulutamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldajad: PK(isikukood XXX, elukoht XXX) NK(isikukood XXX elukoht XXX) Puudutatud isik: laps AK(isikukood XXX, elukoht XXX) Ärakuulamise aeg 28.03.2013.a

RESOLUTSIOON

1. Anda nõusolek PK(isikukood XXX) ja NK(isikukood XXX) alaealisele lapsele AK(isikukood XXX) OÜ L (registrikood XXX) 100% osaluse kinkimiseks. 2. Tehingu tegemiseks määrata AK erieestkostjaks SH(isikukood XXX).

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele pärast jõustumist.

Asjaolud Menetlusosaliste seisukohad PK ja NK esitasid kohtule avalduse nõusoleku saamiseks alaealisele lapsele AKOÜ L 100% osaluse kinkimiseks. Avaldust põhjendavad PK ja NK sellega, et AK saaks oma isiklikud säästud (vanemate ja vanavanemate sünnipäevaks kingitud rahasummad) investeerida ning tulevikus kasutada sääste hariduse omandamisega seotud kulude katteks. Varasemalt on A

vanemad kinkinud samal eesmärgil osalused äriühingutes pere kahele vanemale lapsele. PK seletas, et selliselt omandavad lapsed teadmisi ettevõtlusest, osaühing L on asutatud A jaoks. Lapse eestkosteasutus Keila Vallavalitsus asus seisukohale, et nõusolek tuleb anda. Osaühingu kinkimise eesmäergiks on võimaldada A l sugulaste poolt talle kingitud raha investeerimine tulevikus omandatavasse haridusse. PK sõnul ei ole tähtajalise hoiuse avamine lapsele inflatsiooni arvestades otstarbekas. PK arvates ei ole ohtu, et osaühing pankrotistuks, samuti ei ole vajadust kasutada osaühingu raha AK igapäevasteks kulutusteks, sest perekond on materiaalselt kindlustatud. Laps otsustab osaühingu osaluse kasutamise üle täisealiseks saamisel.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

PK ja NK soovivad kinkida oma lapsele A 100% osalust osaühingus L .Vanemate arvates on lapsel vajalik investeerida sääste ja omandada teadmisi ettevõtlusest. Kohus asub seisukohale, et osaühingu osaluse 100% osaluse lapsele kinkimine on lapse huvides. Kingitud raha äriühingusse investeerimine on üks investeerimise võimalusi. Pere on majanduslikul heal järjel ja ei vaja A kuuluvat raha A igapäevase elu korraldamiseks. Samuti puudub vajadus osaluse kinkimise järel juba osaühingusse investeeritud raha kasutamiseks A igapäevase elu korraldamisel. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) §131 lg-le 1 peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas PkS § 187 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PkS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PkS § 187 lg 1 p 5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks. PkS § 180 lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei saa esindada eestkostetavat tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend. Nimetatud sättest tulenevalt on vajalik määrata AKerieestkostja osaühingu osa omandamiseks. PkS 209 lg 1 kohaselt isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha ja lg 4 kohaselt kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega. PK on taotlenud määrata erieestkostjaks SH, kes on AK ema NK vend. SH andis nõusoleku tema erieestkotjaks määramiseks.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesolevas asjas on menetluskuluks avalduselt tasutud riigilõiv, mis tuleb jätta avaldaja kanda, avaldaja on riigilõivu juba tasunud. Muid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik