3-11-554/49 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-554 Otsuse kuupäev

4. aprill 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi F.H ja B.Hi kaebus Alajõe Vallavolikogu 07.06.2010 otsuse nr 31 tühistamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 28.03.2013 Menetlusosalised Kaebajad: F.H ja B. H, esindaja Marko Tiirik Vastustaja: Alajõe vald, esindaja Daisy Utsar Kolmas isik OÜ Maadlex, esindajad Jüri Urb ja Igor Košmerinski

RESOLUTSIOON

Tühistada Alajõe Vallavolikogu 07.06.2010 otsus nr 31.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 06.05.2013. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK

1. 16.05.2005 vastu võetud otsustega nr 22 ja 23 (detailplaneeringu toimiku lehed 2 ja 3) algatas Alajõe Vallavolikogu Katase külas asuvate Liidu ja Kaevu maaüksuste detailplaneeringu. Selle alusel väljastati Alajõe Vallavalitsuse poolt detailplaneeringu lähteülesanne (sama toimiku lehed 5- 7) ning koostati OÜ Log&Ker poolt Kaevu ja Liidu maaüksuste detailplaneering (sama toimik ning kohtutoimiku lehed 10-33 ja 193-215). 06.01.2009 saatis OÜ Log&Ker F.Hle ja B.Hile teated detailplaneeringu eskiisvariandi valmimise kohta ja palus esitada selle kohta oma ettepanekud (tl 59, 63, 67 ja 69). 07.05.2009 teatas B.H, et on planeeringuga ettenähtud tee asukohale kategooriliselt vastu, kuna see tekitab probleeme (tl 68). 29.12.2009 otsusega nr 16 (detailplaneeringu materjalide toimiku leht 80) võttis Alajõe Vallavolikogu Kaevu ja Liidu kinnistute detailplaneeringu vastu ja otsustas korraldada avaliku väljapaneku 14.01.2010 kuni 27.01.2010. 05.01.2010 vormistati puudutatud isikutele, sealhulgas ka B.Hile ja F.Hle adresseeritud teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta (sama toimiku leht 85).

14.01.2010 teatas F.H, et ei nõustu planeeringuga kanalisatsiooni ja juurdepääsuteid puudutavas osas ja leidis, et maa sihtotstarbe muutmine ärimaaks kaotab nende kinnistute privaatsuse ja väärtuse kinnisvaraturul (tl 70). Samasuguse sisuga vastuväite allkirjastas ka mitu teist kinnistuomanikku (detailplaneeringu toimiku leht 87). 01.02.2010 toimus detailplaneeringu arutelu (detailplaneeringu toimiku lehed 90-92). 23.02.2010 vormistati Alajõe Vallavalitsuses vastus detailplaneeringu kohta esitatud vastuväidetele (sama toimiku leht 95). 23.03.2010 kuulati Ida-Viru Maavalitsuses järelevalve korras ära detailplaneeringu lahendusele esitatud vaie. Koostatud protokolli kirjutasid mitmed osalejad, et pole planeeringuga nõus (sama toimiku lehed 99-102). 07.06.2010 võttis Alajõe Vallavolikogu vastu otsuse nr 31 (tl 9), millega kehtestas Katase külas asuvate Kaevu ja Liidu kinnistute detailplaneeringu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 07.03.2011 edastasid F.H ja B.H Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-6), milles palusid tunnistada Alajõe Vallavalitsuse tegevus õigusvastaseks ja tühistada Alajõe Vallavolikogu 07.06.2010 otsus nr 31. Kaebajad leidsid, et otsus on vastu võetud haldusmenetluse seaduse rikkumisega, sest neile pole antud võimalust oma arvamust ja vastuväiteid esitada ega detailplaneeringut tutvustatud ning vald pole juurdepääsutee osas detailplaneeringu järgseid kohustusi täitnud. Seda arvamust põhjendasid nad väidetega, et planeeringu olemasolust said nad teada alles veebruaris 2011, kui selgus, et tee puudumise tõttu pole enam võimalik oma kinnistutele sõita. Veel märkisid kaebajad, et Alajõe Vallavolikogu 29.12.2000 otsuse nr 96 kohaselt jäi OÜ Maadlex maaüksusel asuv maanteelt järveni viiv tee üldkasutatavaks ka edaspidi, detailplaneeringu kohase avalikult kasutatava tee väljaehitamise peab tagama vald ning olukorras, kus vana juurdepääsuteed enam kasutada ei saa, uus aga puudub, on ainuvõimalik lahendus detailplaneeringu tühistamine. 06.04.2011 edastatud täienduses (tl 80-82) väitsid kaebajad, et olid küll teadlikud detailplaneeringu arutamisest, kuid selle kehtestamisest neid ei teavitatud, eitasid ka teeservituudi suhtes tehtud ettepaneku saamist, juhtisid tähelepanu detailplaneeringus juurdepääsutee kohta sisalduvale ning märkisid, et 23.03.2010 arutelul oli OÜ Maadlex esindaja nõus uue tee osas servituudi sõlmimisega valla kasuks.

3. Alajõe Vallavolikogu vastuses (tl 98) toetati kaebuse seisukohti, nõustuti selle rahuldamisega ning teatati, et Kaevu ja Liidu detailplaneeringu menetluses on tehtud olulisi vigu. Veel märgiti, et detailplaneeringu tellija pole täitnud oma protokollilisi lubadusi ning keeldus allkirjastamast teede ja trasside rajamise kohustust sisaldavat lepingut.

4. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Maadlex kirjalikus seisukohas (tl 60-62) leiti, et vaidlustatud otsus vastab seadusele, ei riku kaebajate õigusi, juurdepääsutee probleem pole seotud uue detailplaneeringuga ja kaebajatele oli detailplaneeringut tutvustatud. Seejuures selgitati, et kaebajate poolt viidatud 29.12.2000 otsuse nr 96 sõnastus on laialivalguv ja käis kogu kunagise pioneerilaagri territooriumi kohta, naaberkruntide omanike arvamus üldkasutatavast teest oli ekslik, see on eratee ega saa üldkasutatavaks muutuda kohaliku omavalitsuse ühepoolse suvalise otsuse põhjal. Veel väideti, et kõigile naaberkruntide omanikele saadeti ettepanek sõlmida teeservituudi leping ja kui keegi sellele ei reageerinud, piirati tee kasutamist teeseaduse § 52 alusel. 18.05.2011 edastatud täienduses (tl 105-106) teatas kolmas isik, et ei soovi planeeringu elluviimisest loobuda, viitas Viru Maakohtu menetluses olevale tsiviilasjale nr 2-11-1700 ning väitis, et praegu on juurdepääs vana teed mööda kinnistutele esialgse õiguskaitse määruse alusel olemas ja tee küsimus lahendatakse selle asja raames.

5. 16.06.2011 koostatud kohtumäärusega tunnistas Tartu halduskohus kaebuse esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega, luges kaebajate põhjendused mittemõjuvateks, jättis kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetas kaebuse kohtuliku menetlemise. Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2012 kohtumäärusega see kohtumäärus tühistati, loeti kaebus tähtaegselt esitatuks ja saadeti asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtusse.

6. Kohtuistungil jäi kaebajate esindaja kirjalikult esitatu juurde, palus vaidlustatud otsus tühistada ning selgitas, et vallavalitsuse toiminguid pole eraldi vaidlustada soovitud ja tuvastamisnõue kuulub tühistamisnõude juurde. Täiendavalt selgitas ta, et kaebajad ei vaidlusta otseselt detailplaneeringut, kuid selle kehtestamine oli ennatlik, sest tee küsimus jäi lahendamata ning pärast avalikku väljapanekut parandusi ei tehtud ja asja puudutatud isikutega ei kooskõlastatud. Ta väitis, et kui oleks olemas avalik tasuta juurdepääsutee, siis kaebajate õigusi ei rikutaks. Alajõe valla esindaja tunnistas detailplaneeringu kehtestamisel tehtud vigu ja möönis, et Ida-Viru Maavalitsuse tingimused ja maaomanike vastuväited jäid lahendamata, kuid pidas kokkuleppe sõlmimist planeeringu kehtetuks tunnistamisest paremaks ja väitis, et sisuliselt on tegemist eraõigusliku vaidlusega servituudi sõlmimise üle. Kolmanda isikuna kaasatud OÜ Maadlex esindaja jäi samuti kirjalike seisukohtade juurde ning leidis, et vallale tehakse liiga, kuna detailplaneeringus on kõik kaebajaid puudutavad ligipääsu küsimused lahendatud. Seejuures ta rõhutas, et vana tee senine tasuta kasutamine on tulenenud ainult heast tahtest, vastavat kohustust pole ja uus tee on välja ehitamata ainult seetõttu, et selle kasutamise eest ei taheta maksta. KOHTU PÕHJENDUSED

7. Käesolevas asjas pole menetlusosalistel vaidlust selles, et F.H ja B.H on Katase külas asuvate Vikerkaare, Heina ja Carpe kinnistute omanikud ning olid seetõttu kaasatud Kaevu ja Liidu maaüksuste detailplaneeringu menetlusse. Kaebus tugineb väidetele, et neile ei antud võimalust planeeringu suhtes vastuväiteid ja arvamusi esitada ning vald pole lahendanud juurdepääsuteede probleemi. Alajõe vald peab ka ise toimunud menetlust puudulikuks, kuid on arvamusel, et asja saab ära lahendada kokkuleppega. Kolmanda isikuna kaasatud detailplaneeringu tellija OÜ Maadlex aga vaidlustatud otsuses midagi seadusevastast ei näe ega pea juurdepääsutee probleemi üldse detailplaneeringuga seotuks. Seega on kohtul vajalik käesolevas asjas lahendada küsimused, kas juurdepääsuteedega seonduv tuli üldse lahendada detailplaneeringu käigus ning kas vaidluse põhjuseks olev planeerimismenetlus ja selle tulemust kehtestav volikogu otsus olid õiguspärased.

8. Detailplaneeringu kehtestamise menetlust ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid selles reguleerib planeerimisseadus. Selle § 1 lg-s 2 kehtestatu kohaselt seisneb seaduse eesmärk võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavate tingimuste tagamises säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamisel, ruumilisel planeerimisel, maakasutusel ja ehitamisel. Sama seaduse § 9 lg 2 p-dest 4, 13 ja 16 tulenevalt on detailplaneeringu ülesanneteks muuhulgas vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras, servituutide vajaduse määramine ning muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. Seda, et vaidlusaluse detailplaneeringuga tuli määrata teede ja liikluskorralduse põhimõtted ning servituutide seadmise vajadus, nägi ette ka Kaevu ja Liidu maaüksuste detailplaneeringu lähteülesanne ning kinnitas detailplaneeringu seletuskirja punktis 3 kajastatud planeeringu eesmärk. Seega tuli planeeritavat ala ümbritsevate kinnistute juurdepääs lahendada planeerimismenetluse käigus ning ei ole mingit alust väitel, et tee küsimus pole seotud detailplaneeringuga.

9. Planeerimisseaduse § 18 lg 5 p-dest 2 ja 3 tulenevalt peab kohalik omavalitsus kaks nädalat enne detailplaneeringu avalikku väljapaneku algust teatama väljapaneku aja ja koha puudutatud isikutele ja isikutele, kelle vastuväiteid planeeringu koostamise ajal ei arvestatud. Sama seaduse § 20 lg 2 aga kohustab teda nelja nädala jooksul peale avaliku väljapaneku lõppemist teatama tähtkirjaga oma põhjendatud seisukoha ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha isikutele, kes saatsid avaliku väljapaneku ajal posti teel ettepanekuid või vastuväiteid. B.H ja F.H on isikud, keda vaidlusalune detailplaneering puudutab, esimene neist teatas 07.05.2009 planeeringu juurdepääsuteid käsitleva osaga mittenõustumisest ning teine esitas avaliku väljapaneku esimesel päeval 14.01.2010 kirjaliku vastuväite mitme küsimuse osas. Detailplaneeringu materjalidest selgub, et teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta koostati 05.01.2010, seega vähem kui kaks nädalat enne väljapanekut ning ei selgu, et Alajõe valla haldusorganid oleks selle teate ja oma vastuse vastuväidetele tähitult kaebajatele saatnud või teatanud planeerimisseaduse § 25 lg 7 p 1 ja 4 kohaselt planeeringu kehtestamisest. Seega on detailplaneeringu menetlemiseks kehtestatud korda oluliselt rikutud ning kuna rikkumised on otseselt seotud vastuväiteid esitanud isikutega, saab neid lugeda niisugusteks, mis võisid mõjutada otsuse langetamist. Planeerimisseaduse § 26 lg 1 võimaldab planeeringu kehtestamise otsuse kohtus vaidlustamist isikul, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või arvab, et sellega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

9. Kaalutlusõiguse alusel antud kohaliku omavalitsuse haldusaktide kohtuliku kontrolli võimalused on küll piiratud ja halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutluse sisulist otstarbekust, kuid ta saab ja peab kontrollima, kas on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused, järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele.

Planeerimisseaduse § 1 lg 6 kohaselt tuleb selles seaduses ettenähtud menetlustele kohaldada haldusmenetluse sätteid. Seega laienevad kõik haldusmenetluse seaduse sätestatud menetlusja vorminõuded ka kohaliku omavalitsuse poolt vastu võetud detailplaneeringu kehtestamise otsusele. Alajõe Vallavolikogu 07.06.2011 otsus nr 31 neile nõuetele ei vasta, sest selles on olemas küll viited õigusaktide sätetele, kuid faktiline põhjendus on puudulik ning otsusesse pole üldse mitte midagi märgitud selle kohta, mida ja kuidas täpselt volikogu otsuse langetamisel kaebajate või teiste asjasse kaasatud isikute õiguste ja huvide osas kaalus.

Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 lubab haldusakti põhjenduste esitamist ka selles viidatud muus dokumendis ning vaidlusaluses otsuses on olemas viide Log&Ker OÜ tööle 2008/nr 2. Sellega aga pole kuidagi võimalik asendada üksnes kohaliku omavalitsuse pädevuses olevat kaalumisõigust. Lisaks nähtub nimetatud dokumendi seletuskirja juurdepääsuteid puudutavast osast üksnes planeeringu koostaja poolne ettepanek. Puuduvad aga andmed selle kohta, milline konkreetne lahendus ikkagi vastu võeti ning kas üldse ja kuidas täpselt arvestati naaberkinnistute omanike vastuväidetega.

Niisugune põhjendusteta otsus ei saa olla arusaadav sellega puudutatud isikutele ega tekita halduskohtus veendumust, et see on planeerimisseaduse eesmärgi suhtes proportsionaalne, ei välju kaalutlusõiguse piiridest ega riku puudutatud isikute subjektiivseid õigusi, võrdse kohtlemise nõuet ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt olid mõlemad kaebajad vastu detailplaneeringu juurdepääsuteid puudutavale osale. Detailplaneeringu arutamisega seotud protokollidest nähtuvalt ei nõustunud detailplaneeringuga ka mitmed teised naaberkinnistute omanikud ja pidasid seda oma olukorra halvendamiseks.

Seega tuli kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamisel kaaluda erinevaid huve ning erilise hoolega põhjendada, miks langetatakse just selline otsustus. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites nr 3-3-1-42-02, nr 3-3-1-54-03, nr 3-3-1-16-05, nr 3-3-1-84-08 ja nr 3-3-1-87-08 järjekindlalt rõhutanud, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel piisavalt põhjendada, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud ning haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt.

Need seisukohad on täiel määral kohaldatavad ka käesolevale vaidlusele.

10. Eeltoodust tulenevalt on F.H ja B.Hi kaebus põhjendatud. See tuleb täies ulatuses rahuldada ning Alajõe Vallavolikogu 07.06.2011 otsus nr 31 tühistada. Kuna vaidlustatud otsus ei sisalda selle kontrollimiseks vajalikke põhjendusi ja kaalutlusi, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid ning piirdub üksnes eespool juba esitatuga. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1ja § 109 lg 1 sätestatu kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavate kulude nimekiri ja kuludokumendid tuleb esitada enne kohtuvaidluse lõppu. Kaebajate esindaja kohtukulude hüvitamise taotlust ja kuludokumente ei esitanud, seega jäävad mõlema kaebaja kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik