3-12-1618/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Lilianne Aasma ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2013. a, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1618

Haldusasi

Tõrva linna kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

12.04.2012 otsuse tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – Tõrva linn, esindajad v. adv Enno

Heringson ning Agu Kabrits, Signe Kiin ja Tõnu

Jaansalu

Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus,

esindajad Katri Oja ja Mairi Uusen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. oktoobri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tõrva linna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21. märtsil 2013. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tõrva linna apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-1618 ning

teha asjas uus otsus, millega rahuldada Tõrva linna kaebus ja tühistada Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutuse 12.04.2012 otsus Tõrva linnalt toetuse osalise tagasinõudmise

kohta.

3. Mõista

Ettevõtluse

Arendamise

Sihtasutuselt

Tõrva

linna

kasuks

välja

menetluskulud 3537 (kolm tuhat viissada kolmkümmend seitse) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 06.05.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213

lg

p

5).

Sõltumata

kohtuistungi

soovi

märkimisest

võib

Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-12-1618

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) rahuldas 25.06.2009 Tõrva linna taotluse

toetuse saamiseks projekti „Tõrva lasteaia „Mõmmik“ rekonstrueerimine“ elluviimiseks.

Projekti lõplikuks kogumaksumuseks kujunes 864 953,83 eurot, millest toetuse summa

moodustas 726 561,22 eurot.

2. EAS-i 12.04.2012 otsusega otsustati nõuda Tõrva linnalt tagasi EAS-i poolt projekti

„Tõrva lasteaia „Mõmmik“ rekonstrueerimine“ raames väljamakstud toetus summas

23 657,83 eurot ning intress. Otsuses leiti, et Tõrva linn on lasteaia rekonstrueerimisel vääralt

viinud muu hulgas läbi lihthanke mänguväljaku rekonstrueerimiseks ning väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hanke täiendavate ehitustööde ostmiseks. Nende riigihangete läbiviimisel ei

kasutanud Tõrva linn riigihangete seadusest (RHS) tulenevat õiget menetlusliiki.

3. Tõrva linn esitas 03.05.2012 läbi EAS-i Siseministeeriumile vaide. Siseministeeriumi

03.07.2012 vaideotsusega nr 14-1.2/362-2 jäeti Tõrva linna vaie rahuldamata.

4. Tõrva linn esitas 02.08.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i 12.04.2012 otsuse

tühistamiseks. Kaebuses leiti kokkuvõtvalt järgmist:

1) Tagasinõude esitamise tähtaeg möödus 03.10.2011. Vabariigi Valitsus on 22.12.2006

vastu võtnud määruse nr 278 (edaspidi Määrus) kohaselt otsustatakse toetuse tagasinõudmine

45 kalendripäeva jooksul;

2) Hankemenetlustes ei ole rikutud RHS nõudeid. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega

samalt pakkujalt täiendavate ehitustööde tellimine oli kõige otstarbekam, kuivõrd edukaks

tunnistatud pakkuja pidi nagunii objektil olema ning seetõttu olid tema pakutud kulubaas

madalam. RHS § 28 lg 5 p 1 ei defineeri „ettenägematuid asjaolusid“. Ettenägematud asjaolud

on kõik need sündmused või olukorrad, mis hankijale hanke väljakuulutamise hetkel ei olnud

teada, kuid millest teades oleks hankija defineerinud hankeesemeks olevad tööd laiemalt.

5. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus palus Tõrva linna kaebuse rahuldamata jätta.

Vastustaja põhjendused:

1) Tagasinõude otsuse andmise tähtaeg ei ole möödunud. Toetuse tagasinõude otsuse

materiaalõiguslik tähtaeg tuleneb perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 25 lg-

st 5, mille kohaselt võib toetuse tagasinõude teha kuni 31.12.2025;

2) Lihthanke korraldamine on õigustatud ainult RHS-s toodud juhtudel ning lihthanke puhul

on hankija kohustatud järgima riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3).

Olukorras, kus hankija korraldab hanke lihtmenetluse vormis, kuid on RHS kohaselt

kohustatud järgima hoopis rangemat hankemenetlust, on ilmselge, et hankija ei ole

üldpõhimõtteid järginud nõuetekohase rangusastmega, mistõttu võib mh eeldada, et ei ole

võimaldatud kõigi huvitatud isikute osalemine hankes ning ei ole tagatud olemasoleva

konkurentsi parim kasutamine. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et hanke nr 115974

osas on finantskahju tekkinud, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata. RHS § 15 lg 1 p 2, §

16 lg 2 ja § 22 lg 1 koosmõjust tulenevalt tuleb riigihanke hankelepingu maksumuseks arvata

lasteaia hoone ja lasteaia mänguväljaku, kui omavahel funktsionaalselt seotud ehitiste

ehitustööde kogumaksumus;

3) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke raames tellitud täiendavate lisatööde puhul ei

ole tegemist RHS-s eeldatud ettenägematute asjaoludega, kuna lasteaia rekonstrueerimise II

etapi tööde ja keldri hilisemate ehitustööde teostamise vajaduse olemasolu oli teada juba enne

hanketeate avaldamist ning lasteaia tervikliku rekonstrueerimise soovi ei saa pidada

ootamatuks hankijale ettenägematuks sündmuseks.

3-12-1618

3(6)

6. Tallinna Halduskohus jättis 15.10.2012 otsusega Tõrva linna kaebuse rahuldamata.

Kohus leidis, et toetuse tagasinõude otsus on piisavalt põhjendatud ning tagasinõue ei ole

aegunud. Kohtu põhjendused:

1) Toetuse tagasinõudmine pole aegunud. Euroopa Nõukogu määrusest nr 2988/95

„Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta” ja Euroopa Kohtu 21.12.2011 otsusest asjas

nr C-465/10 saab järeldada, et Euroopa Liidu riigihanke-alaste normide rikkumise puhul (sh

vale

hankeliigi

valik)

on

liikmesriigil

toetuse

tagasinõudmise

kõige

lühemaks

aegumistähtajaks määruse nr 2988/95 art 3 lg 1 kohaselt 4 aastat eeskirjade eiramise

toimepanekust, mida on art 3 lg 3 võimalik liikmesriigil pikendada, kuid mitte lühendada.

Aegumistähtaeg hakkab kulgema alates päevast, mil õigusvastaselt sõlmitud hankelepingu

täitmine lõpule jõuab. Ehkki viidatud kohtuotsuses mainitud määrus nr 4253/88 on tänaseks

asendunud määrusega nr 1083/2006, on otsuses märgitud põhimõtted kehtivad ka täna. STS §

26 lg 5 kohaselt võib tagasinõudmise otsuse teha hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril.

Nõukogu määruse nr 1083/2006 art-s 88 sätestatud juhul võib tagasinõudmise otsuse teha kuni

Vabariigi Valitsuse määratud dokumentide säilitamise tähtpäevani. STS § 26 lg 6 alusel

kehtestatud Määruse § 11 lg 1 kohaselt otsustatakse toetuse tagasinõudmine kaalutlusõiguse

alusel 45 kalendripäeva jooksul. Põhjendatud juhtudel võib otsuse tegemise tähtaega mõistliku

aja võrra pikendada. Eelnevast nähtuvalt ei lähe Määruse § 11 lg 1 loogika kokku Nõukogu

määruse nr 2988/95 art 3 lg-s 1 sätestatud loogikaga juhul, kui tõlgendada Määruse § 11 lg-s 1

tähtaega aegumistähtajana ja mitte menetlustähtajana;

2) Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjas C-383/06-C-385/06 tehtud otsusest tulenevalt tuleb

siseriiklikul kohtul püüda tõlgendada Määruse § 11 lg-s 1 sätestatud tähtaegu kooskõlas

Euroopa Liidu õigusega. Seetõttu saab kohus jõuda järeldusele, et tagasinõude aegumise

üldtähtaeg tuleneb Nõukogu määruse nr 2988/95 art-st 3 ning Määruse § 11 lg-s 1 sätestatud

tähtaegu tuleb käsitleda haldusorganit korrale kutsuvate menetlustähtaegadena, mille

järgimata jätmise tulemiks ei ole tagasinõude õigusvastasus. Nõukogu määruse nr 2988/95 art-

st 3 tulenevalt ei saa isikul 4 aasta jooksul alates aegumistähtaja kulgema hakkamisest tekkida

õiguspärast ootust, et talle tagasinõuet ei esitata. Arvestades, et kaebajale anti toetust EAS-i

25.06.2009 otsusega ning aegumistähtaeg hakkas kulgema alles päevast, mil lõppes

õigusvastaselt sõlmitud hankelepingute täitmine, ei olnud 12.04.2012, mil vastustaja tegi

tagasinõude otsuse, nõude esitamise tähtpäev ilmselgelt veel saabunud;

3) Kaebaja rikkus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „Tõrva lasteaed

Mõmmik ehitamise lisatööde teostamine“ (viitenumber 126812) ja lihthanke „Tõrva lasteaia

Mõmmik mänguväljaku rekonstrueerimine“ (viitenumber 115974) korraldamisel RHS sätteid.

RHS § 15 lg 1 p 2, § 16 lg 2 ja § 22 lg 1 koosmõjust tulenevalt on haldusorganid õigesti

määratlenud riigihanke hankelepingu maksumuseks lasteaia hoone ja lasteaia mänguväljaku

kui omavahel funktsionaalselt seotud ehitiste ehitustööde kogumaksumuse. Kui hankija

soovib tellida omavahel funktsionaalselt seotud ehitistel teostatavaid ehitustöid eraldi

läbiviidavate riigihangetega, tuleb hankijal kohaldada RHS § 23 lg 2 kohaselt iga riigihanke

osa kohta hankelepingu sõlmimisel kõigi riigihanke osade summeeritud eeldatava

maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda. RHS ei erista omavahel

funktsionaalselt seotud ehitiste puhul ehitiste primaarseid ja sekundaarseid funktsioone. Ka

RHS § 23 lg-s 3 sätestatu kohaldamine ei oleks käeoleval juhul olnud õigustatud, kuna sätte

kohaldamise eelduseks on, et osadeks jaotatava riigihanke kõigi osade summeeritud eeldatav

maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Lasteaia hoone ja

mänguväljaku rekonstrueerimiseks kolme osana läbiviidud riigihangete nr 110856, nr 115974

ja nr 126812 summeeritud maksumus ei olnud võrdne rahvusvahelise piirmääraga ega

ületanud seda, kuna ehitustööde rahvusvaheline piirmäär aastatel 2008 ja 2009 oli 5 150 000

3-12-1618

4(6)

eurot. Nii ei olnud põhjendatud riigihanke osadeks jaotamine ega RHS 2. ptk-s sätestatud

hankemenetluse korra järgimata jätmine;

4) Täiendavate ehitustööde teostamise vajadus lasteaiale ega raha ülejääk esialgse hanke

raames ei ole käsitletavad ettenägematute asjaoludena RHS § 28 lg 5 p 1 tähenduses. Terve

lasteaia renoveerimise vajadus oli hankijale teada algusest peale. Samamoodi ei ole soov

lõpetada ehitustööd kindlaks tähtajaks ettenägematu asjaolu RHS kohaldatava sätte

tähenduses. Hankija ei saa asuda riigihanke korraldamisel konkurentsi piirama põhjendusel, et

tema arvates esitab parima pakkumise eelduslikult nagunii äriühing, kes juba objektil

toimetab. Nii ei olnud hankija tuginemine RHS § 28 lg 5 p-le 1 ja selle alusel

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine põhjendatud;

5) Võttes arvesse Euroopa Kohtu 21.12.2011 otsust nr C-465/10, toob vale hankeliigi valik

eelduslikult kaasa kahju tekkimise, mida eraldi tõendada ja välja arvutada ei ole vajalik.

Otsustades hankeliigi valikul hankeliigi kasuks, mis oluliselt piirab konkurentsi, on normi

rikkumisse kahju tekkimine sisse kirjutatud, kuna konkurentide paljusus viib hinnad alla ning

võimaldab toetust kasutada säästlikumalt. Vale hankeliigi valiku puhul on juba

õigusnormidega eeldatud, et kahju tekkis ning selle suuruse kindlaksmääramine ei ole

võimalik. Mitte millegagi ei ole kaebaja tõendanud, et õige hankeliigi valik oleks konkreetsel

juhul viinud kallimate hindadeni ja toetuse ebaotstarbeka kasutamiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Tõrva linn esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu

15.10.2012 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning tühistada EAS-i 12.04.2012

otsus tervikuna. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Lihthanke puhul on kohtu ainsaks põhjenduseks väide, et lasteaia mänguväljaku ja

lasteaia hoone ehitustööd on funktsionaalselt seotud ehitised. Kohus pole samas põhjendanud,

miks mänguväljak ja lasteaia hoone ehitustööd on oma olemuselt funktsionaalselt seotud –

jääb mulje, nagu oleks see iseenesest mõistetav. Funktsionaalselt saavad seotud olla sellised

tööd, mis on teineteisest sõltuvuses või mida ilma teineteiseta ei saa teostada. Mänguväljaku

rajamine/renoveerimine ei ole kuidagi seotud lasteaia hoone ehitustöödega. Tegemist ei olnud

uusehitisega;

2) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke raames ei ole samuti RHS-st tulenevaid

nõudeid rikutud. Lasteaia osas tuli lisatööd teha võimaluse avanemisel kiiresti. Sügiseks pidid

tööd olema lõpetatud, mis polnuks aga võimalik, kuid oleks taas hakatud tavakorras hanget

läbi viima. Kuivõrd vastustajaga konsulteerides leiti, et RHS § 28 lg 5 p 1 kohaldamine on

antud juhul asjakohane, siis toimitigi vastaval viisil. Märgitud asjaolusid ja ajafaktorit ei ole

Tallinna Halduskohus oma otsuses üldse analüüsinud. Lisatööd ei sisaldunud esialgses

hankes, kuid nende teostamine oli vaieldamatult vajalik. Lisaks oli tegemist just edukaks

tunnistatud pakkujaga nö põhihankes. Kõik märgitud asjaolud lubavad eeldada, et vastav

pakkuja oleks olnud edukas ka juhul, kui esialgses hankes sisaldunuks ka lisatööd ning seega

ei saanud mingit kahju tekkida;

3) Kaebaja jaoks oli ettenägematu, et ehituspakkumused esitati tulenevalt ülikiirest

turulangusest niivõrd soodsad, et neist jäi ressurssi üle ka algselt lepingust väljajäänud tööde

teostamiseks. Rahandusministeerium leiab oma 14. veebruari 2012. a kirjas nr 12.2-1/12781,

et: „Täiendavate ehitustööde rahastamise võimaluse ettenägematu tekkimine ei ole

asjassepuutuv RHS § 28 lg 5 p 1 tähenduses.“ Selline väide on paljasõnaline;

4) Halduskohus on leidnud, et tagasinõude õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, kui toetuse andja

oli valesti valitud hankeliigist eelnevalt teadlik. Kohus viitab Euroopa kohutu lahenditele,

3-12-1618

5(6)

kuid jätab tähelepanuta Eesti Vabariigis kehtivad hea halduse tavad. Kaebajal ei ole teada

kohtu viidatud lahendite tagamaad ja kõik asjaolud – võib eeldada, et kõik kaasused on samas

erinevad nüanssides. Kaebaja ei saa aga põhimõtteliselt nõustuda sellega, et kui tema on

teinud kõik toimingud rakendusüksuse teadmisel ja nõustamisel, siis rakendusüksus ise ei

vastuta millegi eest. Selline praktika tekitab õiguslikku usaldamatust ja ei ole kooskõlas hea

usu, õiguspärase ootuse jm hea halduse printsiipide ja tavadega;

5) Toetuse tagasinõudmine on aegunud.

8. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus palub jätta Tõrva linna apellatsioonkaebuse

rahuldamata., nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemalt esitatud

seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega osas, mis puudutab vaidlustatud

haldusakti andmise tähtaegsust ning HKMS § 201 lg 4 alusel vastavat põhjendust ei korda.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ning ei korda vastavat põhjendust ka osas, kus

halduskohus leidis, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke läbiviimine ei olnud

õiguspärane. Halduskohus on RHS § 28 lg 5 p 1 õigesti tõlgendanud. Kuigi mõistet

„ettenägematud asjaolud“ ei ole seaduses avatud, on normi sõnastusest tulenevalt ilmne, et

„ettenägematud asjaolud“ peavad esinema hankelepingus kokku lepitud tööde piires. Nimelt

sätestab RHS § 28 lg 5 p 1, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanget on võimalik läbi

viia, kui: „tellitakse samalt pakkujalt esialgses projektis või hankelepingus mittesisaldunud,

kuid

esialgses

hankelepingus

kirjeldatud

ehitustöödeks

või

teenuste

osutamiseks

ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid kuni

20 protsendi ulatuses esialgse hankelepingu maksumusest“. Sõnastusest tuleneb üheselt, et

täiendavad ehitustööd peavad olema vajalikud „esialgses hankelepingus kirjeldatud

ehitustöödeks“.

Muus osas ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ei nõustu.

10. Mänguväljaku rekonstrueerimiseks lihthanke läbiviimise õigusvastasus on vaieldav. Kuigi

õigusnormide kohaselt kuulub iga lasteaia koosseisu ka mänguväljak, ei saa vastavatest

normidest tuletada, et lasteaia hoone ja mänguväljaku rekonstrueerimine on funktsionaalselt

lahutamatu. Seda veel olukorras, kus pakkumuste esitajate ring võib hoone ja mänguväljaku

rekonstrueerimistööde

puhul

oluliselt

erineda,

kuna

mänguväljakute

püstitamisele

spetsialiseerunud äriühingud hoone rekonstrueerimise hankel tõenäoliselt ei osaleks. Samas ei

analüüsi ringkonnakohus nimetatud probleemi täiendavalt, sest vaidlustatud otsus tuleb

tühistada olulise kaalutlusvea tõttu.

11. STS § 26 lg 2 p 7 sätestab, et tagasinõudmise otsuse võib teha, kui toetuse saaja ei ole

täitnud talle STS-ga või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi. Nimetatud normi

sõnastusest „võib“ tuleneb, et tagasinõudmise otsuse tegemine toimub kaalutlusõiguse alusel.

Expressis verbis on kaalutlusõiguse olemasolu toetuse tagasinõudmise otsustamisel sätestatud

ka Määruse § 11 lg-s 1.

EAS-i 12.04.2012 otsusest kaalutlusõiguse kohaldamist ei nähtu. Kui õigusnormiga on

haldusorganile antud kaalutlusõigus, siis lasub haldusorganil kohustus kaalutlusõigust

rakendada. Kaalutlusõiguse kohaldamata jätmine on oluline kaalutlusviga, mis toob kaasa

haldusakti materiaalse õigusvastasuse. Kaalumise mittetoimumise tõttu ei ole kohtul võimalik

hinnata, kas haldusorgan oleks andnud samasisulise haldusakti kaalutlusõiguse nõuetekohasel

kohaldamisel. Kohus võib teatud juhtudel jätta haldusakti kaalutlusveale vaatamata

3-12-1618

6(6)

tühistamata, kui on ilmselge, et pärast kaalumise läbiviimist tuleb haldusorganil anda

samasisuline haldusakt uuesti. Ringkonnakohtu hinnangul see käesoleval juhul ilmselge ei ole.

12. STS ja Määrus ei sätesta, mis asjaoludega tuleb toetuse tagasinõudmise otsustamisel

arvestada. STS § 1 lg 5 kohaselt tuleb reguleerimata küsimustes kohaldada haldusmenetluse

seadust (HMS). Kuna toetuse tagasinõudmine on oma olemuselt sarnane haldusakti kehtetuks

tunnistamisele, mis toimub samuti kaalutlusõiguse kohaselt, on asjakohane lähtuda HMS § 64

lg-st 3, mis sätestab, et kaalutlusõiguse andmisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja

haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse

põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku

osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest

möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

Nii tuleb käesolevas asjas muu hulgas arvestada, et tehtud tööd olid oma olemuselt

abikõlblikud, vastustaja oli kaebaja tegevusega kursis ning kiitis täiendavad tööd heaks,

kaebaja ei käitunud pahauskselt. Otsusest peab nähtuma põhjendus, miks eeltoodud asjaolud

ei ole piisavad, et toetust mitte tagasi nõuda. Siinkohal ei piisa vastuargumendina üksnes

väitest, et kaebaja tegevus oli õigusvastane, sest kaebaja tegevuse õigusvastasus ongi selleks

eelduseks, mis toob kaasa toetuse tagasinõudmise menetluse ning selles menetluses

kaalutlusõiguse kohaldamise. Kaebaja tegevuse õigusvastasuse puhul võib kaalumisele tulla

vaid selle subjektiivne pool ehk õigusvastase käitumise ajend.

13. Vastustaja on tagasinõutava toetuse suuruse kindlaksmääramisel lähtunud STS § 26 lg-st

21 ning Määruse § 111 lg-st 1, mis reguleerib juhtusid, kus kahju suurust ei ole võimalik

hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas. Otsusest ei nähtu

põhjendust, miks peab vastustaja antud juhul kahju suuruse kindlaksmääramist võimatuks või

liiga aja- või ressursimahukaks. Kuigi vale hankeliigi valiku puhul on vastustajal tõesti

võimatu kahju täpset suurust hinnata, on kaalutlusotsuse tegemisel võimalik siiski arvestada

kahju tekkimise tõenäosusega.

14. Eeltoodud põhjendustel tuleb halduskohtu otsus tühistada, kaebus rahuldada ning

vaidlustatud haldusakt tühistada. HKMS § 108 kohaselt tuleb kaebaja menetluskulud

vastustajalt välja mõista. Halduskohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid

kaebaja kulud esimeses kohtuastmes 3391,70 eurot, sh riigilõiv 724,70 eurot.

Apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks on 1549,70 eurot, sh riigilõiv 709,70 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on maksnud riigilõivu liiga palju. Riigilõivuseaduse § 571 lg

4 asemel tuli lähtuda RLS § 571 lg-st 1, mille kohaselt on riigilõiv kaebuselt 15 eurot. Ka

PRIA toetuste tagasinõudmiste asjades on kohtud leppinud 15-eurose riigilõivuga (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 25.05.2012 otsus nr 3-10-2889, p 20). Seega on vastustajalt põhjendatud

välja mõista riigilõivu summas 30 eurot. Ülejäänud osas on kaebajal vastavalt HKMS § 104 lg

5 p-le 1 õigus esitada taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks.

Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 30 eurot ning õigusabikulud

3507 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kulude suurus põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lilianne Aasma

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets