2-13-3774/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-3774 Tsiviilasi

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad Osaühing M (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavaldus, juhatuse liige HT

19. märts 2013

Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Osaühing M pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida Osaühing M ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist.

3. Osaühing M likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Peeter Sepperile.

4. Vabastada ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper tema ülesannetest pärast Osaühing M kustutamist äriregistrist.

5. Määrata Osaühing M (reg XXX) dokumentide hoidjaks HT (ik XXX).

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasuks760 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 250.80 eurot, kokku 1010.80 eurot. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mis tasuda Peeter Sepperi teenindavale OÜ Kelvingi Õigusbüroole, konto nr XXXXXXXXXXXXX.

7. Jõustunud kohtumäärus saata täitmiseks ajutise halduri tasu väljamaksmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja likvideerija kande tegemiseks registriosakonnale.

8. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud

Osaühing M esitas 23.01.2013 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku pankrotiavaldus edastati 05.02.2013 Pärnu Maakohtu määrusega Harju Maakohtule. Võlgniku tegevusalaks oli 2011 aasta lõpukuudel transportteenuse pakkumine, püüti ka alustada ehitusteenuse pakkumisega. Müügikäibe puudumise tõttu ei ole osaühing suutnud katta võetud kohustusi ning on tänaseks muutunud maksejõuetuks. Võlgnikul on kohustusi 4083.63 euro ulatuses, vara puudub. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus on esitatud vorminõuetele vastavalt ning kohus võtab avalduse PankrS § 3 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja 372 lg 1 alusel menetlusse.

Vastavalt PankrS § 15 lg-le 1 nimetab kohus pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist ajutise halduri. Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda määramiseks ajutiseks pankrotihalduriks, andnud kinnituse, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast ja kohus peab võimalikuks teda määrata ajutiseks halduriks.

Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“

Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on vähemalt 4083.63 euro ulatuses, seega võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole üheselt tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur palub tasuks määrata 760 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 250.80 eurot, kokku 1010.80 eurot ja kulutuste katteks 120.93 eurot. Ajutine haldur palub 397 eurot hüvitada riigi vahenditest, kuna võlgnikul vara puudub.

Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9,5 tundi. Halduri tunnitasu on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad teabenõuete tegemises ja arvestuslikes bürookuludes. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot välja riigi vahenditest.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 760 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 250.80 eurot, kokku 1010.80 eurot ja kulutused 120.93, millest 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest hüvitatav tasu maksta välja Peeter Sepperile vastavalt tema taotlusele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Vastavalt ajutise halduri taotlusele jäävad dokumendid võlgniku endise juhatuse liikme HTile (ik XXX) vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann

kohtunik