3-11-2626/84 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-2626 Haldusasi Adminton OÜ, S F ja P F kaebus Pärnu Linnavalitsuse 16.08.2011 otsuse nr 3-5/867 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebajad – Adminton OÜ, S F ja P F, esindaja v.adv Kari-Paavo Koch Vastustaja – Pärnu Linnavalitsus, esindaja Tiina Roht Kolmas isik – AS Hoolekandeteenused, esindaja adv Kaido Künnapas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Adminton OÜ, S F ja P F apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistungil 27. märtsil 2013. a

RESOLUTSIOON 1. Jätta Adminton OÜ, S F ja P F apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Hal- duskohtu 10. aprilli 2012. a otsus haldusasjas nr 3-11-2626 muutmata. 2. Mõista Adminton OÜ-lt, S Flt ja P Flt välja AS Hoolekandeteenused kasuks igaühelt 227,11 € (kakssada kakskümmend seitse eurot ja 11 senti). 3. Jätta Adminton OÜ, S F ja P F ning Pärnu Linnavalitsuse menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 6. mail 2013. a, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 tei- ses lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu- se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-11-2626 2(10) 1. AS Hoolekandeteenused esitas 03.06.2011 Pärnu Linnavalitsusele taotluse XXXX kinnis- tul asuva lasteaia rekonstrueerimiseks erihooldekoduks ja hoone laiendamiseks projekteeri- mistingimuste saamiseks. Linnavalitsus esitas projekteerimistingimuste eelnõu naabritele nõusoleku saamiseks. 27.07.2011 toimus vastuväidete avalik arutelu. Projekteerimistingimus- tele esitasid vastuväited muu hulgas ka OÜ Adminton, S F ja P F. 2. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 16.08.2011 otsusega nr 3-5/867 anti AS-le Hoolekandeteenused projekteerimistingimused XXXXX kinnistul asuva lasteaia rekonstruee- rimiseks erihooldekoduks ja laiendamiseks koos asendiskeemiga (tl 30-32). Otsus tehti teata- vaks ka OÜ-le Adminton, S. Fle ja P. Fle kui vastavalt XXXXX, XXXXXX ja XXXXXX asuvate kinnistute omanikele. 3. Adminton OÜ, S F ja P F taotlesid kaebuses Pärnu Linnavalitsuse 16.08.2011 otsuse nr XXXXX tühistamist järgmistel põhjendustel: Otsus rikub kaebajate õigusi, sest projekteeritav hoone vähendab naaberkinnistute väärtust, suurendab liikluskoormust, vähendab privaatsust, rikub naaberkinnistute omanike tervist, muudab piirkonna potentsiaalselt ohtlikumaks, ei võimalda Adminton OÜ-l teostada tema kinnisasjal planeeritud tegevusi (kinnistu sihtotstarbega väikeelamumaa arendamine). Planeerimisosakonnal puudus haldusakti andmiseks õiguslik alus, kuna naaberkinnistute oma- nikud esitasid selged põhjendused eelnõu kooskõlastamata jätmiseks. Pärnu linna ehitusmää- ruse § 31 lg 5 kohaselt võib planeerimisosakond planeerimistingimused kaalutlusotsust kasu- tades ilma naaberkinnistu omanike nõusolekuta välja anda üksnes juhul, kui naaberkinnistu omanikud ei põhjenda projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmist või põhjendused on selgelt asjasse mittepuutuvad. Kaalutlusõigusega ei saa erimeelsusi lahendada. Haldusaktis puudub viide haldusakti andmise õiguslikule alusele, mistõttu kaebajatel ei ole võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Haldusakt on kaalutlusvigadega. Kui vastustaja otsustas hoolimata vastuväidetest haldusakti väljastada, pidi ta seda eriti täpselt motiveerima. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei too kavandatava hoone ehitamine kaasa lubamatult suurt liikluskoormust ja parkimisprobleeme. Liikluskoormuse kasv võib tuua elanikele kaasa ohtlikud tagajärjed. Kuna hoones hakkab töö- tama 20 inimest ja viibima 60 klienti, keda transporditakse ja külastatakse, on ebatõenäoline, et piisaks planeeritavast 4-5 parkimiskohast. Haldusaktis ei ole vastatud vastuväitele, et ka- vandatav ehitis on mahult piirkonda ebasobiv, kaldutakse kõrvale väljakujunenud täisehitatuse määrast ning ei ole võimalik tagada piisavat haljastust. Piirkonnas on väljakujunenud tavaks, et täisehituseprotsent ei ületa 25%. AS Hoolekandeteenused, kes on projekteerimistingimuste taotleja, teenis majandusaasta aruande kohaselt eelmistel aastatel märkimisväärset kasumit. Tegeledes kinnistul ettevõtlusega, peaks kinnistu sihtotstarbeks olema ärimaa, mitte sotsiaal- maa alaliigiga ühiskondlike ehitiste maa. Soovitava funktsiooniga hoone on piirkonda ebaso- biv, kuna piirkonnas on juba isikute ümberkasvatamisega tegelev asutus MTÜ Tulevik. Eri- hooldekodu rajamisega on ühes piirkonnas palju isikuid, kellel puudub seal kinnisvara, töö ja tegevus, mis võib oluliselt tõsta piirkonna kuritegevust. Taotleja ei oma puutumust kinnistuga. Haldusakt on sisult ebaõige ja vastuoluline. Parkimiskohtade küsimuse lahendamiseta ei pruu- gi haldusakt olla täidetav. Parkimiskohtade arv tulnuks määrata lähtuvalt ärimaast. Kuna nõu- tavat parkimiskohtade arvu ei ole määratud, pole selge, kas on võimalik täita sotsiaalministri 03.04.2002 määruse nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ § 4 lg 3 nõuet, mille järgi peaks vähemalt 40% hoolekandeasutuse kinnistust olema haljastatud. 4. Pärnu Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et kaebuses ei ole märgi- tud, milles seisneb kaebajate kinnistute väärtuse vähenemine. S Fle ja P Fle kuuluvad kinnis-

3-11-2626 3(10) tud asuvad XXXXX kinnistust üle tee ning projekteerimistingimustega ei kavandata muudatu- si XXXXX tänava poole. Kaebajatele edastati kolmanda isiku 10.08.2011 selgitused, mille kohaselt toimub klientide liikumine valdavalt ettevõtte transpordi, ühistranspordiga või jalgsi. Ka töötajad liiguvad eel- datavasti jalgsi, ratta või ühistranspordiga ja 5 parkimiskohta on senise praktika järgi piisav. Sõltumata hoone funktsioonist, kasvab piirkonna liikluskoormus, kui seni tühjana seisnud hoone võetakse kasutusele. OÜ Adminton oli vaide arutelul nõus lasteaia rajamisega, millega liikluskoormus tõuseks veelgi enam. Riigikohtu praktika kohaselt ei tekita planeering isikutele kaitstavat usaldust, et tingimused säiliksid muutumatutena. Elukeskkond ja miljöö ei ole sub- jektiivsete õigustena kaitstavad hüved. Vastustaja pädevus projekteerimistingimuste andmiseks tuleneb Pärnu linna ehitusmääruse § 6 lg 2 p-st 3 ja § 31 lg-st 5 ning on kooskõlas planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 2 p-ga 2. Kae- bajate põhjenduste asjassepuutumatust on vastustaja korduvalt selgitanud nii varasemates kir- jades kui ka vaideotsuses. Vastustaja tunnistas vaideotsuses, et ekslikult on jäänud märkimata haldusakti õiguslikud alused. Samas ei ole nimetatud rikkumine mõjutanud asja otsustamist. Haldusakt on piisavalt kaalutletud ja põhjendatud. Vastustaja arvestas parkimist puudutava märkusega ning haldusaktis ei olnud vajadust uuesti vastata kaebaja küsimustele erihooldeko- du töökorralduse, personali ja patsientide kohta. XXXXX kinnistul asuva haljasala suurus ei saa rikkuda kaebajate õigusi. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 kohaselt on ühiskondlike ehitiste maa äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa. Sama pa- ragrahvi alapunkti 2 kohaselt on ärimaa ärieesmärgil kasutatavate meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, puhke- ja spordiehitiste maa. Seega ei ole oluline, milline ettevõte eri- hooldekodu koordineerib, vaid ehitise enda funktsioon. Haldusakt ei ole vastuoluline ega mittetäidetav. Parkimiskohtade ja piisava õueala nõuded on aktis sätestatud. Projekti koostamisel tuleb lisaks projekteerimistingimustele lähtuda ka teis- test kehtivatest õigusaktidest ega saa oletada, et neid ei täideta. Alles konkreetse projekti esi- tamisel vastustajale saab öelda, kas väljastatud projekteerimistingimusi ja teisi kehtivaid õi- gusakte on täidetud. 5. Kolmas isik vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 6. Tallinna Halduskohus jättis 10.04.2012 otsusega Adminton OÜ, S F ja P F kaebuse rahuldamata. Kaebeõiguse piirid. PlanS-st või ehitusseadusest (EhS) ei tulene kaebajatele õigust esitada populaarkaebust projekteerimistingimuste kehtestamise peale, nad saavad projekteerimistin- gimusi vaidlustada vaid tuginedes enda subjektiivsete õiguste rikkumisele (HKMS § 44 lg 1, Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-9-02, p 10). Projekteerimistingimuste eesmärgiks on eelkõige keh- testada ehitisele kohaldatavad arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused (EhS § 19 lg 3, ehi- tusmääruse § 31 lg 1). Kuigi projekteerimistingimustega määratakse kindlaks erinevad ehitus- likud nõuded ja ehitise funktsioon, ei tulene sellest, et kaebajatel oleks ehitusmääruse § 31 lg-s 7 toodud elementide osas kaebeõigus ka juhul, kui konkreetne tingimus nende õigusi ei riku. Ehkki projekteerimistingimustes on muu hulgas määratud ehitise kasutamise eesmärk, ei ole sellega siduvalt ära otsustatud erihooldekodu rajamine (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-25-02). Kaebajatel on võimalik oma väidetavaid õigusi erihooldekodu rajamisel kaitsta eelkõige kol- mandale isikule tegevusloa väljastamise menetluses. Käesolevas vaidluses saab kohus kaeba- jate õiguste rikkumise ja halduse tegevuse õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda vaid XXXXXX hoone ehituslikest ja arhitektuurilistest nõuetest.

3-11-2626 4(10) Haldusakti formaalne õiguspärasus 1) Ehitusmääruse § 31 lg 3 kohaselt väljastab planeerimisosakond projekteerimistingimuste eelnõu kinnistu kaasomanikele ja naaberkinnisasja omanikele, kelle huve võivad kavandata- vad tööd riivata. Huvide riivamise hindamise osas on tegemist planeerimisosakonna prognoo- siga, mitte õigusliku asjaolu tuvastamisega. Eelnõu edastati 30 isikule (tl 18 pöördel) ja alles vastuväidete saamisel saab planeerimisosakond asuda hindama, kas tegemist on asjakohaste vastuväidetega. Seega ei pidanud planeerimisosakond naaberkinnistu omanikult kirjaliku nõusoleku saamata jätmisel automaatselt projekteerimistingimuste väljastamisest keelduma. Ehitusmääruse § 31 lg 5 kohaselt on planeerimisosakonnal õigus, kui naaberkinnistu omani- kud ei põhjenda projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmist või põhjendused on selgelt asjasse mittepuutuvad, kaalutlusotsust kasutades välja anda projekteerimistingimused ilma naaberkinnistu omanike nõusolekuta, välja arvatud PlanS § 9 lg 10 p-des 2 ja 3 sätestatud juh- tudel. Antud juhul ei ole tegemist PlanS § 9 lg 10 p-des 2 ja 3 sätestatud juhtudega. Projektee- rimistingimuste kohta käivad ja asjakohased vastuväited saavad olla vaid need, mis on seotud konkreetse ehitise arhitektuuriliste ja ehituslike tingimustega. Kaebajate seisukohad erihool- dekodu tüübi, tööaja ning patsientide ja töötajate arvu kohta ei puuduta hoone ehituslikke ja arhitektuurilisi tingimusi. Ehitusmääruse § 31 lg-t 5 ei saa tõlgendada nii, et kui esitatakse asjakohane vastuväide ja kohalik omavalitsus seda arvestab, tuleb projekteerimistingimused jätta väljastamata, kuna formaalselt ei ole naaberkinnistute omanikud nõusolekut andnud. Seega pole planeerimisosakond ületanud oma pädevust, lugedes osa esitatud vastuväidetest asjasse mittepuutuvateks ning arvestades teiste märkustega, s.h parkimiskohtade arvu osas. 2) Haldusakti andmise õigusliku alusena on märgitud HMS § 56 lg 2, PlanS § 3 lg 2 p 2 ja ehitusmääruse § 31 lg 3, kuid ei ole viidatud EhS § 19 lg-le 3 ega ehitusmääruse § 31 lg-le 1. Kaebajad ei selgitanud, kuidas õigele õiguslikule alusele viitamine oleks toonud kaasa teistsu- guse haldusakti koostamise ning kohus ei pea korrektsete õiguslike viidete korral teistsuguse haldusakti koostamist ka tõenäoliseks. Haldusakti menetlus- või vorminõuete rikkumine võib kaasa tuua haldusakti kehtetuks tunnistamise juhul, kui rikkumine takistas oluliselt kaebeõigu- se teostamist. Käesoleval juhul nähtub kaebusest selgelt, et korrektse õigusliku viite puudumi- ne ei ole kaebajate kaebeõigust takistanud ega olulisel määral piiranud. 3) Piirangut, et projekteerimistingimuste taotleja peaks olema kinnistu või hoonestusõiguse omaja või muul viisil kinnistuga seotud isik, ei näe ette seadus ega ehitusmäärus. Isegi juhul, kui projekteerimistingimuste taotleja peaks olema kinnistuga seotud ja sellist nõuet oleks riku- tud, saaks selline rikkumine mõjutada vaid kinnistu omaniku või muu õigustatud isiku õigusi. Kaebajate õigusi nimetatud puudus rikkuda ei saaks. Haldusaktis ei esine formaalseid puudusi, mis tooksid kaasa selle tühistamise (HMS § 58). Haldusakti sisuline õiguspärasus 1) Väidetest hoone miljöösse sobimatuse, täisehitusmäära ületamise ja haljastuse vähenemise kohta ei tulene, kuidas projekteerimistingimuste väljastamine rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus kindlaks määratud haljastuse või täisehituse määrale. Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26 kehtestatud Pärnu linna üldplanee- ringu 2001-2025 kohaselt on kehtestatud täisehitusmäär riigikaitsemaale (35%), väikeelamu- tele ehitusaluse maa suhe krundi suurusesse ja tootmishoonete maale hoonemaht sõltuvalt krundist. Sotsiaalmaale ja ühiskondlike hoonete maale ning kaebajate arvates kohasema siht- otstarbele ärimaa ei ole kehtestatud haljastuse ega ka täisehituse määra. Sotsiaalministri 30.06.2009 määruses nr 58 sätestatud haljastuse tingimuste näol on tegemist soovitusega, millega soovitakse eelkõige tekitada tingimusi erihooldekodus viibijatele, mitte naabritele. Miljöö kaitsmise kohta on Riigikohus selgitanud, et isikul tuleb leppida võimalu-

3-11-2626 5(10) sega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda ning miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused (otsus nr 3-3-1-29-10, p 22). Seega ei ole haljastuse võimalik vähenemine, täisehitusmäära suurenemine ja miljöö muutumine asjaolud, mis saaksid rikkuda kaebajate õigusi. 2) Hoone laiendamine ja võimaliku erihooldekodu rajamine ei too kaasa selliseid mõjutusi, mida võib pidada kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumiseks ning kaebajate haldus- ja koh- tumenetluses esitatud seisukohti arvestades ei saa subjektiivsete õiguste rikkumist pidada ka tõenäoliseks. Kaebajad on olnud nõus nii perearstikeskuse kui ka lasteaia rajamisega, millega kaasneb tõenäoliselt suurem liikluskoormus ja parkimisvajadus kui erihooldekodu korral. Eri- hooldekodu kliendid eelduslikult ise autot ei juhi, samuti transporditakse neid pigem mitme- kesi koos, mitte ühekaupa. Kuna kaebajad ei ole lasteaia või perearstikeskuse rajamise korral liiklus- või parkimiskoormuse kasvu pidanud oma tervist kahjustavaks või muud moodi nende õigusi rikkuvaks, ei saa sellist õiguste rikkumist tuvastada ka erihooldekodu rajamise korral. 3) Ilmselt kasvaksid kaebajate kinnistute väärtused oluliselt, kui kõrvale rajataks lasteaed või perearstikeskus, kuid kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda selliste hoonete rajamist. Samuti puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda Väike-Posti 8a hoone jätkuvat korrasta- mata jätmist. Kinnistute väärtuse kohaselt on pigem usutav vastuväidete avalikul arutelul avaldatu, et korrastatud ja tegevusega koormatud hoone ümbritsevate kinnistute turuväärtust ei kahanda, pigem kahandab piirkonna kinnistute turuväärtust lagunev ja asotsiaalide poolt kasutatav lasteaia vare (tl 94 pöördel). Kohtulikku kaitset ei tule kinnistu väärtuse võimalikule vähenemisele anda olukorras, kus see põhineb inimeste eelarvamustel ja soovis mitte näha enda läheduses teistsuguseid, terviserikke või puudega inimesi. Selline kohtulik kaitse oleks ilmselges vastuolus üldise võrdsuspõhiõiguse ja diskrimineerimise keeluga (PS § 12). 4) Kaebajate väited turvalisuse vähenemise, kuritegevuse kasvu, privaatsuse vähenemise ja võimaliku tervise kahjustamise osas on seotud hoone funktsiooniga, mitte hoonele seatavate ehituslike tingimustega. Kaebajad ei oma õiguste rikkumist põhistanud ja toimikust nähtuvate materjalide põhjal, s.h kolmanda isiku ütlused vastuväidete avalikul arutelul ja kolmanda isiku kirjaliku seletuse alusel, ei ole nimetatud väited ka usutavad. Ainuüksi asjaolu, et erihoolde- kodus viibijad ei oma antud piirkonnas kinnisvara, ei saa järeldada võimalikku kuritegevuse kasvu. Sobimatu töörežiimi väide võiks tulle kõne alla siis, kui planeeritaks ööklubi või kasii- no rajamist. Erihooldekodus viibivatele isikutele on tegemist koduga ning hooldekodu ajakava järgi (tl 68 pöördel) vastab nende elukorraldus elamupiirkonna tavapärasele elurütmile. 5) Selgusetuks jääb, kuidas saab kaebajate õigusi rikkuda kinnistu väidetavalt ebaõige siht- otstarve erihooldekodu rajamiseks. Samas on Vabariigi Valitsuse 23.10.2010 määruse nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 ap 1 kohaselt hoole- kandeehitiste ainuvõimalikuks katastriüksuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa, alaliigiga ühiskond- like ehitiste maa. Veel ei ole ka kindel, kas erihooldekodu rajab kinnistule kolmas isik või vastustaja, kellest viimane ilmselgelt ei tegutse ärilistel eesmärkidel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Adminton OÜ, S F ja P F paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. Põhjendused: Kaebajatel on kaebeõigus ka projekteerimistingimustes siduvalt kindlaks määratud hoone ka- sutamise eesmärgi osas (ehitusmääruse § 31 lg 7 p 5). Projekteerimistingimusi saab vaidlusta- da kõigi projekteerimistingimustega siduvalt määratud aluste osas (Riigikohtu otsus nr 3-3-1- 28-06). Põhjus, et kohalik omavalitsus võib juba kehtestatud projekteerimistingimusi muuta, ei saa olla asjakohane. Tegemist on tulevikku suunatud spekulatsiooniga. Hilisemas faasis

3-11-2626 6(10) vaidlustamine ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Kaebajate väited subjek- tiivsete õiguste rikkumise tuvastamiseks olid piisavad ja kohus oleks pidanud võtma seisuko- ha ka väidete osas, et kõnealuse funktsiooniga hoone rajamine antud piirkonda vähendab tur- valisust, potentsiaalselt kasvab kuritegevus, väheneb privaatsus ja kasvab oht tervisele. Kae- bajate kartus enda ja oma perekonnaliikmete tervise pärast on reaalne ja seda kinnitavad täiendavalt apellatsioonkaebuse lisades esitatud juhtumid. Vastustaja poleks tohtinud projekteerimistingimusi ehitusmääruse § 31 lg-st 5 tulenevalt väl- jastada, sest kaebajate vastuväited olid põhjendatud ja asjassepuutuvad ning kaalutlusõiguse kasutamise läbi ei saa erimeelsusi lahendada. Selline käsitlus on asjakohane, kuna projektee- rimistingimuste andmise näol on tegemist detailplaneeringu menetlusega võrreldes lihtsusta- tud menetlusega, mille raames haldusorgan teostab ulatuslikku kaalutlusõigust. Kui projektee- rimistingimuste andmise menetluses tekib haldusakti andmise osas vastuseis, tuleb see lahen- dada detailplaneeringu koostamise menetluses. Sisukate vastuväidete esitamise korral projek- teerimistingimusi ei väljastata, hoolimata asjaolust, kas vastustaja nõustub vastuväidetega. Teadmata, millisele õiguslikule alusele tuginevalt haldusakt väljastati, polnud kaebajatel või- malik oma õigusi efektiivselt kaitsta ega kontrollida, kas haldusakti andja tegutses õiguspära- selt või mitte. Kaebajad poleks ilma professionaalse õigusabita suutnud puuduvaid õigusnor- me ise tuvastama. Puudusid viited projekteerimistingimuste mõistet sisustavatele sätetele. Lisaks EhS § 19 lg-le 3 ja ehitusmääruse § 31 lg-le 1 tulnuks viidata ka ehitusmääruse § 31 lg- le 5. Puuduvad õigusnormid sätestasid vaidlustamise seisukohalt keskse tähtsusega küsimused ja tegemist on oluliste vormiliste puudustega, mis toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise. Kohus ei võtnud seisukohta kaebajate väite osas, et haldusakt on kaalutlusvigadega. Vastusta- ja jättis põhjendamata, miks kavandatava hoone ehitamine ei too piirkonnas kaasa lubamatult suurt liikluskoormuse kasvu ja miks ei teki parkimisprobleeme. Hoone mahu ja arhitektuurse lahenduse osas ei saa lugeda piisavaks motiveeringuks viidet, et vastustajale esitatud kavanda- tava hoone eskiisprojektist nähtuvalt on tegemist kinnistule sobiva lahendusega. Kavandatava hoone osas esitati vastuväited, et ehitis on mahult piirkonda mittesobiv, selle ehitamisel kaldu- taks oluliselt kõrvale piirkonna kinnistute osas väljakujunenud täisehituse protsendist ja kin- nistul ei ole võimalik tagada piisava haljastuse olemasolu. Esitamata on kaalutlused, mis või- maldaks saada selgust, miks lubatakse projekteerida miljööväärtuslikku piirkonda hoone, mis oma mastaapidelt oleks üheks piirkonna suurimaks ja mille ehitamisel oleks kinnistu täisehi- tusprotsent ca 45%, kuigi piirkonnas väljakujunenud tava järgi ei ületa täisehitusprotsent 25%. Haldusaktis sisalduvad kavandatava hoone funktsiooni puudutavad kaalutlused on vigased ja puudulikud. AS Hoolekandeteenused 2010. a majandusaasta aruandest nähtuvalt on tegemist tavapärase äriühinguga, kes teenis 2009. ja 2010. aastal märkimisväärset kasumit ja kes tegut- seb selle nimel, et tegutseda kasumlikumalt (aruandes on hulganisti viiteid müügistrateegiate- le, saavutamaks konkurentide ees edu ja saamaks rohkem kliente). Eeltoodust saab järeldada, et kinnistu kasutamise otstarbeks saab peale kavandatava hoone rajamist olema ühiskondlike ehitiste maa asemel hoopis ärimaa. Haldusaktis puuduvad põhjendused, miks miljööväärtus- likku piirkonda elumajade vahele peaks lubama ärihoone ehitamist, arvestades, et üldplanee- ringus on kinnistu sihtotstarbeks sotsiaalmaa. Kinnistu sihtotstarbe määramisel pole vahet, kas sisult hakatakse osutama sotsiaalteenuseid või mitte. Määrav on see, kas konkreetseid ehitisi kasutatakse kasumi saamiseks, s.o ärilisel otstarbel. Kavandatava hoone funktsioon on piir- konda mittesobiv. Piirkonnas on juba isikute ümberkasvatusega tegelev asutus MTÜ Tulevik. AS Hoolekandeteenused poolt piirkonda erihooldekodu rajamine tekitaks olukorra, kus linna ühes piirkonnas on ebaproportsionaalselt palju isikuid, kes ei oma seal ise kinnisvara, kuid viibivad pidevalt piirkonnas. Kuna sellistel isikutel tihti puudub töö ja tegevus, siis selliste isikute kontsentreerumine ja omavaheline lävimine võib oluliselt tõsta piirkonna kuritegevust.

3-11-2626 7(10) Kohus ei pidanud kinni kaebuse lahendamise loogilisest struktuurist, mille kohaselt esmalt tuvastatakse subjektiivsete õiguste rikkumine ja siis antakse hinnang akti õiguspärasusele. Tuvastanud, et haldusakt võib rikkuda kaebajate õigusi, oleks kohus pidanud võtma seisuko- ha, kas ebaõige sihtotstarbe puhul on tegemist haldusakti õigusvastasusega või mitte. Sihtots- tarbe osas ei ole küsimus kaebajate õiguste rikkumises, vaid haldusakti õigusvastasuses; Haldusaktis puudub motiveering, miks see väljastati just AS-le Hoolekandeteenused, kellel on sõlmimata isegi kinnistu võlaõiguslik müügileping ja kes seetõttu ei oma kinnistuga mistahes puutumust. Naaberkinnisasjade omanikele peab haldusaktist selguma, mis huvi ja puutumust AS Hoolekandeteenused kinnistuga omab. Halduskohus ei võtnud seisukohta väite osas, mille kohaselt on haldusakt sisuliselt ebaõige ja vastuoluline. Haldusakt ei pruugi olla täidetav, kuna selles on esitatud teineteist välistavad tingimused – üks sätestab minimaalse parkimiskohtade nõude ja teine minimaalse õueala nõu- de. Võib juhtuda, et kinnistust 40% haljastamisel ei ole võimalik rajada nõutavat arvu parki- miskohti, kuna kinnistul puudub selleks ruum. Vastustaja ei saa seda olukorda lahendada pro- jekteerimise faasis, vastuolu tekkimine pidanuks olema lahendatud vaidlustatud haldusaktis. 8. Pärnu Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskoh- tu järeldustega. Pole tõendatud, mil moel kaebajate poolt nimetatud kahjulikud mõjutused rikuksid nende õigust tervise kaitsele ja mõjutaksid privaatsust ning kas ja mil määral võima- likud kahjulikud mõjutused ületaksid kehtivast õigusest tulenevaid piirmäärasid. Kaebajad on olnud kaasatud: enne projekteerimistingimuste väljastamist oli kaebajatel võima- lus tutvuda eelnõuga, esitada oma vastuväited/ettepanekud, samuti osaleda projekteerimistin- gimuste väljastamisele eelnenud arutelul. Nimetatud menetluse käigus tegi vastustaja projek- teerimistingimustes muudatusi, arvestades kaebajate seisukohtadega. Planeerimisosakonnal oli pädevus väljastada projekteerimistingimused, lugedes ühed vastu- väited asjasse mittepuutuvateks ja arvestades teiste märkustega. Kaebajate põhjendused pro- jekteerimistingimuste otsuse eelnõu kooskõlastamata jätmiseks olid seotud kolme põhilise teemaga: parkimine ja liikluskoormus, küsimused seoses erihooldekodu tüübi ja töökorraldu- sega ning hoone maht ja miljööväärtuslik keskkond. Osaliselt arvestas vastustaja esitatud vas- tuväidetega ja muutis projekteerimistingimusi vastavalt. Teiste vastuväidete osas asus vastus- taja seisukohale, et tegemist on asjasse mittepuutuvate vastuväidetega. Viite puudumine akti andmise õiguslikule alusele ei mõjutanud akti sisu. Õiguslike aluste puudumine ei toonud kaebajatele piiranguid kaebeõiguse teostamisel. Kaebajad on kasutanud erialateadmistega esindaja abi ja juhul, kui projekteerimistingimused oleks sisaldanud õigus- likke aluseid, ei oleks see kaasa toonud ilmselt teistsuguse kaebuse esitamist. Isegi kui õigus- liku aluse puudumise tõttu tuleks projekteerimistingimused tühistada ja vastustaja annaks väl- ja uued projekteerimistingimused koos õiguslike alustega, ei saavutaks kaebaja oma eesmärki. Kohus tuvastas õigesti, et haldusakt ei ole kaalutlusvigadega. Otsuses ei olnud vajadust uuesti vastata kaebajate esitatud küsimustele erihooldekodu töökorralduse, personali ja patsientide kohta. Kaebajate märkusi parkimise kohta otsuses arvestati. Põhjendades haldusakti vastuolulisust ja ebaõigsust on kaebajad esitanud pelgalt oletused. Otsuse p-s 1.2.17 on selgelt kirjas, et lähtuda tuleb EVS 843:2003 standardist, otsuse p-s 1.2.4 on öeldud, et tagada tuleb piisav õueala ja normatiivsed parkimiskohad. Projekti koostamisel peab lähtuma lisaks projekteerimistingimustele ka teistest kehtivatest õigusaktidest ja ei saa oletada, et projekteerimisel neid ei täideta. Projekteerimistingimuste taotlejaks ei pea olema kinnistu omanik. EhS § 19 lg 3 kohaselt pro- jekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates.

3-11-2626 8(10) 9. AS Hoolekandeteenused palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja leiab, et haldus- kohus ei ole kaebuse piiride määratlemisel ega ehitusmääruse § 31 lg 5 tõlgendamisel eksinud. Kaebajad leiavad, et ehitusmääruse § 31 lg-ga 5 soovitakse anda vastustajale üksnes võimalus vältida olukorda, kus naaberkinnistute omanikud ei suvatse üldse mingit seisukohta avaldada või kui vastuväited on ilmselgelt asjaga puutumust mitteomavad. Haldusorgani diskretsiooni täielik redutseerimine ei saa olla selle sätte eesmärgiks. Sätte eesmärgiks on anda naaberkin- nistute omanikele võimalus esitada oma vastuväited väljastatavatele projekteerimistingimuste- le ja võimaldada haldusorganil jätta täiesti tähelepanuta sellised vastuväited, mida ei ole põh- jendatud või mis on selgelt asjaga mitteseotud. Projekteerimistingimuste eesmärgiks on koha- liku omavalitsuse poolt kehtestada ehitistele ehituslikud ning arhitektuurilised nõuded, milles on arvesse võetud nii naaberkinnistute kui ka projekteeritava kinnistu omanike huve. Selle eesmärgiks ei saa olla naaberkinnistute omanikele täieliku voli andmine projekteeritava kin- nistu omaniku omandiõiguse piiramiseks ulatuses, milles on seda kirjeldanud kaebajad. Puudulik viitamine haldusakti aluseks olevatele normidele ei tingi akti tühisust (HMS § 58). Kaebajad esitasid kohtule sisulised ja formaalsed vastuväited haldusakti kohta. Seega on hal- dusakt tegelikkuses arusaadav ning isegi kui leida, et haldusakt on puudulikult õiguslikult põhjendatud, siis ei ole see mingilgi moel mõjutanud asja otsustamist ega saanudki seda teha. Haldusakt ei ole kaalutlusvigadega. Vastustaja on võtnud osaliselt arvesse ka kaebajate poolt projekteerimistingimustele esitatud vastuväiteid. Liikluskoormuse kasv ei ole reaalsuses prob- leemiks. Projekteerimistingimustega kehtestatud parkimiskohtade arv on senist AS Hoolekan- deteenused praktikat arvesse võttes ettevõtte vajadusi rahuldav. Kaebajatel ei oleks midagi selle vastu, kui hooldekodu asemele rajataks lasteaed, mille puhul oleks liikluskoormuse kasv suurem. Kaebajad ei ole ära näidanud, milliseid nende õigusi kinnistu täisehituse protsent ri- kub. Pole tõendatud, et antud piirkonnas kinnistute täisehituse protsent on maksimaalselt 25% ja selline tava on antud akti väljaandmisel siduv. Kolmanda isiku seisukohalt ei pruugi selline tava selle olemasolu korral olla siduv, kuna kavandatava hoone näol on teistsuguse kasutus- eesmärgiga hoonega kui enamus ümbritsevaid hooneid. Kaebajate seisukoht, et AS-ga Hoolekandeteenused ja MTÜ-ga Tulevik seotud isikute viibi- mine piirkonnas tõstab kuritegevuse taset, ei ole tõendatud. Hooldekodu klientidel on kätte- saadav ööpäevaringne teenus ja naabruskonna kuritegevuse tase ei tohiks seetõttu mingilgi määral tõusta. Pigem võib kuritegevuse tase langeda, kui ollakse teadlikud, et piirkonnas vii- bivad pidevalt inimesed, kelle ülesandeks on osalt ka järelevalvefunktsiooni teostamine. Ka apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ei tõenda need mingilgi moel, et rajatava hooldekodu kliendid on piirkonna elanikele ohtlikud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahulda- miseks alust. Halduskohus ei ole kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinna- nud tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks tuua kaasa kohtuotsuse tühista- mise. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järg- mist. 11. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebajad saavad projekteerimistingimusi hal- duskohtus vaidlustada üksnes selles ulatuses, milles need rikuvad kaebajate subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud projekteerimistingimuste andmise otsuses on määratud kindlaks ka ehiti- se kasutamise eesmärk – erihooldekodu, kuid otsuse tegemise ajal ei olnud ja ei ole veel ka

3-11-2626 9(10) käesoleval ajal teada, millistele erihooldusteenust vajavatele isikutele hakatakse selles eri- hooldekodus teenust osutama. Seetõttu on hoone funktsioonist tuleneva kaebajate subjektiiv- sete õiguste võimaliku rikkumise hindamise ulatus paratamatult väga piiratud ja selles ulatu- ses on halduskohus kaebajate väiteid turvalisuse vähenemise, kuritegevuse kasvu, privaatsuse vähenemise ja tervise kahjustamise osas otsuse põhjenduste p-s 22 hinnanud, leides kokkuvõt- likult, et kaebajate väited ei ole põhistatud, on ebamäärased ning ei ole usutavad. Ringkonna- kohtu hinnangul ei saa ka kaebajate poolt ringkonnakohtule esitatud materjalidest erihoolde- kodudes viibinud isikutega juhtunud õnnetuste või neist võimalikult lähtuva ohu kohta teha järeldust, et rajatava erihooldekodu kliendid oleksid kaebajatele ohtlikud ning kaebajate kartus enda (ja oma perekonnaliikmete) tervise pärast oleks reaalne ja tegelik, sest praeguses olukor- ras ei ole need andmed seostatavad XXXXXX võimalike klientidega. Halduskohus on otsuse põhjenduste p-s 9 selgitanud õigesti, et kaebajatel on võimalik kaitsta oma õigusi ja esitada väited hoone funktsioonist tulenevate subjektiivsete õiguste rikkumise kohta erihooldusteenuste osutamiseks tegevusloa väljastamise menetluses. Nimetatud menet- luses saab kaebajate väiteid hoone funktsioonist tulenevate subjektiivsete õiguste rikkumise kohta hinnata täpsemalt, sest sellisel juhul on hoone kavandatav kasutusotstarve määratud oluliselt konkreetsemalt. 12. Pärnu linna ehitusmääruse § 31 lg 5 näeb ette, et kui naaberkinnistu omanikud ei põhjen- da projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmist või põhjendused on selgelt asjasse mitte- puutuvad, on planeerimisosakonnal õigus anda projekteerimistingimused kaalutlusotsust ka- sutades välja ilma naaberkinnistu omanike nõusolekuta, välja arvatud PlanS § 9 lg 10 p-des 2 ja 3 sätestatud juhtudel. Asjas ei ole tegemist PlanS § 9 lg 10 p-des 2 ja 3 sätestatud juhtudega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate tõlgendusega ehitusmääruse § 31 lg-le 5 ja leiab, et sätte eesmärgiks ei saa olla haldusorgani kaalutlusõiguse taandamine nullini ehk juhul, kui naaber- kinnistute omanikud projekteerimistingimusi ei kooskõlasta (ei anna kirjalikku nõusolekut) ja mõne nende esitatud asjassepuutuva vastuväitega täies ulatuses ei arvestata, siis ei olegi hal- dusorganil võimalik projekteerimistingimusi väljastada ja algatada tuleks detailplaneeringu koostamine. Nagu kolmas isik õigesti märgib, on sätte eesmärk anda naaberkinnistute omani- kele võimalus esitada oma vastuväited väljastatavatele projekteerimistingimustele ja võimal- dada haldusorganil jätta täiesti tähelepanuta sellised vastuväited, mida ei ole põhjendatud või mis on selgelt asjaga mitteseotud. Vastuväidete lahendamiseks igal juhul detailplaneeringu koostamise algatamine ei ole kooskõlas planeerimise ja haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega, samuti haldusmenetluse efektiivsuse nõudega. Halduskohus leidis õigesti, et planeerimisosakond ei ületanud oma pädevust, lugedes osa esi- tatud vastuväidetest asjasse mittepuutuvateks ja arvestades teiste märkustega, s.h parkimis- kohtade arvu osas. 13. Haldusakti formaalsed puudused ei tingi ka ringkonnakohtu hinnangul selle tühistamist. Halduskohus leidis õigesti, et puuduvad viited haldusakti andmise õiguslikule alusele ei ole kaebajate kaebeõigust takistanud ega olulisel määral piiranud ning isegi juhul, kui oleks keh- testatud projekteerimistingimuste taotleja kinnistuga seotuse nõue ja see oleks jäetud haldus- aktis kajastamata, ei saaks selline puudus kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda. 14. Halduskohus on hinnanud kaebajate väiteid haldusakti sisulise õiguspärasuse kohta põh- jendatult lähtudes asjaolust, kas need saaksid kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda või mit- te. Halduskohus järeldas õigesti, et haljastuse võimalik vähenemine, täisehitusmäära suurene- mine, miljöö muutumine ja katastriüksuse ebaõige sihtotstarve ei ole asjaolud, mis saaksid kaebajate õigusi rikkuda. Hoone laiendamine ja võimaliku erihooldekodu rajamine ei too ka ringkonnakohtu hinnangul kaasa selliseid mõjutusi, mida võiks pidada kaebajate subjektiivse- te õiguste rikkumiseks. Kaebajad ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile uusi põhjendusi,

3-11-2626 10(10) mis lükkaksid halduskohtu järeldused ümber ja annaksid alust asuda seisukohale, et projektee- rimistingimused rikuvad kaebajate õigusi. 15. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning vaid- lustatud halduskohtu otsus muutmata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kol- manda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele vastavalt HKMS § 108 lg-le 8. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebajate kasuks, jäävad nii kaebajate halduskohtus nende kanda jäetud menetluskulud kui ka apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv summas 47,91 € ja õigusabi kulud summas 768 €) kaebajate enda kanda. Vastustaja ei taotlenud kaebajatelt menetluskulude väljamõistmist ja tema võimalikud apellat- sioonimenetluse kulud jäävad HKMS § 109 lg 1 neljanda lause kohaselt tema enda kanda.

AS Hoolekandeteenused taotles ringkonnakohtu istungil kaebajatelt menetluskulude välja- mõistmist summas 530,46 € (ilma käibemaksuta) ja esitas kulude kandmist tõendavad doku- mendid. AS Hoolekandeteenused taotles ka kohtuistungil osalemisega seotud menetluskulude väljamõistmist summas 150,89 € (ilma käibemaksuta) ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskulu- dega HKMS § 109 lg 6 mõttes, mille kandmine on nõuetekohaselt tõendatud, ning ringkonna- kohus mõistab AS Hoolekandteenused kasuks välja kokku 681,35 €, igalt kaebajalt 227,11 €.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman