2-13-9191/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Määruse tegemise aeg ja koht 01.aprill 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-13-9191 Tsiviilasi A. L. nõusoleku andmiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: A. L. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx-xxxxxxxxx) Puudutatud isik: R. L. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx-xxxxxxxxx) Eestkosteasutus: P. L. xxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Avaldus rahuldada.

2. Anda A. L. R. L. kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks R. L. kuuluval kinnistul Müüri (asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud kinnistusraamatu registriosa nr 2953639.

3. Menetluskulu jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

Tartu Maakohtu 05.06.2006 määrusega on määratud R. L. tähtajaga kolm aastat A. L. , kelle ülesannete ringina on määratletud kõigi asjade ajamine eestkostetava nimel, välja arvatud perekonnaseaduse §-s 100 loetletud keelatud tehingud. Tartu Maakohtu 01.07.2009 määrusega on pikendatud R. L. A. L. ametiaega kuni 01.07.2014. Eestkostja ülesannete ring on jäetud samaks Tartu Maakohtu 05.06.2006 määrusega kindlaksmääratuga.

2 (3) Eestkostja A. L. 25.02.2013 kohtule esitanud avalduse, milles palub kohtu nõusolekut eestkostetavale R. L. metsa müümiseks. R. L. 18/ osa kinnistust, millest 7/8 osa kuulub K. L. . R. L. vara reaalselt ei kasuta ega võta osa ka selle hooldamisest, korrashoidmisest ja varaga kaasnevate maksude tasumisest. Kuna kinnistule on seatud hüpoteek, tuleb tasuda maamaksu ja kanda muid kulutusi. Kinnistuga seotud kulude katmine käib teisele kaasomanikule üle jõu. Raha on vaja ka eestkostetava igapäevaste vajaduste katmiseks. Riigi poolt makstavad toetustest ei piisa kõigi kulutuste katmiseks. Seetõttu soovib avaldaja kohtu luba raieküpse metsa müügiks. Ärakuulamisel 27.03.2013 jäi A. L. avalduse juurde.

Arvestades R. L. seisundit on kohus käesolevas menetluses jätnud R. L. Kuulamata. Kohus tugineb siinkohal Tartu Maakohtu 05.06.2006 ning 01.07.2009 määruses märgitule, mille kohaselt R. L. pole võimalik.

Põlva Linnavalitsus on 21.03.2013 esitanud kirjaliku seisukoha, milles nõustub loa andmisega A. L. Luige kinnistul kasvava raieküpse metsa müügiks. Samas leiab Põlva Linnavalitsus, et müügist saadavat tulu ei tohiks kasutada eestkostetava käesoleva hetke elukvaliteedi parandamiseks. Müügist saadava tulu peaks paigutama investeerimishoiusele, mis tagaks eestkostetavale toimetuleku tulevikus. Eestkostetavale on määratud töövõimetuspension ja puuetega inimese sotsiaaltoetus, mis peaks tema hetkevajadused katma.

Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 206 lg 1 kohustab eestkostjat kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. PkS § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui täisealise eestkoste sisust ei tulene teisiti. PkS § 187 p 5 kohaselt ei või eestkostja kohtu eelneva nõusolekuta anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kinnistusraamatu registriosa nr 2953639 väljavõttest nähtub ( tl 13), et R. L. 1/8 ja K. L. 7/8 kinnistust Müüri asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. A. L. selgitas, et soovib R. L. koos teise kaasomaniku K. L. kinnistult müüa metsa, milleks vajalike tööde tegemiseks ning metsamaterjali võõrandamiseks sõlmitakse leping mõne äriühinguga. A. L. pöördumisest ja tema ärakuulamisel avaldatu alusel teeb kohus järelduse, et A. L. võõrandada R. L. K. L. kuuluval kinnistul kasvava metsa raieõigust. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2011 otsuses asjas 3-2-1-51-11 ( punktis 16) on selgitatud, et raieõiguse müügi näol on tegemist sisuliselt metsakinnistu kasutusse andmisega teisele isikule koos õigusega raiuda sealt metsa ja see omandada. Tegemist on rendilepinguga VÕS § 339 mõttes. Juhul kui tegemist on kasvava metsa raieõiguse võõrandamisega, vajab A. L. tehing kinnistu Müüri R. L. kaasomandi osaga kohtu eelnevat nõusolekut PkS § 187 p 5 kohaselt. Kohus peab põhjendatuks avaldajale sellise nõusoleku anda. Juhul A. L. seisneb üksnes raietööde tegemises ise või kolmandate isikute abil ja metsamaterjali müümises vallasasjana, ei vaja sellised tehingud kohtu eelnevat nõusolekut.

Avalduses toodu ja A. L. avaldatust järeldub, et A. L. kinnistu teise kaasomaniku kavandatava tehingu eesmärgiks on katta kinnistuga seonduvaid kulutusi, lisaks soovib A. L. R. L. seotud kulutusi. Müüri kinnistu registriosa väljatrükist nähtuvalt lasub kinnistul hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks. Seega on eluliselt usutav, et kinnistu omanikel lasub ka hüpoteegiga tagatud nõudest

3 (3) tulenevaid kohustusi. Üldiselt teadaolev on asjaolu on kõigi maaomanike kohustus tasuda maamaksu. Ka on eluliselt usutav avaldaja väide kinnistu hooldamisega seonduvate kulude olemasolust. R. L. ja sotsiaaltoetus võib katta ilmselt tema igapäevased hädavajalikud kulutused ( nagu märgitakse Põlva Linnavalitsuse seisukohas), kuid ilmselgelt ei jätku nendest kinnistu omamisega seonduvate kulutuste katteks.

Asjaõigusseadusest tulenevalt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas (AÕS § 72 lg 1). Müüri kinnistu kasutuskorda ei ole kaasomanikud kindlaks määranud. Seega ei saa Kadri Luik üksi tehinguid Müüri kinnistuga teha , vaid selleks peab olema ka teise kaasomaniku nõusolek. Kohtu arvates ei ole Müüri kinnistu kasvava metsa raieõiguse võõrandamine vastuolus R. L. . Arvestades R. L. seisundit on vähetõenäoline, et R. L. isiklikult saaks hakata kinnisasja valitsemisega tegelema. Tehingu tulemusena R. L. seisund ei halvene, kuna eelduslikult on tegemist tasulise tehinguga ning võõrandamisest saadud tulu saab kasutada eestkostetava kohustuste täitmiseks sh kinnistule tehtavad kulutused ja vajaduse korral tema ülalpidamiseks.

PkS § 183 sätetest tulenevalt on eestkostja kohustus valitseda eestkostetava vara. PkS 183 lg 2 kohaselt eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. PkS § 183 lg 3 kohaselt eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. PkS §-s 186 lg 1 on sätestatud, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Seega tuleneb seadusest, kuidas eestkostja saab eestkostetava rahalisi vahendeid kasutada. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks käesolevas määruses eraldi kindlaks määrata, kuidas A. L. tehingust saadud R. L. rahaliste vahenditega toimima. Kohtu arvates on põhjendatud jätta A. L. otsustada, millises ulatuses on vaja teha kulutusi eestkostetava R. L. ning üksnes juhul, kui raha ei ole vaja eestkostetava ülalpidamiseks, saab eestkostja seda paigutada tähtajalisele hoiukontole. Asjaolu, kas eestkostja kulutused eestkostetava ülalpidamiseks on olnud vajalikud ja põhjendatud suurusega, saab kohus hinnangu anda aruannete kontrollimisel, mida eestkostja PkS §-st 194 lg 2 kohaselt pealt kohtule igaaastaselt esitama.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita asjas kannab menetluskulud reeglina isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Käesolevas asjas on menetluskuluks 25.02.2013 avaldaja poolt tasutud riigilõiv 12,78 eurot. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus nimetatud kulu seda kandnud menetlusosalise so avaldaja kanda. Muid menetluskulusid asjas ei esine.

TsMS § 478 lg 4 viimase lause kohaselt tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku taheavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg