2-12-35428/19 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Määruse tegemise aeg ja koht 02.aprill 2013, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-35428 Tsiviilasi AP`i, KP`i ja MP`i hagi AP`i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Hagihind 4590 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1.AP isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxx 2.KP, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxx 3.MP, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxx Hagejate seaduslik esindaja: TP, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx Hagejate seadusliku esindaja TP`i esindaja riigi õigusabi korras Eha Lillsaar, vandeadvokaat, AB Eha Lillsaar OÜ, Vabaduse plats 6 Viljandi 71020, e-post: advokaat@lillsaar.ee

Kostja: AP, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx Kostja esindaja Katrin Tamre, vandeadvokaadi vanemabi, Sikuti AB, Tartu Viljandi 71010, e-post: katrin.tamre@sikutiab.ee

Mille kohta määrus tehakse Menetluse lõpetamine hagist loobumise vastuvõtmisega põlvnemise tuvastamise nõudes ja elatise nõudes kompromissiga lõpetamine

RESOLUTSIOON 1.Võtta vastu AP`i, KP`i ja MP`i hagist loobumine AP`i vastu põlvnemise tuvastamise nõudes.

2. Kinnitada hagejate seadusliku esindaja TP`i ja kostja AP`i vahel elatise nõudes sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.1 Hageja 1 ja kostja lepivad kokku, et AP´i ülalpidamiseks tasub AP alates 1.märtsist 2013.a. igakuist elatist summas 160 eurot, tasudes elatise TP arvelduskontole nr.xxxxxxxxxxx. 2.2. Hageja 2 ja kostja lepivad kokku, et KP´i i ülalpidamiseks tasub AP alates 1.märtsist 2013.a. igakuist elatist summas 160 eurot, tasudes elatise TP arvelduskontole nr. xxxxxxxxx. 2.3. Hageja 3 ja kostja lepivad kokku, et MP´i ülalpidamiseks tasub APl alates 1.märtsist 2013.a. igakuist elatist summas 160 eurot, tasudes elatise TP arvelduskontole nr. xxxxxxxxxx. 2.4. Hagejad ja kostja kinnitavad, et elatisevõlgnevust perioodi 1. september 2012 kuni 28. veebruar 2013 eest ei ole. 2.5. Hagejad ja kostja lepivad kokku, et iga kalendrikuu eest tasumisele kuuluva elatise peab kostja üle kandma hiljemalt vastava kalendrikuu 17.kuupäevaks. 2.6. Hagejad ja kostja lepivad kokku, et igakuine elatis kuulub tasumisele kuni AP´i, KP´i ja MP´i

18-aastaseks saamiseni või põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ka täisealisena, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 2.7. Hagejad ja kostja lepivad kokku, et elatise seaduses sätestatud miinimumulatuse suurenemisel suureneb vastavalt proportsionaalselt ka punktis 2.1-2.3 nimetatud elatise suurus. 2.8. Hagejad 1,2,3 loobuvad nõudest saada elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates hagi esitamisest (nõude summa 1740 eurot). 2.9. Lisaks eelöeldule AP korraldab APile ja KP hambabreketite paigaldamise ning kannab sellega seonduvalt kõik vajalikud kulud.

3. Lõpetada menetlus põlvnemise tuvastamise nõudes.

4. Lõpetada menetlus elatise nõudes seoses kompromissi kinnitamisega.

5. Määrus toimetada kätte pooltele.

MENETLUSKULUD 1.Jätta TP`ile osutatud riigi õigusabi kulud riigi kanda. 2.Välja mõista kostja AP`ilt menetluskuluna riigilõiv pooles ulatuses summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot Eesti Vabariigi kasuks. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ühekordse maksena Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Nimetatud makse tähtpäevaks tegemata jätmisel tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3.Poolte muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. Määruse osas, mis puudutab menetluskulu väljamõistmist Eesti Vabariigi kasuks, võivad esitada määruskaebuse kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu.

MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on AP`i, KP`i ja MP`i hagi AP`i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Pooled on 25.03.2013.a esitanud Pärnu Maakohtule kompromissilepingu ja laste sünnitõendid, millest nähtuvalt on AP APl`i, KP`i ja MP`i isa. Kompromissilepingu kohaselt on hagejad ja kostja jõudnud elatise nõudes kokkuleppele ning paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus elatise nõudes lõpetada. Samaaegselt kompromissiga on hagejad esitanud kohtule ka hagist loobumise avalduse seoses sellega, et AP on registreeritud laste isana AP`i, KP`i ja MP`i sünniakti ning hagejad paluvad lõpetada menetluse ka põlvnemise tuvastamise nõudes. Pooled avaldavad, et on teadlikud TsMS § 432 tulenevatest menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTU SEISUKOHT Hagist loobumine on hageja TsMS § 206 lg-st 1 tulenev õigus. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Asjaolusid, mis välistaksid loobumise vastuvõtmise, kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hagejate loobumise vastu ja lõpetab asja menetluse põlvnemise tuvastamise nõudes TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.

TsMS § 206 lg 2 kohaselt on vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega poolte seadusest tulenev õigus. Pooled kinnitasid ja kohus ei tuvastanud vastupidist, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse elatise nõudes. TsMS § 432 sätestatu kohaselt kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda kompromissi sundtäitmist Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

TsMS § 168 lg 5 tulenevalt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Pärnu Maakohtu 20.09.2012 määrusega andis kohus hagejatele riigipoolset menetlusabi, vabastades nad 300 euro riigilõivu tasumisest, kuid seda üksnes hagiavalduse esitamisel. Hagejad ja kostja paluvad TsMS § 190 lg 7 alusel jätta menetluskulud sh riigilõiv ja riigi õigusabikulud riigi kanda, vabastades isikud menetluskulude riigituludesse maksmise kohustusest, vastasel korral jätta menetluskulud poolte endi kanda. Põlvnemise tuvastamise nõudes hagist loobumise avalduses on hagejad palunud menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kostja on pärast hagi esitamist nõuet tunnistanud ning samuti paluvad hagejad kohtul kaaluda TsMS § 190 lg 7 kohaldamist. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hagejad on loobunud hagist põlvnemise tuvastamise nõudes. Kostja AP on küll tunnistanud nõuet ja nõustunud vabatahtlikult isadust tunnistama, kuid seda mitte koheselt pärast hagi kättesaamist, vaid on esitanud ka vastuväited hagile. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades menetluse senist kulgu ja TsMS § 168 lg-t 5, 190 lg-t 4 ning § 150 lg 2 p-i 2 leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista riigi kasuks põhjendatud menetluskuluna riigilõiv pooles ulatuses s.o. summas 150 eurot.

Kuna hagejate seaduslikule esindajale TP`ile on Pärnu Maakohtu 07.08.2012 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulu, jätab kohus riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kui kostja kohtumäärusega pandud kohustust tähtpäevaks ei täida, tuleb tal vastavalt TsMS § 179 lg 9 sätetele viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude tasumise kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest (TsMS § 179 lg 5).

TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 179 lg 3 kohaselt võib antud kohtumääruse peale (menetluskulu Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmist puudutavas osas) esitada määruskaebuse kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik