2-12-1382/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-1382

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

2. aprill 2013, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-1382

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS hagi Triin Visamaa vastu

3650 euro nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine, riigilõivu osaline tagastamine ja

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja

Swedbank

P&C

Insurance AS

(registrikood

11269248; asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn), esindaja

Kadri Erm; e-post kadri.erm@swedbank.ee;

kostja Triin Visamaa (isikukood 49003190277; elukoht

XXXX), esindaja vandeadvokaat Li Uiga; Advokaadibüroo

Valge & Uiga; Vanemuise 21a, 51014 Tartu; e-post

li@valgejauiga.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

27. veebruar 2013

RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta Swedbank P&C Insurance AS loobumine hagist ja lõpetada tsiviilasja nr 2-12-

1382 menetlus Swedbank P&C Insurance AS hagis Triin Visamaa vastu 3650 euro nõudes.

2. Jätta menetluskulud Swedbank P&C Insurance AS kanda.

3. Välja mõista Swedbank P&C Insurance AS-lt Triin Visamaa kasuks menetluskulud 1530

(üks tuhat viissada kolmkümmend) eurot.

Väljamõistetud menetluskulu kanda Triin Visamaa arvelduskontole nr 10010610795015.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 1741 lg 4).

4. Tagastada Swedbank P&C Insurance AS arvelduskontole nr 221030477974 pool tsiviilasja

nr 2-12-1382 menetluses tasutud riigilõivust, so 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot ja

62 senti (Swedbank P&C Insurance AS tasus riigilõivu 543,24 eurot 20.12.2011

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699)

märkides selgitusse „riigilõivu tagastamine hagis Triin Visamaa KJ OK1110468“.

Määrus toimetada kätte menetlusosaliste esindajatele ja saata selle jõustumisel resolutsiooni p 4 osas

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

2

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank P&C Insurance AS (hageja) hagi Triin Visamaa (kostja)

vastu 3650 euro nõudes (tsiviilasi nr 2-12-1382).

28.02.2013 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja poole kohtumenetluses tasutud

riigilõivu tagastamiseks Swedbank P&C Insurance AS arvelduskontole nr 221030477974 (tl 113-

114).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 3 alusel teatas kohus kostjale loobumisavalduse

esitamisest, paludes kostjal esitada oma arvamus hageja avalduse kohta ja teatada, kas kostja soovib

menetluskulude väljamõistmist hagejalt (tl 115).

07.03.2013 teatas kostja, et on nõus hagist loobumisega ja palus hagejalt välja mõista kostja

menetluskulud 1530 eurot (tl 118-119, 126). Avaldusele on lisatud Advokaadibüroo Valge & Uiga

arved (tl 120-125).

Kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 1 ja § 1741 lg-ga 1 toimetas kohus 07.03.2013 kirjaga menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse ja sellele lisatud arved kätte hagejale, andes talle aega seitse päeva

vastuväite esitamiseks (tl 127).

14.03.2013 esitas hageja vastuse kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele (tl 131-133),

paludes kohtul hinnata, kas spetsifikatsioonis toodud ajakulu ja teostatud tööd on mõistlikud ja

põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb

vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetlus antud asjas lõpetada.

TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 168 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus

menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma

menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Kostja on koos kulude jaotusega taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist ja palunud hagejalt

välja mõista kostja kulud õigusabiteenusele summas 1530 eurot vastavalt Advokaadibüroo Valge &

Uiga arvetele. Arvetest (tl 120-125) nähtub, et kostjale on antud tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku

12,75 tundi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Arvete kohaselt toimus

20.02.2012 kliendi ja esindaja vahel konsultatsioon (1 tund), 21.02.2012 tutvus esindaja kliendi

poolt esitatud materjalidega (2 tundi), ajavahemikus 27.02.2012 kuni 01.03.2012 analüüsis esindaja

kohtupraktikat ja koostas vastuse hagile (3 tundi), 23.03.2012 tutvus esindaja hageja vastusega

(0,75 tundi), ajavahemikus 26.03.2012 kuni 05.04.2012 koostas vastuse hageja seisukohtadele

(2 tundi), 11.06.2012 ja 19.09.2012 osales esindaja kohtuistungil (vastavalt 0,75 tundi ja

1,75 tundi), 27.02.2013 valmistus esindaja kohtuistungiks (0,5 tundi) ja osales 27.02.2013

kohtuistungil (0,5 tundi) ning 06.03.2013 koostas esindaja kostja seisukoha hagist loobumise kohta

ja menetluskulude nimekirja (0,5 tundi).

3

TsMS §-s 144 on sätestatud kohtuvälise kulu liigid, mida menetlusosalisel on õigus nõuda

vastaspoolelt, kelle kanda menetluskulud on jäetud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks

kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise

avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja

kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 10.01.2012, mil kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008

määrusega nr 137 kehtestatud piirmäärad. Määruse nr 137 kohaselt on hagihinna korral kuni

6400 eurot lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks

3200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 3650 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

kostja lepingulise esindaja kuluks 1530 eurot. Seega ei ületa õigusabikulud kehtestatud piirmäära.

Kohus, hinnates kostja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 12,75 tundi) võrrelduna tehtud

menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja

vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates antud tsiviilasja keerukusele ja mahule. Kuna kostja

füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu

tagasi arvestada, siis tuleb menetluskulud määrata kindlaks koos käibemaksuga.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrab tsiviilasjas nr 2-12-1382 kostja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1530 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kostja on

palunud menetluskulu kanda oma arvelduskontole nr 10010610795015.

Seoses hagist loobumisega tagastab kohus TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel hagejale pool

menetluses tasutud riigilõivust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik