2-12-40959/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(3) 2-12-40959

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 28.märts 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-12-40959 Tsiviilasi N G hagi J G vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 3510 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : N G (isikukood XXX, Elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: TG (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: J G (isikukood: XXX, elukoht XXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja kostja vastuväide Hageja N G esindaja TG esitas hagi elatise suurendamiseks J G vastu. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 191 eurot ja 74 senti. Hageja kulud ühes kuus 901,85 eurot, millest kostjalt tuleb kanda 390 eurot, varem väljamõistetud elatis ei kata hageja kulusid, samuti tasub kostja elatist ebaregulaarselt. Hageja nõue kostja vastu on tasuda elatist 390 eurot kuus. Samuti nõuab hageja kostjalt viivise tasumist tasumata elatismaksetelt. Kostja vastas hagile, et hagi tuleb rahuldamata jätta. Kostja vastuse kohaselt väljamõistetud summa 191 eurot 74 senti on piisav kostja osaluse katmiseks lapse ülalpidamisel. Hageja vastuses kostja vastusele oli nõus vähendama elatise nõuet 370 euroni kuus.

Kohtu põhjendused ja järeldused

2(3) 2-12-40959 Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 13.06.2007.a määrusega on kinnitatud TG ja J G kokkulepe, millise kohaselt kostja tasub hagejale lapse ülalpidamiseks elatist alates juunist 2007.a 3000 krooni kuus kuni N G täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud summa on praeguses raha vääringus 191 eurot ja 74 senti. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega; lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises; lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides; lg 4 kohasel elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PkS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PkS § 102 lg 2 kohaselt kui vanem on PkS § 102 lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses nimetanud hageja ülalpidamise kulud ühes kuus alljärgnevalt: riided ja jalanõud 250 eurot sealhulgas jalanõud 80 eurot ja riided 90 eurot ning spordivarustus 80 eurot (veemaskid, mütsid, lestad, spetsiaalsed sokid ja muud tarbed; sporditrenn 80 eurot ja inglise keele õpe 58 eurot, reisikulud (suviti käivad hageja ja hageja esindaja välisriikides, et tutvuda erinevate riikide kultuuriga ja harjutada inglise keelt) 17 eurot, meelelahutus 50 eurot (teater, kino, loomaaed); eluasemekulud 90 eurot; toidukulud 237,85 eurot; kulud tervisele 60 eurot sealhulgas 30 eurot ravimitele ja 30 eurot ortopeedilistele esemetele; sidekulud 14 eurot; koolitarvete kulud 22 eurot; hügieenitarbed 23 eurot. Hageja seadusliku esindaja väitel kulub hageja ülalpidamiseks igas kuus 901,85 eurot, millest kostjal tuleb kanda 370 eurot. Kostja vastuse kohaselt on eelnevalt väljamõistetud elatis 191 eurot 75 senti piisav. Kostja esitas tõendid selle kohta, et ta töötas kuni 11.12.2012.a, mil tööleping lõpetati, käesoleval ajal on kostja töötuna arvele võetud. Kostja esitas palgatõendi mai 2012.a kuni august 2012.a palga kohta, millest nähtub, et kostja keskmine töötasu neto oli nimetatud ajavahemikul 1201 eurot kuus. Hageja väitel kostja töötab aeg-ajalt mitteametlikult, hageja on töövõimetuspensionär ja pensioni suurus on 134 eurot 10 senti. Hageja väitel kostja ei tunne mittemingilgi viisil lapse vastu huvi. Kohtu seisukoht on, et hageja nõue on põhjendamatu. Lapse vajadused ei saa olla sellised, nagu hageja esindaja nimetab. Hageja nõudes eriliselt ülehinnatud on kulutused riietele ja jalanõudele 250 eurot kuus, huvialadele 155 eurot kuus, tervisele 60 eurot kuus ja hügieenitarvetele 23 eurot kuus. Hageja nõudes mõnevõrra ülehinnatud on kulud toidule 237,85 eurot kuus ja kulud meelelahutusele 50 eurot kuus. Hageja nõudes põhjendatud ja tõenditega tõendatud on eluasemekulud 90 eurot kuus, sidekulud 14 eurot kuus ja kulud koolitarvetele 22 eurot kuus. Hageja esindaja on kirjaliku tõendiga tõendanud hageja kulutusi huvitegevusele ühes kuus allveeujumistrennis 32 eurot kuus. Hageja esindaja on esitanud tõendid lapsele riiete, sülearvuti, printeri ja mööbli (kirjutuslaud ja tool) ostmise kohta, samuti tõndid remonditarvetele kulutamise ja vaba aja tuste kohta. Esitatud tõendid ei tõenda lapse vajadusi summas 901 eurot 85 senti. Sellised kulutused 8-aastasele lapsele ei ole vajalikud, sellised kulutused on mittevajalikud ja priiskavad. Elatise alammäär on käesoleval ajal 160 eurot kuus, kostja tasub elatist ühes kuus 191 eurot ja 85

3(3) 2-12-40959 senti, mis on oluliselt üle alammäära. Kui hageja esindaja leiab, et kostja tasub elatist ebaregulaarselt, tuleb hageja esindajal pöörduda kohtutäituri poole. Hageja on esitanud nõude tasumata elatisemaksetelt viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 alusel. Viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostjal ei ole hageja ees võlga, millelt hagejal oleks õigus viivist nõuda.

Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte kulud tuleb jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik