3-12-1095/14 · 3-12-1095/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1095 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 12 000 euro nõudes 2008. a sügisel talvesaabaste laost väljastamisega viivitamisega kaebaja tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.06.2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.06.2012. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. N. Lilitškin esitas alates 2008. septembrist vanglale taotlusi talle jalanõude kambrisse väljastamiseks kui vangla ei rahuldanud tema taotlusi. Vangla väljastas N. Lilitškinile kambrisse jalanõud 2009. a jaanuaris. 2. 29.05.2012 saabus Tartu Halduskohtule N. Lilitškini venekeelne kaebus (tl 2, tõlge tl 5) Tartu Vangla vastu avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju 12000 euro hüvitamiseks. Kaebaja märgib kaebuses, et esitas 2008. aasta sügisel avalduse vangla laost isiklike talvesaabaste väljastamiseks, kuid vaatamata korduvatele nõudmistele (avaldustele ja kaebustele) saapaid talle ei väljastatud, samuti ei vastatud tema avaldustele. Kaebaja väitel sai ta soovitud jalanõud alles 3-4 kuu pärast, mistõttu oli ta sunnitud talvel viibima vanglas ja etapeerimise ajal õues suvekingades. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud asjaolu on tema tervise halvenemise põhjuseks ning eeltooduga on teda diskrimineeritud ja alandatud. Kohtueelse menetluse läbimise osas viitab N. Lilitškin Tartu Vangla 27.10.2011. a vastusele nr 3-30/212-1 (tl 8). N. Lilitskin väidab kaebuses, et tegemist oli kahjunõude käiguta jätmise

2 otsusega, millega anti talle tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks avalduses, ning puuduste kõrvaldamise avalduse esitas ta vanglale 29.05.2012. 3. Vastuseks kohtu järelepäringule teatas Tartu Vangla 01.06.2012 kohtule, et N. Lilitškin esitas Tartu Vanglale kaebuses märgitud asjaoludest tulenevalt kahju hüvitamise taotluse 04.07.2011 (hariliku pliiatsiga kirjutatud 6-l erineva suurusega lehel), mis jäeti Tartu Vangla direktori 27.10.2011. a otsusega nr 3-30/212-1 rahuldamata. Vangla selgitab, et kuna N. Lilitškini esitatud kahjunõudes väidetud asjaolud olid lihtsalt kontrollitavad, siis puudus vanglal vajadus N. Lilitškinile seekord kahjunõude puuduste kõrvaldamiseks tähtaega anda ning jääb arusaamatuks, millisest puuduste kõrvaldamise kirjast, mille kontaktisik temale väidetavalt tõlkis, jutt käib. Tartu Vangla on seisukohal, et kuna N. Lilitškin sai kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse kätte 28.10.2011, siis on ta kohtusse pöördunud tähtaega ületades ning tema kaebuse menetlusse võtmiseks puudub alus. Tartu Vangla 27.10.2011. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusest nr 3-30/212-1 nähtub, et tegelikult on kaebaja soovinud talvesaapaid 26.11.2008 vanglale esitatud avalduses, mis on lahendatud 12.12.2008, millest tulenevalt ei ole kaebaja 04.07.2011 registreeritud kahju hüvitamise taotluses toodud väited avalduste õigeaegse lahendamata jätmise, diskrimineerimise ja väärikuse alandamise kohta tõendamist leidnud. 4. Tartu Halduskohus võttis 11.06.2012. a määrusega N. Lilitškini kaebuse kaebetähtaja menetlemiseks menetlusse, luges kaebuse esitatuks kaebetähtaja rikkumisega ning lõpetas haldusasjas menetluse. Halduskohus leiab, et kuna N. Lilitškin on Tartu Vangla 27.10.2011. a otsuse nr 3-30/212-1 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ kätte saanud 28.10.2011 ning sellel on märgitud vaidlustamisviide, oli ta teadlik, et kaebusega halduskohtu poole on tal õigus pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsuse (see on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse) kättesaamisest. Kohtu hinnangul võis kaebuse esitamine olla küll raskendatud või ebamugav, kuid oli siiski võimalik. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kaebaja tähtaja mööda lasknud ilmselt subjektiivsetest asjaoludest tingitult. Kaebaja on esitanud halduskohtusse hulgaliselt kaebusi, milles on taotlenud vanglalt ka kahju hüvitamist ning seetõttu on kaebaja väga teadlik kaebetähtaegadest halduskohtule kaebuste esitamisel. Kuna kaebaja on kaebuses ise leidnud, et tema 26.05.2012 kaebus on tähtaegne (kaebaja on seisukohal, et kahjunõude korral võib esitada kaebuse kolmeaastase kaebetähtaega jooksul), ei pidanud kohus menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks ja vajalikuks anda N. Lilitškinile tähtaega kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks (koos mõjuvate põhjuste äratoomisega). Kuna N. Lilitškin on esitanud pidevalt kaebusi perioodil 2011. a oktoobrist kuni käesoleva ajani, ei näe kohus objektiivset põhjust, mis oleks takistanud käesolevas vaidluses kaebuse õigeaegset (see on 30 päeva jooksul vaideotsuse kättesaamisest) esitamist. Antud juhul ei ole esinenud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist õigeaegselt, kaebaja on esitanud kaebuse peaaegu seitse kuud hiljem vaideotsuse kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. 05.07.2012 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini määruskaebus (koostatud 28.06.2012) Tartu Halduskohtu 11.06.2012. a määruse peale (tl 24-25, tõlge tl 27). Määruskaebuses heidab N. Lilitškin halduskohtule ette, et kohus ei ole välja selgitanud asja numbrit, kus on arutluse all tema poolt varasemalt kohtule esitatud kaebus seoses talle samadel asjaoludel kahju tekitamisega. N. Lilitškin on seisukohal, et kuna nimetatud asi on juba halduskohtu menetluses, ei ole ta kaebetähtaega mööda lasknud.

3 6. Vastustaja palub oma 01.08.2012 kohtule esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on kaebaja enda jaoks kasulikult, kuid vääralt tõlgendanud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatut. Otsuse kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta sai kaebaja kätte 28.10.2011 ning alates sellest kuupäevast hakkas kulgema halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaeg, mis RVastS § 18 lg 2 kohaselt on 30 päeva. Seega oli viimaseks kohtusse pöördumise päevaks 27.11.2011. Kuna 27.11.2011 oli pühapäev, siis kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 28.11.2011. Kaebaja on aga kaebuse halduskohtule esitanud 26.05.2012 kuupäevaga ja see saabus halduskohtusse 29.05.2012. Seega on kaebus halduskohtule esitatud ilmselgelt tähtaega rikkudes. N. Lilitškin ei esitanud menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlust, millest nähtuksid mõjuvad asjaolud, mis on tinginud kaebetähtaja möödalaskmise. N. Lilitškini väited, et ta on juba 2008. ja 2009. aastal pöördunud kaebusega halduskohtu poole, ei ole asjakohased ega anna alust kohtumääruse tühistamiseks. Vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja sama nõudega samal alusel varasemalt kohtu poole pöördunud. Etteheited kohtule, et kohus ei ole välja selgitanud, millises menetlusstaadiumis on varasem kohtuasi, on asjakohatud, kuna kohtule käesolevas asjas esitatus kaebuses ei avalda ta, et on sama nõudega varasemalt juba kohtu poole pöördunud. Vastustaja hinnangul on N Lilitškini sooviks olnud uue kaebuse esitamine, mitte menetlusdokumendi esitamine võimalikus varasemas kohtumenetluses ja kohus on õiguspäraselt kontrollinud kõigepealt kaebuse esitamise tähtaegsust. Kaebuse võimalik varasem esitamine ei muudaks käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebust iseseisvas menetluses lubatavaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.06.2012. a määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

8. N. Lilitškin sai tema poolt esitatud kahju hüvitamise taotluse kohta tehtud Tartu Vangla 27.10.2011. a otsuse nr 3-30/212-1 kätte 28.10.2011 ning tulenevalt RVastS § 18 lg 2 ja HKMS § 47 lg-st 2 oli viimane päev halduskohtule kaebuse esitamiseks 28.11.2011. N. Lilitškini kaebus saabus halduskohtusse aga alles 29.05.2012, s.t üle kuue kuu hiljem. Määruskaebuse esitaja on oma kaebuses ise selgitanud tähtajaga seonduvat: „Kohtueelne menetlus on mul läbitud, pöördusin vangla poole vastavalt VangS § 11 (8) ja sain 27.10.11 vastuse nr 3-30/212-1 ilma tõlketa eesti keelest vene keelde, 28.05.12 kontaktisik tõlkis ära, et on vaja puudused kõrvaldada. Ma kõrvaldasin ja andsin vanglale 29.05.12“ (tl 5 pöördel). Ringkonnakohus osutab sellele, et halduskohtule esitatud kaebus on kaebaja enda poolt kuupäevastatud 26.05.2012 ja see jõudis halduskohtusse 29.05.2012 (tl 2).

9. HKMS § 120 lg 3 sätestab, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Kaebust ei saa kõrvaldatavate puuduste korral tagastada enne kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist. HKMS § 71 lg 1 võimaldab tähtaja ennistada üksnes mõjuva põhjuse esinemisel. Nende sätete sisustamiseks tuleb analüüsida Riigikohtu praktikat. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et vajadusel „peab kohus juhtima kaebaja tähelepanu puudustele kaebuses ning looma piisavad menetluslikud võimalused puuduste kõrvaldamiseks“ (RKHKo 10.09.2009, 3-3-1-24-09, p 7; 25.11.2010, 3- 3-1-78-10, p 15; vrd RKHKm 09.02.1996, 3-3-1-5-96; 18.09.1998, 3-3-1-24-98, p I; 11.11.2008, 3-3-1-68-08, p 8). Veelgi enam, Riigikohtu halduskolleegium on määruskaebuse esitaja ühes varasemas kohtuasjas HKMS § 120 lg-le 3 halduskohtumenetluse seadustiku

4 vanas redaktsioonis vastanud sätte kohta öelnud: „HKMS § 11 lg 3 kohaselt kaebuse tagastamisel tuleb üldreeglina anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning alles siis, kui määratud tähtajaks ei ole puudusi kõrvaldatud, saab HKMS § 11 lg 3 alusel kaebuse tagastada. See põhimõte kehtib ka olukorras, kus kaebaja on samade puudustega sama kaebusega HKMS § 11 lg 7 alusel uuesti pöördunud halduskohtusse. Ka HKMS § 11 lg 3 sõnastusest nähtuvalt saab sätet kohaldada siis, kui on täidetud kaks tingimust – kohus on andnud tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning määratud tähtaja jooksul ei ole puudusi kõrvaldatud. Käesolevas haldusasjas ei ole kohus kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andnud“ (RKHKm 08.12.2011, 3-3-1-73-11, p 9). Samas asjas on aga halduskolleegium asunud seisukohale, et tegemist oli erandliku olukorraga ja puuduste kõrvaldamiseks ei olnud vaja uut tähtaega anda. Lõpptulemusena jättis halduskolleegium konkreetses asjas kaebuse rahuldamata (Samas, p 10 j). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Riigikohtu halduskolleegium on leidnud: „Isegi kui vastav regulatsioon ei nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega kooskõlas taotlejale täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või täpsustamiseks, kui see võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele“ (RKHK 15.02.2005, 3-3-1-90-04, p 15). Sellest tuleneb, et puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseks peab olema olemas vähemalt mingisugune tõenäosus, et puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine saab viia tähtaja ennistamisele. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium arvestanud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kontekstis kaebaja varasemate taotluste vormi ja sõnastust (RKHK 10.03.2010, 3-3-1-90-09, p 11).

10. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tõenäosus, et määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise korral oleks viimane esitanud käesolevas asjas mõjuva põhjuse, mis oleks lõppastmes saanud viia kaebetähtaja ennistamiseni, olematu. Määruskaebuse esitaja on kinnipeetav, kes tegeleb igapäevaselt halduskohtule kaebuste kirjutamisega. Samuti võtab ringkonnakohus arvesse määruskaebuse esitaja varasemate taotluste vormi ja sõnastust ning märgib, et 27.03.2013 seisuga on kohtuinfosüsteemi andmetel N. Lilitškinil 63 käimasolevat halduskohtumenetlust, mis ei ole otsuseni jõudnud, ning alates aastast 2006 on N. Lilitškin esitanud halduskohtutele kokku üle 400 kaebuse. Määruskaebuse esitaja ei esita oma kaebusi riigikeeles, mistõttu tuleb neid tõlkida, mis omakorda nõuab kohtult suurema ressursi rakendamist. Samuti on ilmselge, et määruskaebuse esitajal on tänaseks piisav kogemus, et teada, kui pikk on kaebuse esitamise tähtaeg. Kahju hüvitamise nõudega kohtu poole pöördumise tähtajad sisalduvad nimelt halduskohtumenetluse seadustikus ning riigivastutuse seaduses. Juhtudeks, kus kannatanu on enne halduskohtusse pöördumist rakendanud kohtueelse vaidluse lahendamise kord, on kehtestatud erisätted. Halduskohus on õigusega viidanud HKMS § 47 lg-le 2 ja RVastS § 18 lg-le 2. Viimane näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu esitada 30 päeva jooksul halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega kohalduvad antud juhul kohtueelse menetluse läbimise olukorda reguleerivad erisätted, mis näevad kohtusse pöördumiseks ette tähtaja 30 päeva alates kohtueelses menetluses tehtud otsusest teadasaamisest. Määruskaebuse esitajale on RVastS § 18 lg 2 tuttav, kuna ta on teistes kohtuasjades sellele korduvalt ise viidanud.

11. Samas märgib ringkonnakohus, et HKMS § 4 lg 4 ls 2 annab halduskohtule õiguse tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Halduskohus on sisuliselt tõlgendanud N. Lilitškini kaebust selliselt, et selles sisaldub juba tähtaja ennistamise taotlus, ning andnud hinnangu määruskaebuse esitaja poolt ette kantud

5 põhjustele. Ringkonnakohus leiab, et kui määruskaebuse esitajal oleks olemas mõni seni mainimata kaalukas põhjus tähtaja ennistamiseks, siis oleks ta selle ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses kindlasti ära maininud. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebus ei sisalda aga midagi uut, vaid üksnes paljasõnalisi väiteid, viiteid normidele ja kohtulahenditele.

12. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus on toiminud õigesti, et ei ole andnud määruskaebuse esitajale võimalust tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub ka asjaolusid arvestades halduskohtuga, et käesoleval juhul on ilmne, et määruskaebuse esitajal puudus mõjuv põhjus kaebetähtaja ületamiseks. Võimaluse andmine ilmselgelt perspektiivitu tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks venitab aga asjatult menetlust ja kulutab tarbetult halduskohtu ressurssi. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt Riigikohtu praktikast ei saa halduskohtu kohustust anda tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks pidada absoluutseks, mistõttu on kohtul erandjuhul õigus kaaluda ja võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Lisaks ülaltoodud põhimõtetele tuleb arvestada ka menetlusökonoomia põhimõtet, samuti kaebaja menetlusõiguslikke kohustusi. HKMS § 38 lg 5 paneb kaebajale sõnaselge kohustuse esitada kaebetähtaega ületades esitatud kaebusega koos ka tähtaja ennistamise taotlus: „Kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused.“ HKMS § 28 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Kuna määruskaebuse esitaja tegevus viitab sellele, et ta ei ole huvitatud asja õigest, kiirest ja võimalikult väikeste kuludega menetlemisest, on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse esitaja eesmärgiks on takistada kohtumenetlust pahatahtlikult. Kuna määruskaebuse esitaja rikub kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt järjekindlalt, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja kuritarvitab oma menetlusõigusi suure arvu ilmselgelt põhjendamatute kaebuste esitamisega. Ringkonnakohus võtab ka seda järeldust arvesse HKMS § 120 lg-st 3 tuleneva kohustuse hindamisel.

13. Ringkonnakohus rõhutab, et määruskaebuse esitaja menetlusõigused ei jää säärase tõlgenduse korral kaitseta. Määruskaebuse esitaja saab esitada halduskohtu kaebust tagastava määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse ja ringkonnakohus saab kontrollida, kas halduskohus on HKMS § 120 lg-t 3 õigesti tõlgendanud ja kaalumise nõuetekohaselt läbi viinud. Sellega on määruskaebuse esitaja olulised menetlusõigused endiselt tagatud.

14. Kokkuvõttes tuleb määruskaebus niisiis rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.06.2012. a määruse resolutsioon muutmata jätta.

Maili Lokk Einar Vene Madis Ernits