4-08-6681/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.jaanuar 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-6681 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi B.H väärteoasi KarS § 218 lg 1 ja NPALS § 151 järgi Menetlusalune isik

Asja läbivaatamise kuupäev B.H (isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, elukoht xxx, töökoht puudub)

19.jaanuar 2009.a. Istungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Jelena Saveljeva

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS §-dest 48, 63 lg 3, 218 lg 1, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.H KarS § 218 lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva. Süüdi tunnistada B.H NPALS § 15 1 järgi ja mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva. Kohustada B.H kandma mõistetud karistused ära hiljemalt 01.03.2009.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

B.H poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada B.H suhtes sundtoomist arestimajja.

Välja mõista B.H-lt ekspertiisitasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni

riigituludesse ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber 2800049777. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: B.H-le on koostatud 23.05.2008.a. väärteoprotokoll nr AB 942813 selle kohta, et

tema 23.05.2008.a kella 22.50 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 56 asuvas kaupluses Merimetsa

Selver möödus kassarivist ja jättis maksmata kauba eest kokku summas 460 krooni, millega

sooritas varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.o. KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Samuti oli B.H eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta väikeses koguses, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151. Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 2122/432 nähtub, et 23.05.2008.a. oli B.H tarvitanud amfetamiini ja alkoholi ning tal esines joove alkoholist.

B.H kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse

anti allkirja vastu talle isiklikult üle 20.12.2008.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteod on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate materjalidega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku

käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks

edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada B.H narkootilise või psühhotroopse aine ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest arestiga 4 päeva ja varavastase süüteo eest arestiga 4 päeva.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et B.H süü narkootilise aine ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise toimepanemises on tõendamist leidnud eelkõige joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 2122/432 (lk 6), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (lk 8), saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 389 (lk 7). Süütegu väheväärtusliku asja

vastu on tõendatud menetlusaluse isiku poolt 24.05.2008.a. kohtuvälises menetluses antud ütlustega (lk 1) ja avaldusega (lk 2). B.H poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 1 ja KarS § 218 lg 1 järgi on õige. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut

karistada. Kuna isik on toime pannud väärteod, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule,

lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg 3. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et B.H on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, ei pea kohus enam võimalikuks

karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isik on näidanud üles hoolimatust

varasemate karistuste täitmise suhtes. Isik ei tööta, seega puudub tal ka legaalne

sissetulekuallikas. B.H ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab

väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades eeltoodut ja

tasumata rahatrahvide hulka, leiab kohus, et B.H tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada mõlema väärteo toimepanemise eest lühiajalise arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi.

Aulike Salo Kohtunik

3