2-12-46973/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) 2-12-46973

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2013.a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-12-46973 Tsiviilasi Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagiavaldus Jxxxx Axxxxxx vastu 4785,13 euro nõudes Hagihind 4785,13 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (asukoht Lembitu 12 Tallinn 15092; registrikood 70001975; e-post: oigus@ensib.ee); Kostja: JxxxxxAxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Mõista välja Jxxxx Axxxxxxxxxx regressi korras Eesti Vabariigi kasuks 4785 (neli tuhat seitsesada kaheksakümmend viis) eurot ja 13 senti. 3. Jxxxx Axxxxxxxxxx välja mõistetud summa (s.o 4785,13 eurot) tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220027689012 või nr 221020595183, mõlemal juhul on viitenumber 1200003194. 4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus:

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule( Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis

2 (3) takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 15.11.2012.a esitas Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja hagiavalduse JxxxxxAxxxxxx vastu 4785,13 euro nõudes. Tartu Maakohtu 22.11.2012.a kohtumäärusega edastati tsiviilasi nr 2-12-46973 kohtute teeninduspiirkonna järgi lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 04. Veebruariks 2013.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja poolt vastu võetud isiklikult 11.01.2013.a tema asukohas Tartu Vangla Turu 56 Tartu linn. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Asja on võimalik lahendada lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tartu Maakohtu 08.08.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8046 mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver RxxxxAxxxxxx sai tervisekahjustuse. Rxxx Axxxxxx esitas Pensioniametile 11.01.2011 ohvriabi seaduse (OAS) alusel taotluse riikliku hüvitise määramiseks. Lõuna Pensioniameti 03.03.2011.a otsusega nr 00124K/1 ja 11.04.2011.a otsusega nr 00124K/2 hüvitati kuriteo ohvri ravikulud ning püsivast töövõimetusest tulenev kahju ajavahemikul 11.02.2011.a – 31.10.2012.a summas 4785,13 eurot. OAS § 31 lg 1 sätestab: Pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Lg 2 kohaselt esindab regressinõudeasjades riiki sotsiaalminister. Sotsiaalministril on edasivolitamisõigus. Käesolevalt on kostja kuriteoga tekitanud kahju ning kannatanule on OAS alusel esitatud taotluse alusel määratud hüvitis summas 4785,13 eurot. OAS § 31 lg 1 alusel on kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitise maksmise regressinõue läinud üle riigile. Regressinõude korras tuleb Jxxxx Axxxxxxxxx välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 4785,13 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvitise katteks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus

3 (3) hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud tulenevalt TsMS § 145. Kohtule ei nähtu, et hagejal oleks olnud ka muid menetluskulusid. Kohus märgib lahendis menetluskulude jaotuse – menetluskulud jäävad kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag Kohtunik