3-11-2615/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2013; Tallinn Haldusasja number 3-11-2615 Haldusasi OÜ Nerobalt kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 11.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/1631-11 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 28.02.2013 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – OÜ Nerobalt, seaduslik esindaja Artur Kamaljan; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 27.03.2013. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi ka vastustaja, maksuhaldur või Põhja maksu- ja tollikeskus) 11.10.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/1631-11 määrati OÜ-le Nerobalt tasumiseks käibemaksu summas 11 912,95 eurot, nõuti tagasi alusetult tagastatud maksusumma 1566,41 eurot ning määrati tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 24 911,61 eurot. OÜ-d Nerobalt kohustati tasuma makse kogusummas 38 390 eurot ja 97 senti.

2. OÜ Nerobalt esitas 08.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 11.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/1631-11 tühistamise nõudes. Koos kaebusega esitas OÜÕ Nerobalt taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud maksuotsuse täitmine kuni tehtava kohtulahendini.

2 3. Tallinna Halduskohtu 14.11.2011 määrusega jättis kohus OÜ Nerobalt esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtu 19.03.2012 määrusega võeti OÜ Nerobalt kaebus menetlusse ning tunnistati vastustajaks Maksu- ja Tolliamet.

5. Tallinna Halduskohtu 28.01.2013 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

6. OÜ Nerobalt taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 11.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/1631-11 tühistamist. Kaebaja leiab, et maksotsus on põhjendamatu ja õigusvastane ning maksuhalduri järeldused ei saa olla maksusumma väljamõistmise aluseks.

7. Kaebaja on seisukohal, et osapoolte suhete ebapiisava vormistamise puhul, kus pooltevahelistes dokumentides on segamini aetud poolte nimed, on tegemist trüki- või kirjaveaga. Lisaks märgib kaebaja, et kui tegemist oleks olnud riiulifirmadega ja arvevabrikutest tulnud dokumentidega, oleks dokumendid korrektselt vormistatud, sest sel juhul oleks ju see just teenus, mida ostetakse. Käesoleval juhul olid kõik tööd reaalselt tehtud ja kaebajal ei olnud vajadust seda eraldi dokumentaalselt tõendada, kuna tema oli rahul teostatud tööde ja osutatud teenustega. Suurema osa töödest tegi ESBRD Group OÜ Suurpea ja Randla 13 objektidel, mis anti Belgardi Kaubandus OÜ-le üle 2007. aasta mais. Tasu selle eest sai aga EBSRD Group OÜ alles 2007. aasta juunis-juulis. Osapoolte suhete vormistamisega tegeles EBSRD Group OÜ. Kõik tööd kaebajale kuuluval objektil Telliskivi 60 teostasid EBSRD Group OÜ töötajad koos kaebaja töötajatega, teostatud tööde kvaliteet rahuldas kaebajat, seega ei nõudnud kaebaja OÜ-lt EBSRD Group eraldi vormistatud dokumente. Suurepea ja Randla 13 objektide tellija oli OÜ Belgardi Kaubanduse, kellelt kaebaja sai 167 560 krooni ja vanametalli üldsummas 750 054,52 krooni. Kaebaja on seisukohal, et kui arve sisaldab objekti nimetust ja tööde kirjeldust ja on poolte poolt aktsepteeritud (allkirjastatud), siis võib seda käsitleda teostatud tööde aktina, kuigi akti ei ole eraldi vormistatud.

8. OÜ EBSRD Group ja Datilografale Group võimaliku seadusvastase tegevuse osas leiab kaebaja, et ei saa vastutada maksukohustuste mittetäitmise eest oma partnerite poolt. OÜ EBSRD Group on tegutsenud alates 2002. aastast ning probleemid algasid 2007. aastal kui selle ettevõtte juhatusse asus German Štšerbakov. Kaebaja töötajad selle inimesega ei suhelnud. Kaebaja juhatuse liikmed A. Kamaljan ja Aleksandr Šitikov suhtlesid OÜ EBSRD Group juhatuse liikme Oleg Cherepanoviga, kelle isik oli kaebaja juhtkonnale hästi teada. Suhtlemine toimus nii objektidel kui ka OÜ EBSRD Group kontoris Tallinnas aadressil Laki 30. Asjaolud, et OÜ EBSRD Group ei esitanud 2006. aasta majandusaasta aruannet, deklareeris maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksu peaaegu võrdselt ja et ettevõtte arvelt võeti sularaha, ei tõenda seda, et OÜ EBSRD Group ei osutanud kaebajale reaalseid teenuseid. Ettevõttes töötasid tollal reaalsed töötajad ning kaebaja pädevuses ei oleks olnud kontrollida, kas ja kuidas nendele töötajatele palka makstakse. Kaebaja on seisukohal, et OÜ EBSRD Group ja OÜ Datilografale Group rikkumiste eest peavad vastutama nimetatud äriühingute sellel ajal tegutsenud juhatuse liikmed.

9. Maksuhaldur ei võtnud tarvitusele kõiki meetmeid, et tuvastada OÜ-de EBSRD Group ja Datilografale Group võimalike maksurikkumiste eest reaalselt vastutavaid isikuid. Maksuhaldur on pannud vastutuse kolmandate isikute rikkumise eest kaebajale, kes on tegutsenud alates 2003. aastast reaalse ettevõttena. Kaebaja leiab, et asjaolude väljaselgitamiseks oleks pidanud maksuhaldur korraldama Telliskivi 60, Suurepea ja Randla 13 objektidel ülevaatuse, kutsuma ütlusi andma

3 Suurepea ja Randla 13 objektidel teostatud tööde tellija esindaja, samuti Laki 30 omaniku ja kaebaja töötajad. Jääb arusaamatuks, mille eest maksis kaebaja oma partneritele, kui ta neilt teenuseid ei saanud. Kaebaja võttis vastu reaalselt teostatud tööd, mida maksuhaldur saab soovi korral üle vaadata.

10. Maksuhaldur ei ole arvestanud kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid ega kogunud täiendavaid tõendeid olukorra väljaselgitamiseks ja õigeks kvalifitseerimiseks. Kogutud tõendeid on hinnatud kaebaja suhtes ebamõistlikult karmilt. Kaebaja on nõus sellega, et käsitletud ärisuhted olid nõrgalt dokumenteeritud, kuid tasumisele määratud maksusumma 38 390,97 eurot on ebaõiglane, ebamõistlikult suur ja selle väljamõistmine viib kaebaja pankrotti.

11. OÜ Nerobalt palub mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja poolt tasutud riigilõivud kokku summas 971,45 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsuses on korrektselt tuvastatud, et OÜ Nerobalt ja EBSRD Group OÜ ning OÜ Nerobalt ja Datilografale Group OÜ vahel ei ole toimunud tehinguid ning OÜ Nerobalt osales maksupettuses. OÜ Nerobalt ei ole nimetatud äriühingult teenuseid saanud. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ning märgib, et ei hakka kordama maksuotsuses tuvastatud asjaolusid, vaid vastab kaebuses väljatoodud seisukohtadele.

13. Kaebaja poolt viidatud uurimisprintsiibi rikkumise osas märgib vastustaja, et maksumenetluse käigus tuvastatud ja maksuotsuses välja toodud asjaolude pinnalt on mõistlikult võimalik teha maksuotsuses tehtud järeldus - OÜ Nerobalt osales maksupettuses. Kogutud tõendid on selleks piisavad. Vastustaja selgitab, et Telliskivi 60 ja Suurepea küla objektide ülevaatust ei olnud võimalik läbi viia, sest maksumenetlus algas 2009, aga puudutas sündmusi, mis leidsid väidetavalt aset aastal 2007. Seega ei olnud enam tagantjärele võimalik vaatluse teel tuvastada, kas kaks aastat tagasi tehti mingis hoones remonti või seda konkreetsete ettevõtete ja isikutega siduda. Nende asjaolude osas on maksuhaldur kogunud dokumentaalseid tõendeid. Muuhulgas on näiteks OÜ EBSRD Group juhatuse liige ise väitnud, et ettevõte ei tegelenud tema juhatuse liikmeks oleku ajal majandustegevusega. Maksuhalduri kohustuseks ei saa olla täiendavate tõendite kogumine sama asjaolu kohta põhjusel, et teoreetiliselt on olemas võimalus kusagilt mujalt sama asja kohta tõendeid koguda. Maksu- ja Tolliamet seisukohal, et puudus vähimgi vajadus võtta selgitusi Laki 30 asuva kinnistu omanikult, sest büroo omanik ei saa mitte kuidagi omada informatsiooni selle kohta, kas seda rentival isikul on olemas reaalne majandustegevus või mitte. Ka ei oleks OÜ Nerobalt töötajad saanud anda selgitusi selle kohta, kas OÜ Nerobalt sai EBSRD Group OÜ-lt või Datilografale Group OÜ-lt teenuseid või mitte. Oletades hetkeks, et teenuseid kelleltki saadi, saab töötaja parimal juhul öelda, kes oli inimeseks, kes teenuseid osutas. Olukorras aga, kus nii EBSRD Group OÜ-l kui Datilografale Group OÜ-l puudusid asjaomasel perioodil töötajad, kes said väidetavaid teenuseid osutada ning EBSRD Group OÜ juhatuse liige ise kinnitas, et ühingul sel ajal majandustegevus puudus, ei oleks selgituste võtmine töötajatelt ei vajalik ega eesmärgipärane.

14. Eraldi tuleb seoses uurimisprintsiipi puudutava kaebuses toodud etteheitega peatuda OÜ Nerobalt poolsel kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisel. Maksuhaldur pöördus OÜ Nerobalt poole mitmeid kordi, saamaks selgitusi maksumenetluse käigus tõusetunud küsimustele. Eriti markantseks näiteks on siinkohal PMTK 24.09.2009 korraldus 12.2-3/1631-7, millele OÜ Nerobalt vastas alles 08.02.2011. Ka jäid vastamata maksuhalduri poolt OÜ-le Nerobalt maksumenetlusega seotud tehingute kohta esitatud küsimused (42 küsimust). Maksu- ja Tolliamet on täiendavalt seisukohal, et järeldusi on võimalik teha ja peab tegema ka maksukohustuslase käitumisest maksumenetluses. Antud juhul ei aidanud OÜ

4 Nerobalt kuidagi kaasa maksumenetluse läbiviimisele, kuigi MKS § 56 kohaselt tal see kohustus lasus. Sellises olukorras on maksuhaldur õigustatud tuginema oma järeldustes talle esitatud informatsioonile ja ei pea võtma arvesse informatsiooni, mida tal maksukohustuslase käitumise tõttu ei ole õnnestunud koguda.

15. Sisuliselt on kaebusega asutud (paljasõnaliselt) muutma maksumenetluse jooksul esitatud seisukohti. Isegi, kui kaebuses esitatud väited oleksid tõendatud ja õiged, ei saaks need kaasa tuua maksuotsuse muutmist. MKS § 102 lg 1 p-i 2 kohaselt muudetakse maksuotsust uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks ainult juhul, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. On ilmne, et vastavad väited oleks OÜ Nerobalt saanud esitada maksumenetluse jooksul.

16. Tehingute osas OÜ-ga Belgardi Kaubanduse märgib vastustaja, et OÜ Nerobalt ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks väidetavate tehingute toimumist. OÜ Nerobalt ei ole esitanud maksuhaldurile ühtegi OÜ Nerobalt poolt OÜ-le Belgardi Kaubanduse esitatud arvet. Esitatud on küll tasaarvestamisesse puutuvad dokumendid, kuid jääb täiesti arusaamatuks, kuidas saavad need dokumendid tõendada väidetavaid tehinguid OÜ-ga Belgardi Kaubandus, kui nendes dokumentides viidatud arveid maksuhaldurile ei esitatud. Selliselt ei ole võimalik kontrollida, mis arvetega on tegemist. Arvestades, et tasaarvestuse kohta käivates dokumentides viidatud arvete numbrid jäävad 717 ja 760 vahele ning juunikuu kohta maksuhaldurile esitatud arved kannavad numbreid 771, 772, 773, tekib kahtlus, et tasaarvestuses viidatud arved ei käi isegi kontrollitava perioodi tehingute kohta (kontrollitavaks perioodiks oli juuni kui september 2007). Ka ei saa kaebuses nimetatud vanametalli saamine tõendada OÜ Nerobalt poolt OÜ-le Belgardi Kaubanduse selliste teenuste osutamist, milleks OÜ Nerobalt pidi omakorda saama teenuseid EBSRD Group OÜ-lt ja Datilografile Group OÜ-lt. Vanametalli üleandmise-vastuvõtmise aktid kinnitavad seda, et vanametalli müüdi, ent nendes puudub informatsioon selle saamise kohta. Raha liikumine iseenesest ei saa aga tõendada teenuse osutamist ning ühtegi lepingut OÜ Nerobalt ja OÜ Belgradi Kaubanduse suhte kinnitamise kohta maksumenetluses esitatud ei ole.

17. Tehingute osas EBSRD Group OÜ-ga ja Datilografile Group OÜ-ga leiab vastustaja, et maksuotsuses on tuvastatud, et nii EBSRD Group OÜ kui ka Datilografile Group OÜ näol oli tegemist ühingutega, mis ei omanud tegelikku majandustegevust. EBSRD Group OÜ kohta on seda tunnistanud ka selle tollane juhatuse liige. Eraldi tuleb mainida, et kummalgi nimetatud ühingutest ei olnud töötajaid, kes oleksid saanud OÜ-le Nerobalt väidetavat teenust osutada. EBSRD Group OÜ näol ei olnud tegemist niivõrd suure ühinguga, kus ühte juhatuse liiget hästi tundev isik ei satuks selle ühinguga tehingu sooritamisel kasvõi juhuslikult kokku selle ühingu teise juhatuse liikmega. Asjaolu, et allkirjastati arve, ei näita, et reaalselt toimus arves kirjeldatule vastav majanduslik sooritus. Dokumentides sisalduvate eksimuste osas leiab Maksu- ja Tolliamet, et tegelikkusele mittevastavaid dokumente on küllalt keeruline vormistada sellisena, et nende tegelikkusele mittevastavus ei muutuks kohe esimesel silmapilgul ilmselgeks. Kui tehinguid ei ole reaalselt toimunud, on kerged tulema ka sellised vead nagu on mainitud kaebuses. Maksuhaldurile esitatud OÜ Nerobalt ja EBSRD Group OÜ vaheline leping on niivõrd üldine, et sellest ei saa välja lugeda, millal selle alusel reaalselt teenuseid osutati.

18. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et olukorras, kus isik jätab tuvastamata väidetava tehingupartneri esindaja, võib tegemist olla hoolsuskohustuse rikkumisega. Kuid olukorras, kus isik jätab tuvastamata väidetavate tehingupartnerite esindajad, nendega väidetavalt sõlmitud lepingud on väga üldised, sest neist ei tulene mitte mingeid kohustusi konkreetse tehingu puhuks, isik ei kontrolli väidetava tehingu teise poole esindusõiguslikke isikuid ega aruannete esitamist äriregistrist, isik kinnitab maksuhaldurile, et teenuse kohta koostatakse nii aktid kui arved, kuigi tegelikkuses akte ei koostata, isik kinnitab

5 maksuhaldurile, et tehingud vormistatakse, kuid kohtule väidab, et ei ole nende vormistamisest huvitatud, isik aktsepteerib mitmeid dokumente, mis on ilmselgelt valed ja on isiklikult tuttav ja heades suhetes väidetava tehingupartneri juhatuse liikmega, kusjuures väidetaval tehingupartneril ei ole töötajaid väidetud teenuse osutamiseks ja ka ei tutvusta ega maini tuttav juhatuse liige asjaolu, tehingupartneri juhatusse on lisandunud veel üks isik (kusjuures see tehingupartner ei ole väga suur ühing), ei ole Maksu- ja Tolliameti arvates eluliselt usutav, et isik ei teadnud, et tehingupartneri väljastatud arved on fiktiivsed. Sellises olukorras on Maksu- ja Tolliameti arvates ilmselgelt tuvastatav maksupettus. Mis puutub tulumaksu määramisse, siis peab Maksu- ja Tolliamet vajalikuks rõhutada, et Riigikohus on asunud seisukohale (asjas nr 3-3-1-47-06 tehtud otsuse punkt 10), et olukorras, kus ostja teadis või pidi teadma (nagu antud juhul), et tegemist pole tegeliku müüjaga, on maksuhalduril õigus maksustada sellisele müüjale makstud tasu kui ettevõtlusega mitteseotud kulutus.

19. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud OÜ Nerobalt kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 11.10.2011 maksuotsust nr 12.2-3/1631-11 ja taotletud selle tühistamist. OÜ Nerobalt maksukohustuste täitmist käibemaksu arvestamisel, deklareerimisel ja tasumisel kontrolliti perioodi juuni 2007 kuni september 2007 osas ja 11.10.2011 koostati sellekohane maksuotsus nr 12-2-3/1631- 11, mida kaebuse esitaja vaidlustab. Nimetatud maksuotsuses on asutud seisukohale, et osaühing Nerobalt kajastas 2007. aasta juunist septembrini oma raamatupidamise arvestuses ehitusteenuse soetamist OÜ-lt EBSRD Group ja prügiveoteenuse soetamist OÜ-lt Datilografale Group, kuid seda ilma õigusliku aluseta sisendkäibemaksu tagasi küsimiseks ning rahaliste vahendite ettevõtlusest väljaviimiseks. Põhja maksu- ja tollikeskuse hinnangul ei leidnud kaebuse esitaja ning osaühingute EBSRD Group ja Datilografale Group vaheliste tehingute toimumine vastustaja poolt läbiviidud kontrollimise käigus kinnitust. Lähtuvalt eeltoodust määras maksuhaldur arvetel kajastatud ja vastavalt OÜ EBSRD Group ning OÜ Datilografale Group pangakontodele kantud 1 347 354 krooni ja 34 600 krooni suurustelt summadelt sellekohase käibemaksu ja tulumaksu, mille tagajärjel kujunes tagasinõutavaks ja juurde määratud maksusummaks eurodesse ümberarvestatuna kokku 38 390 euro ja 97 sendi suurune summa. Menetlusosaliste vahel ei ole erimeelsusi seonduvalt maksuotsuses toodud arvandmetega, mis tähendab seda, et vaidlus on pigem põhimõtteline kuna kaebuse esitaja hinnangul arvetel kajastatud tehingud siiski toimusid (kohtuistungi protokoll, tl 106, keskel).

21. Seonduvalt kaebuse esitaja ja OÜ EBSRD Group vaheliste (väidetavate) tehingutega baseerub vaidlustatud haldusakt kuueteistkümnele arvele antud hinnangul, mis avaldajale 2007. aasta juunist kuni 2007. aasta septembrini eelnimetatud osaühingu poolt esitati. Arveid on kajastatud kokkuvõtlikult maksuotsuse neljandal leheküljel paiknevas tabelis (I köide, tl 13). Tasumisele kuuluv kogusumma oli nende arvete kohaselt koos käibemaksuga kokku 1 347 354 krooni. Teenuste summa oli 1 141 825 krooni ja lisanduv käibemaks 205 529 krooni. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Nerobalt ja OÜ EBSRD Group vahelisi tehinguid tegelikult ei toimunud ning fiktiivseid arveid kasutati selleks, et vähendada maksukoormust. Seega rikkus OÜ Nerobalt maksuhalduri hinnangul 205 529 krooni suuruse sisendkäibemaksu mahaarvamisega käibemaksuseaduse §-s 24 sätestatut.

22. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma sama seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.

6 Maksustamisperioodil kehtinud käibemaksuseaduse § 29 lg 1 esimese lausega sätestati, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma oli maksustamisperioodil sama seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama seaduse ja paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvati sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p-s 3 on sätestatud, et maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast.

23. Käesoleval juhul on leitud maksuotsuses, et kaebuse esitaja on OÜ EBSRD Group arved küll tasunud, kuid teenuse saamine nimetud äriühingult ei leidnud kinnitust, mis tähendab seda, et avaldajal ei olnud õiguslikku alust arvetel kajastatud sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu tingis asjaolu, et OÜ-s EBSRD Group sisulist majandustegevust ei toimunud. Vaidlustatud haldusaktis on muuhulgas selgitatud, et nimetatud äriühingu puhul täheldati reaalse majandustegevuse puudumist ka varasemate kontrollimenetluste käigus. Siinkohal tuleb nõustuda maksuhalduri seisukohaga veel selles, et ainuüksi esitatud arved ja lepingud ei tõenda teenuse osutamist, kui eksisteerivad muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et dokumentidel kajastatud teenuseid siiski tegelikult ei osutatud. Pooled vaidlevadki sisuliselt selle üle, kas OÜ EBSRD Group poolt esitatud arvetel kajastatud tehingud 2007. aastal toimusid või mitte.

24. Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Seega tuleb kohtul hinnata kas kaebuse esitaja on maksuhalduri järeldused arvetel kajastatud tehingute mittetoimumisest ümber lükanud või mitte. Asjaolud, mille pinnalt maksuhaldur nimetatud järeldusele jõudis sisalduvad põhiliselt vaidlustatud maksuotsuse punktides 1.1 ja 1.1.1 (tl 12-17). Vastustaja osundab perioodil 07.05.2007 – 12.11.2007 OÜ EBSRD Group juhatuse liikme German Štšerbakovi poolt 02.06.2008 antud selgitustele, millest nähtuvalt äriühing sellel perioodil majandustegevusega ei tegelenud. Vastav kolmanda isiku suuliste selgituste protokoll on haldusasja materjalide juurde esitatud (tl 69). Samuti on pidanud maksuhaldur oluliseks ja viidanud asjaoludele, mille kohaselt ei olnud ühelgi arvel ega teostatud tööde aktil märgitud tööde teostamise aega, mahtu ega kirjeldust. Vastustaja toob eraldi välja veel täitja ja tellija rollide segaminiajamise teenuste osutamise lepingus (tl 82-83), millest järeldub samuti, et tegelikkuses arvetel kajastatud tehinguid aset ei leidnud. Kaebuse esitaja pidas rollide segaminiajamist lepingus küll lihtsalt eksituseks ning iseenesest ei saa taolist võimalust ka päris kõrvale jätta, kuid vastustaja ei olegi rajanud maksuotsuse seisukohti üksnes eelnimetatule. Maksuhalduri hinnangul tegelikkuses OÜ Nerobalt ja OÜ EBSRD Group vahelisi tehinguid 2007. aasta juunist septembrini ei toimunud ning vaidlustatud haldusaktis väljatoodud sellesisuliste põhiaspektide ümberlükkamata jätmise korral tuleb tõdeda, et Põhja maksu- ja tollikeskuse eelnimetatud seiskohta kinnitab kaudselt veel ka ebatäpselt vormistatud leping. Vastustaja on kindlaks teinud, et EBSRD Group OÜ viimane majandusaasta aruanne esitati 2006. aasta kohta, kuid aruandest ei ilmnenud, et äriühingul oleks olnud olemas ka põhitegevusalal (ehitus- ja remont) tegutsemiseks vajalikud seadmed ja vara. Käibemaksudeklaratsioone oli esitanud OÜ EBSRD Group kuni 2007. aasta oktoobrini selliselt, et tasumisele kuuluv käibemaksusumma oli sisendkäibemaksuga peaaegu võrdne. Alates 2007. aasta novembrist ei ole OÜ EBSRD Group maksuhaldurile enam käibedeklaratsioone esitanud ning alates 05.06.2008 on äriühing käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Vastustaja on kirjeldanud vaidlustatud haldusaktis veel ka arvelduskontole raha laekumise järgset olukorda. Nimelt on enamus OÜ EBSRD Group arvelduskontole laekunud rahast German

7 Štšerbakovi poolt pangakontoris või pangaautomaadist sularahas välja võetud ning tehtud ülekandeid teistele äriühingutele, kelle puhul samuti reaalset majandustegevust ei esinenud. Maksuhaldur on märkinud veel vaidlustatud maksuotsuses, et OÜ EBSRD Group arvelduskontol nähtusid vaid tulud, mis peale laekumist sularahas välja võeti, kuid majandustegevusega äriühingul oleks pidanud kontol (mõnikord) ka kulusid kajastuma. Lähtuvalt eeltoodust tuvastas maksuhaldur, et OÜ-l EBSRD Group puudusid ehitus- ja remonditeenuste pakkumiseks vajalikud vahendid, töötajaskond ja registreeritud transpordivahendid ning seega tegeleti arvete väljastamisega ning kaebuse esitaja ja eelnimetatud äriühingu vahelisi tehinguid ei saanud kontrollitaval perioodil toimuda. Kohus nõustub maksuhalduri sellekohase seisukoha ja põhjendustega. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg-st 2 ei ole vaja kaebuse rahuldamata jätmise korral kõiki vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendusi üle korrata kui kohus neid põhjendusi järgib. Siinkohal tuleb lähtuda ka sellest, et kaebuse esitaja ei ole vastustaja seisukohti ümber lükanud. Kohtuistungil esitas avaldaja oma väidete kinnituseks küll ühe lepingu, mis on sõlmitud 30.12.2006 OÜ Nerobalt (lepingus märgitud OÜ Neubalt) ja OÜ Belgradi Kaubandus vahel, kuid sellega ei saa tõendada neid töid või teenuseid, mida osaühingud EBSRD Group või Datilografale Group pidid kaebuse esitajale osutama. Seetõttu on asjakohatu ka kaebuses esitatud Belgradi Kaubanduse OÜ ja kaebuse esitaja vaheliste (võimalike) majandussuhete kirjeldus, sest see ei tõenda arvetel näidatud tööde tegemist või teenuste osutamist selliste äriühingute poolt, kellel ei olnud selleks vajalikke seadmeid, töötajaid ja vara ning kelle osas üldse reaalset majandustegevust ei täheldatud.

25. Vastustaja on seisukohal, et ka OÜ Datilografale Group poolt 23.08.2007 esitatud arve nr 050 alusel (tl 87) tegelikkuses osaühingule Nerobalt prügiveoteenust ei osutatud. Seega oli arvel kajastatud 34 600 krooniselt kogusummalt (ümardatuna) 5378 krooni suuruse summa sisendkäibemaksuna mahaarvamine põhjendamatu. Lähtuvalt eeltoodust ei aktsepteerinud maksuhaldur lisaks OÜ EBSRD Group arvetel kajastatud käibemaksu mahaarvamisele ka OÜ Datilografale Group arvel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamist ning vaidlustatud maksuotsusega kohustati kaebuse esitajat tasuma käibemaksuna kokku 210 907 krooni suurust summat. Asjaolusid, mille pinnalt jõudis maksuhaldur järeldusele, et nimetatud tehingut ei toimunud ja prügiveoteenust ei osutatud, sisalduvad põhiliselt vaidlustatud maksuotsuse punktis 1.1.2 (tl 17-19). Seoses eelnimetatuga viitab vastustaja kõigepealt OÜ Datilografale juhatuse liikme Oksana Baburkina seletusele, mille kohaselt anti talle 5000 krooni selle eest, et ta oli nõus asuma äriühingu juhatusse ja allkirjastama dokumente. Äriühingu tegevust oli korraldanud J. K., kelle nimelist isikut maksuhalduri andmetel aga Eesti rahvastikuregistris ei ole. Evaldas Kulieša, kes oli OÜ Datilografale Group juhatuse liige alates 15.11.2007 on aga Leedu maksuadministratsioonile antud seletustes igasugust seost osaühinguga Datilografale Group eitanud. Osaühingu ainukene tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidel märgitud töötaja L. S. on kinnitanud maksuhaldurile, et täitis klaastaara vastuvõtja tööülesandeid. Täiendavalt on maksuhaldur teinud veel kindlaks, et enamus OÜ Datilografale Group arvelduskontole laekunud rahast võeti Oksana Baburkina poolt sularahas välja ning et tavapärase majandustegevusega ettevõtetele iseloomulikke majandustehinguid pangakontolt ei nähtunud. Samuti ilmneb vaidlustatud haldusaktist, et majandusaasta aruandeid ei ole OÜ Datilografale Group esitanud. Ei ole tuvastatud ka mingisuguste masinate või seadmete olemasolu, millega oleks olnud võimalik prügiveoteenust osutada. Lähtuvalt eeltoodust nõustub kohus maksuhalduri seisukohaga, et kaebuse esitaja ning OÜ Datilografale Group vahel ei saanud 23.08.2007 arvel kajastatud tehingut aset leida, mis tähendab seda, et sisendkäibemaksu mahaarvamine oli põhjendamatu ning vastava käibemaksu määramine õigustatud. Maksuhalduri seisukohad on kaebuse esitaja poolt ümber lükkamata.

26. Arvestades asjaolu, et maksuhalduri hinnangul ei saanud kontrollitava perioodiga seonduvatel arvetel näidatud tehinguid kaebuse esitaja ning osaühingute EBSRD Group ja Datilografale Group vahel toimuda, on vastavatelt summalt kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt arvestatud ühtlasi ka

8 tulumaksu. Vaidlustatud maksuotsuse andmise ajal kehtinud TuMS § 51 lg 1 kohaselt pidi residendist äriühing maksma ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu välja arvatud siis, kui nendelt kuludelt oli kinni peetud tulumaks vastavalt sama seaduse paragrahvidele 48-50. Eelnimetatud paragrahvide alusel reguleeriti tulumaksu maksmist erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt ning nende juhtumitega antud juhul tegemist ei olnud. Vaidlustatud maksuotsuse punktis 2 on tehtud piisavaid viiteid asjakohastele tulumaksuseaduse sätetele ning põhjendatud miks maksuhaldur jõudis järeldusele, et väidetavaid majandustehinguid kuludokumentidel näidatud müüjaga tegelikkuses ei toimunud. Kohus nõustub maksuhalduri sellekohase hinnanguga ega pea vajalikuks seda üle korrata. Seega oli tegemist kuluga, mis ei olnud ettevõtlusega seotud ning taoline kulu on maksustatav. Seoses eelnimetatuga tuleb siinkohal ühtlasi selgitada, et juhtudel, mil selgub, et osapoolte vahel ei ole tehinguid toimunud ja teenuse saamise fakt ei ole samuti tuvastatav, ei ole maksusummat võimalik hindamise teel määrata ning väljamaksed tuleb tervikuna maksustada. Maksuhalduri käsitlusega tuleb nõustuda ka selles osas, mis puudutab aegumistähtaegasid. Maksukorralduse seaduse § 98 esimese lõike teise lausega on sätestatud, et maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Siinkohal tuleb nõustuda maksuhalduriga, et sisendkäibemaksu mahaarvamisel ja väljamaksete tegemisel tegelikkuses asetleidmata tehingutelt oli tegemist tahtliku tegevusega ning maksusumma määramine ei olnud aegunud. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata.

27. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik