2-13-2368/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-13-2368

1 (6)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2013 Põlva Tsiviilasja number 2-13-2368 Tsiviilasi

L. A. V. hagi U. V. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – L. A. V. (isikukood:xxxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx-xxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja – K. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx-xxxxxxxxx) Kostja – U. V. (isikukood: xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Tsiviilasja hind 1401,62 eurot Kirjalik eelmenetlus 26. märts 2013 RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada

1.1 Välja mõista U. V. L. A. V. kasuks elatis ühekordselt, s.o perioodi xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, 493 (nelisada üheksakümmend kolm) eurot 23 senti.

1.2 Välja mõista U. V. L. A. V. kasuks elatis alates 15.01.2013 igakuiselt seaduses sätestatud miinimummääras s.o 160 (sada kuuskümmend) eurot kuni L. A. V. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.

1.3 Elatis kanda L. A. V. seadusliku esindaja K. K. nr 1107433058 AS-s Swedbank.

2. Menetluskulud jätta U. V. kanda.

Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

2-13-2368

2 (6) möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused

L. A. V. (hageja) on oma seadusliku esindaja ema K. K. 15.01.2013 esitanud Tartu Maakohtule hagi, milles nõuab oma isalt U. V. (kostja) elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates 04.10.2012. Hagiavalduse järgi pole kostja hagejat alates tema sünnist mingil viisil toetanud. Hageja ema on töötu ning tema sissetulekuks on emapalk 250 eurot kuus ja lasteraha 19,18 eurot kuus ning ta elab koos hagejaga tädi korteris ühes toas.

Kostja vastuväited

Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 22.02.2013 (tl 27), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 11 pöördel).

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

2-13-2368

3 (6) Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud kohtu ruumides s.o kohtu kantseleis 22.02.2013 (tl 27). TsMS § 311 esimene lause sätestab, et menetlusdokumendi võib kätte toimetada selle väljastamisega saajale kohturuumides, kui toimikusse on märgitud väljastamise aeg ja saaja on dokumendi kättesaamise kohta andnud allkirja. Seega on hagiavaldus ja selle lisad kostjale kätte toimetatud TsMS § 311 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 22. märtsiks 2013) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s

51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Kuna hageja ja tema esindaja elavad Eestis ning kostja elab Soomes, tuleb kõigepealt kindlaks määrata kohalduv õigus. Euroopa Nõukogu määruse 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes artikli 15 järgi määratakse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. Haagi 23. novembri 2007 aasta protokolli artikli 3 lõike 1 järgi kohaldub ülalpidamiskohustustele võlausaldaja hariliku viibimiskoha õigus, kui antud protokollis pole sätestatud teisti. Kuna hageja harilik viibimiskoht on Eestis, kohaldub antud elatise asjas Haagi 23. novembri 2007 aasta protokolli artikli 3 lõike 1 järgi Eesti õigus. Ka juhul, kui kohalduv õigus tuleks määrata rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 61 ja Haagi 1973. aasta 2. oktoobri ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse konventsiooni järgi, saab antud asja lahendamiseks kohaldada Eesti õigust, sest ka Haagi 1973. aasta 2. oktoobri ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse konventsiooni artikli 4 lõike 1 järgi kohaldatakse ülalpidamiskohustustele võlausaldaja hariliku viibimiskoha riigi õigust.

Alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse ( PKS) § 210 lg 1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna antud hagi on esitatud pärast 01.07.2010 ja nõutakse elatise maksmist uue perekonnaseaduse jõustumisele järgneva perioodi eest ning hageja on sündinud pärast 01.07.2010, kuuluvad asjas kohaldamisele uue perekonnaseaduse sätted. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on õigustatud saama ülalpidamist alaealine laps.

2-13-2368

4 (6) PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sünnitunnistuse koopia (tl 7) järgi on hageja kostja tütar. Perekonnaseaduse mõtte järgi mõeldakse ülalpidamise andmise all reeglina raha maksmist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2012. a töötasu alamäär kuus 290 eurot. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2013.a töötasu alammäär kuus 320 eurot. Seega on minimaalse elatusraha suurus ühele lapsele kuni 31.12.2012. a 145 eurot kuus ning alates 01.01.2013.a 160 eurot kuus.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavaldus on kohtule esitatud 15.01.2013, kuid hageja nõuab elatist alates oma sünnijärgsest päevast 04.10.2012.a (tl 4-6).

Kuna hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates xxxxxxxxxxx hageja täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx § 97 p 1; § 100 lg 1; § 100 lg 2 ja § 108 alusel. Hageja on hagiavalduses nõudnud elatise väljamõistmist miinimumsummas ning samas on ta märkinud, et soovib elatise väljamõistmist summas 145 eurot kuus. Kuna elatise miinimummäär oli kuni 31.12.2012. a

145 eurot ning hagi on esitatud 15.01.2013 ehk vaid paar nädalat pärast elatise miinimummäära tõusmist seoses töötasu alammäära tõstmisega, on hageja tõenäoliselt soovinud siiski elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja seaduses sätestatud miinimummääras, mis oli 145 eurot kuni 31.12.2012 ja mis on 160 eurot alates 01.01.2013.

2-13-2368

5 (6) Seega peab kostja maksma elatist hagejale avavahemiku xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ühekordselt kokku 493,23 (145/31 x 28 + 2 x 145 + 160/31 x 14 = 130,97 + 290 + 72,26 = 495,49) eurot ning alates 15.01.2013 igakuiselt 160 eurot.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb väljamõistetud elatis kanda hageja poolt hagiavalduses märgitud arvelduskontole.

Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 129 lg 2 järgi on 1401,62 (145/31 x 28 + 2 x 145 + 160/31 x 4 + 6 x 160) eurot.

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse (tl 4-6) järgi pole hagejal tekkinud menetluskulusid. Seetõttu pole võimalik kostjalt välja mõista menetluskulusid hageja kasuks.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

2-13-2368

6 (6)