3-12-1132/60 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1132 Haldusasi O J kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 19.04.2012 korral- duse nr 261, mida on muudetud Kuusalu Vallavalitsuse 20.09.2012 korraldusega nr 656, osalise tühistamise ning õigusvastaselt võõrandatud maa eest 194,80 euro suuruse kompensatsiooni määramiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – O J, esindaja riigi õigusabi korras adv Valli Murde Vastustaja – Kuusalu vald Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25.01.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus O J apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse tagastamine ning riigi õigusabi tasu ja selle hüvitamiskohustuse kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON 1. Keelduda O J apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest haldusasjas nr 3-12-1132 ja tagastada apellatsioonkaebus läbivaatamatult.

2. Määrata advokaat Valli Murde poolt O Jle haldusasjas nr 3-12-1132 apellatsioonime- netluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 32 (kolmkümmend kaks) eurot, millele lisandub käibemaks 6 (kuus) eurot ja 40 senti.

3. Kohustada O J hüvitama riigi õigusabi tasu 38 (kolmekümne kaheksa) euro ja 40 sendi ulatuses, tasudes nimetatud summa ühekordse maksena kahe kuu jooksul käesole- va määruse jõustumisest ühele järgmistest Rahandusministeeriumi kontodest: nr 10220034796011 (SEB Pank), nr 221023778606 (Swedbank), nr 333416110002 (Danske Bank) või nr 17001577198 (Nordea Pank). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenum- ber 2800049748.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD

3-12-1132 2(7) 1. Tallinna Halduskohtu 22.06.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-1132 määrati kaebuse esitaja O Jle riigi õigusabi halduskohtumenetluses esindamiseks kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena. Riigi õigusabi osutajaks määras Ees- ti Advokatuur advokaat Valli Murde. 2. Tallinna Halduskohus jättis 25.01.2013 otsusega haldusasjas nr 3-12-1132 O J kaebu- se rahuldamata, määras advokaat Valli Murde poolt osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude suu- ruseks kokku 414,24 eurot ja kohustas O J hüvitama riigi õigusabi tasu ja kulud 288 euro ula- tuses kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus viitas, et riigi õigusabi and- mise otsustamisel (22.06.2012 kohtumääruses) määrati kindlaks, et kaebajal tuleb riigi õigus- abi tasu ja kulud hüvitada ühekordse maksena. RÕS § 25 lg1 kohaselt võib kohus vähendada isikult välja mõistetavate riigi õigusabi kulude ja tasu suurust kuni põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Õiglane poleks riigi õigusabi osutaja kanda panna kulusid, mis on tingitud sellest, et riigi õigusabi osutav advokaat on pärit Tartust, kuna ka Tallinnas, kus on riigi õigusabi saaja elukoht, olnuks advokaate, kes saanuksid riigi õigusabi osutada. Seetõttu ei tule kaebajalt väl- ja mõista advokaadi sõidukulusid ega lisatasu riigi õigusabi kohta jõudmise eest. Õigusabi osutamisele kulunud 15 tundi ei saa pidada põhjendamatult suureks kuluks. Seega tuleb kae- bajal riigieelarvesse hüvitada tasu riigi õigusabi eest (240 eurot) koos käibemaksuga, kokku 288 eurot. 3. O J nimel esitas Tallinna Halduskohtu 25.01.2013 otsuse peale Tallinna Ringkonnakoh- tule apellatsioonkaebuse advokaat Valli Murde, kes taotles halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega pandi apellandile kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, ning uue otsuse tegemist, millega jäetakse see tasu ja kulud kogu ulatuses riigi kanda. Apellant väitis, et vastustaja 20.09.2012 korraldusest nr 656 nähtuvalt tingis apellandi kohtus- se pöördumise vastustaja ebaprofessionaalne tegevus. Faktiliselt võttis vastustaja õigeks apel- landi nõude korralduse nr 261 tühistamise osas. Seetõttu on äärmiselt ebaõiglane kohustada apellanti hüvitama riigi õigusabi tasu ja kulusid. Tallinna Halduskohtu 22.06.2012 määrusega anti apellandile riigi õigusabi küll kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena, kuid HKMS § 118 lg 3 annab kohtule õiguse jätta menetluskulud riigi kanda isegi siis, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud, juhul, kui esinevad ana- loogia korras HKMS § 108 lg-s 11 ettenähtud tingimused. Apellandilt riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane põhjusel, et asjast nähtuvalt ei ole apellant kuritarvitanud menetlusõigusi, viinud kohut eksitusse ega venitanud menetlust. Kui vastustaja oleks vaidlusalused korraldused teinud korrektselt ja nende sisu apellandile õigeaegselt selgi- tanud, ei oleks viimane olnud sunnitud halduskohtusse pöörduma. Apellatsioonkaebus saabus Tallinna Ringkonnakohtusse e-kirjaga, mille saatmise kuupäevaks on märgitud 01.03.2013. 4. Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2013 määrusega jäeti apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 4 alusel käiguta. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonitähtaja rikkumisega esitatud apel- latsioonkaebuses ei ole esitatud apellatsioonitähtaja ennistamise taotlust ega näidatud ära põh- juseid, mis takistasid apellandil seaduses ettenähtud menetlustähtaega järgimast. 5. 22.03.2013 esitas apellandi esindaja V. Murde taotluse apellatsioonitähtaja ennistami- seks. Esmalt selgitas esindaja, et ekslik on Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2013 määruses toodud seisukoht, nagu oleks apellatsioonkaebus esitatud elektrooniliselt 01.03.2013. Apellatsioon- kaebus edastati ringkonnakohtule 28.02.2013 kolmel korral ning täiendavalt ka esimese astme kohtule põhjusel, et ringkonnakohtu kantseleist ei tulnud millegipärast automaatkinnitust

3-12-1132 3(7) apellatsioonkaebuse saabumise kohta. Apellatsioonkaebus saadeti 28.02.2013 kell 22:09, kell 22:23 ja kell 22:28, mida kinnitab ka edastatud menetlusdokumentide väljavõte. 04.03.2013 selgitas ringkonnakohtu kantselei töötaja, et 28.02.2013 oli ringkonnakohtus elektroonilise side rike, mistõttu kantselei ei väljastanud ka automaatset kinnitust menetlusdokumentide saabumise kohta. Apellant möönab, et esitas apellatsioonkaebuse tähtaja rikkumisega, kuid palub tähtaeg ennis- tada esindaja eksimuse tõttu HKMS § 118 lg-s 1 sätestatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguse osas. Haldusasi lahendati kirjalikus menetluses kohtuistungit pida- mata. Esimese astme kohus määras 31.12.2012 määruse p-s 4 kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäevaks 25.01.2013 kohtu kantselei kaudu. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-93-10 on selgitatud, et kohtukantselei kaudu teatavaks tegemine tähendab kindlaksmääratud ajal pärast kohtuistungit kohtukantseleis otsusega tutvumise võimaldamist ja selle ärakirja või väljatrüki kättesaamist TsMS § 453 lg 1 kohaselt. Kaebaja esindaja arvas ekslikult, et kuna tema töökoha asukoht ei ole Tallinnas, siis algab menetlustähtaja kulgemine menetlusdoku- mendi elektrooniliselt kättetoimetamisest, sest on selge, et kaebaja esindajal on takistusi koh- tukantseleis otsusega tutvumisel. Kaebaja esindaja palub arvesse võtta, et sõitmine Tallinna võib koormata esindatavat täiendavate menetluskuludega. Praktikas tuleks rakendada Riigi- kohtu lahendi nr 3-3-1-93-10 p-s 5 väljendatud seisukohta, mille kohaselt „...arvestades eel- kirjeldatud menetlustähtaegade regulatsiooni keerukust, märgib kolleegium veel kord, et sel- guse huvides ja eksimise vältimiseks võiksid kohtud otsuses välja tuua apellatsioontähtaja lõpu kindla kuupäeva.“ Samuti viitab apellant Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-61-12 p-s 13 väl- jendatud seisukohale, et kui kaebus jääb tähtaegselt esitamata just riigi õigusabi osutava ad- vokaadi õigusvastase tegevusetuse tõttu, siis ei oleks kaebeõigus riigi toel tagatud, ja sama lahendi p-s 17 avaldatule, et asjas tekkinud olukorda (s.o advokaadi tegevusetus) heastavaks meetmeks on kaebuse esitamise tähtaja ennistamine. Apellant palub arvesse võtta ka seda, et tema jaoks on väga oluline vabastada ta menetluskulude kandmisest. Väljamõistetud menet- luskulude suurus 288 eurot ei ole küll ebamõistlik suur ning kohtuotsuse kohaselt tuleb nime- tatud kulud tasuda kahe kuu jooksul, kuid antud juhul on oluline, et just tänu apellandi pöör- dumisele halduskohtusse viis vastustaja vaidlusalused korraldused vastavusse normatiivakti- dega ning seda just kohtumenetluse käigus. Seetõttu ei ole õiglane koormata kaebajat menet- luskuludega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. HKMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse ava- likult teatavakstegemisest arvates. Halduskohus tegi vaidlustatud otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 25.01.2013 ja edastas e-kirjaga otsuse 25.01.2013 V. Murdele, kes on otsuse kättesaamist kinnitanud 29.01.2013. Seejuures teavitas halduskohus menetlusosalisi otsuse avalikult teatavakstegemise ajast ja viisist – 25.01.2013 kell 16:00 kohtukantselei kau- du – 31.12.2012 määrusega ja apellant sai selle määruse kätte 31.12.2012 (tl 89). Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäevaks 24.02.2013. Kuna tegemist oli puhke- päevaga ja pühaga, tulnuks apellatsioonkaebus esitada hiljemalt järgmisel tööpäeval, s.o 25.02.2013 (HKMS § 67 lg 4). Ka juhul, kui pidada apellatsioonkaebuse esitamise päevaks 28.02.2013, on apellatsioonkaebus esitatud seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes. 7. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menet- lustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saa- nud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise taotluse kohaselt põhjustas tähtaja möödalaskmise advokaadist esindaja eksimus apellatsioonitähtaja kulgemahakkamise osas.

3-12-1132 4(7) 8. Alused, mil apellatsioonitähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates, on HKMS § 181 lg 1 teises lauses küll keeruliselt ja halvasti sõnastatud, ning sätte lugemisel võib jääda ka mulje, et apellatsioonitähtaeg hakkab kohtuotsuse kättetoimetamisest kulgema alati, kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil, nii nagu ka käesoleval juhul. Kuid tähtaja ennistamise taotlusest nähtub, et arusaama tähtaja kulgemahak- kamisest kohtuotsuse kättetoimetamisel ei põhjustanud asjaolu, et kohtuotsuse avalikult teata- vakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil. Kohtuotsuses on märgitud edasikaebamise kord, mille kohaselt hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse „kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest“, mis on HKMS § 173 lg 1 kohaselt teine otsuse avalikult teatavakstegemise viis otsuse kohtuistungil kuulutamise kõrval, halduskohtu 31.12.2012 määruses on teatavaks tehtud kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu tea- tavakstegemise aeg ning kohtuotsuse tegemise aeg ja koht (25.01.2013 Tallinn) on märgitud ka kohtuotsuse päises. Tähtaja ennistamise taotlusest nähtub, et apellandi esindaja mõistab, mida tähendab kohtuotsuse kohtukantselei kaudu teatavaks tegemine. Tähtaja ennistamise taotlusest ilmneb, et apellandi esindaja arusaam tähtaja kulgemahakkamisest kohtuotsuse kät- tetoimetamisel tugines asjaolule, et apellandi esindajal on tülikas kohtukantseleisse otsusega tutvumiseks kohale sõita. Seaduse sõnastuses ei viita miski sellele, nagu sõltuks apellatsiooni- tähtaja kulgemahakkamine niisugustest asjaoludest. Seetõttu ei ole apellandi esindaja eksimus vabandatav. Seoses apellandi esindaja väidetud raskustega kohtukantseleisse otsusega tutvu- ma sõita märgib ringkonnakohus, et kohtuotsus saadeti vastavalt HKMS § 174 nõuetele me- netlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise päeval 25.01.2013 viivitamata (kell 16:31) ka elektronpostiga (tl 97), kuid apellandi esindaja saatis kinnituse kohtuotsuse kättesaamise kohta alles 29.01.2013 (tl 98). 9. Kohtuotsuses ei ole tõesti märgitud apellatsioonitähtaja lõpu kindlat kuupäeva. Sellise kuupäeva märkimine võib olla oluline õiguslikult kogenematu isiku puhul. Kuid vandeadvo- kaadi puhul ei saa sellise kuupäeva märkimatajätmine õigustada apellatsioonitähtaja ületa- mist. 10. Samas on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-61-12 tulenevalt põhiseaduse §-st 15 ja Euroo- pa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-st 1 pidanud olukorras, kus kaebus jääb tähtaegselt esitamata just riigi õigusabi osutava advokaadi õigusvastase tegevuse- tuse tõttu, vajalikuks riigi õigusabi saajale riigi toel kaebeõiguse tagamiseks kaebetähtaeg ennistada (viidatud lahendi p-d 10-13). Ka praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus apel- latsioonkaebuse esitamise tähtaeg lasti mööda apellandile riigi õigusabi osutava advokaadi hooletuse tõttu. 11. Siiski ei ole praegusel juhul vajadust apellatsioonitähtaega ennistada, sest ringkonnakohtu arvates tuleb sõltumata apellatsioonitähtaja ennistamisest apellatsioonkaebus tagastada HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel – apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Apellatsioonkaebuse väited, mille õigsust kohus HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaldamisel hindama peaks, ei ole apellandi õiguslikud hinnangud, nagu antud juhul väide, et riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustus on ebaõiglane. 12. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 1 alusel lahendab kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks asja menetlev kohus määrusega. Sama paragrahvi lg 5 koha- selt määratakse riigi õigusabi andmise otsuses või määruses kindlaks sama seaduse § 8 koha- ne riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. RÕS § 8 kohaselt on riigi õigusabi andmise viisideks: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse makse- na täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi and-

3-12-1132 5(7) mine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. RÕS § 16 lg 1 sätestab, et isikule riigi õigusabi andmise korral kohustusega osaliselt või täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, määratakse tema hüvitamiskohustus kindlaks proportsioonina või võimaluse korral konkreetses summas ja ot- sustatakse, kas hüvitamine toimub ühekordse maksena või osamaksetena. RÕS § 15 lg 8 ko- haselt võib riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale esitada määruskaebu- se. Käesolevas asjas on halduskohus 22.06.2012 teinud RÕS § 15 lg-s 1 nimetatud määruse, mil- les vastavalt sama paragrahvi lg-le 5 ja sama seaduse §-dele 8 ja 16 on määranud kindlaks kaebajale riigi õigusabi halduskohtumenetluses esindamiseks kohustusega hüvitada riigi õi- gusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena. Selle määruse peale ei ole määruskae- bust esitanud. RÕS § 23 lg 1 kohaselt määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menet- lust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 25 lg 1 sätestab, et pärast isikule õigusteenuse osu- tamise lõpetamist määrab kohus sama seaduse §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. RÕS § 25 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse täpse suuruse ja hüvitamise üksikasjaliku korra kind- laks riigi õigusabi andmise otsustamisel sama seaduse § 16 kohaselt kindlaksmääratud hüvi- tamiskohustuse ulatust ja hüvitamise korda ning temalt nõutud ettemaksu arvestades. Eeltoodud regulatsioonist tuleneb ringkonnakohtu arvates see, et kui isik ei nõustu temale riigi õigusabi andmise määruses määratud riigi õigusabi andmise viisiga ja hüvitamiskohustu- se ulatusega, peab ta selle määruse peale esitama määruskaebuse. RÕS § 25 alusel hüvitami- sele kuuluva riigi õigusabi tasu ja kulude summa kindlaksmääramisel lähtub kohus riigi õi- gusabi andmisel kindlaksmääratud õigusabi andmise viisist ja hüvitamiskohustuse ulatusest. Tulenevalt käesolevas asjas tehtud 22.06.2012 riigi õigusabi andmise määrusest, pidi kaebaja hüvitama advokaadi tasu ja kulud suuruses, milles kohus hindas advokaadi tasu ja kulud põh- jendatuks ja vajalikuks. 13. Apellatsioonkaebuses ei ole väidetud, nagu oleks advokaaditasu ja kulud summas 288 eurot põhjendamatult suured ja ebavajalikud. Apellant leiab, et sõltumata sellest, kui suur on käesolevas asjas riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulude põhjendatud suurus, ei to- hiks nende hüvitamise kohustust kaebuse esitajale panna. 14. RÕS § 27 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui: 1) tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoo- lelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool; 2) halduskohus rahuldab tema kaebu- se täielikult või osaliselt – selles osas, milles kaebus rahuldatakse; 3) halduskohus lõpetab asja menetluse seoses kompromissi kinnitamisega; 4) haldusorgan rahuldab tema vaide täielikult või osaliselt – selles osas, milles vaie rahuldatakse. 15. Käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi RÕS § 27 lg-s 1 sätestatud juhuga. Halduskohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 16. Õige võib olla apellandi väide, et tänu apellandi pöördumisele halduskohtusse viis vastus- taja vaidlusalused korraldused kohtumenetluse käigus vastavusse normatiivaktidega. Kuid see ei tähenda, nagu oleks apellandi poolt riigile õigusabikulude hüvitamine ebaõiglane. Tulene- valt HKMS § 108 lg-st 1 ei ole võimalik menetluskulude kandmise kohustust panna poolele,

3-12-1132 6(7) kelle kasuks otsus tehti, ehk käesoleval juhul Kuusalu vallale. Eeltoodu ei tähenda, et valla põhjustatud menetluskulusid peaks kandma riik. 17. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu järgnevatele vaidluse all mitteolevatele asjaolu- dele. Esialgsest kaebusest (tl 1) ja kaebaja riigi õigusabi taotlustest (tl 2-3, 18-19) nähtuvalt oli kae- baja poolt kohtusse pöördumise põhjuseks see, et kaebaja soovis saada endale maakoduks hooneid, mis asusid endise Kase 12 talumaa koosseisus olevatel maatükkidel, mis on erasta- tud kolmandale isikule. Selle eesmärgi saavutamiseks soovis kaebaja saada riigi õigusabi. Halduskohus jättis kaebuse käiguta, selgitades, et kaebajal ei ole seda eesmärki võimalik saa- vutada ilma, et ta vaidlustaks kolmandatele isikutele maa ostueesõigusega erastamise aluseks olevad otsused, arvestades tühistamiskaebuse esitamiseks HKMS §-s 46 sätestatud kaebetäht- aegu. Pärast kaebajale riigi õigusabi andmist võeti Tallinna Halduskohtu 31.08.2012 määru- sega (tl 40) menetlusse kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 19.04.2012 korralduse nr 261 (tl 6) osalise tühistamise ning vallavalitsuse selle korralduse muutmiseks kohustamise nõudes. Vii- datud korralduse p-ga 2 määrati kaebajale kompensatsioon Kase 12 talumaast tagastamata jääva maa eest summas 209 eurot. Kaebaja taotles selle korralduse p 2 muutmist selliselt, et talle määrataks tagastamata jääva Kase 12 talumaa osa eest kompensatsiooniks 235,69 eurot. Korraldust vaidlustati põhjendustega, et valesti on arvutatud tagastamata jääva maa suurus (0,9045 ha, samas kui kaebaja hinnangul oleks õige 0,98 ha) ning rakendatud väära maksus- tamishinda (178 eurot hektari eest, samas kui kaebaja arvates oleks õige 185 eurot hektar). Kohtumenetluse käigus võttis Kuusalu Vallavalitsus 20.09.2012 vastu korralduse nr 656 (tl 78), millega muudeti 19.04.2012 korralduse nr 261 p-i 2 selliselt, et O Jle määratakse Kase 12 talumaast tagastamata jääva maa eest kompensatsiooni summas 187 eurot. Vallavalitsus põh- jendas (vt seletused tl 47 ja 75 ja korralduse nr 656 põhjendused) korralduse nr 261 muutmist sellega, et korralduses nr 261 oli ebaõigesti lähtutud sellest, nagu oleks kaebajale Kase 12 talumaast tagastamata jääva maa suurus 0,9045 ha. Hiljem selgitati välja, et ostueesõigusega erastatud Kase 3, Kasekalda ja Kase maatükid, pindalaga kokku 0,9045 ha, mis ekslikult arva- ti täies ulatuses endise Kase 12 talumaa piires tagastamata jäänud maaks, väljuvad osaliselt endise Kase 12 talumaa piiridest. Samuti ei arvestatud korralduse nr 261 andmisel sellega, et kaebajale on 30.09.2011 korraldusega nr 674 tagastatud 0,17 ha maad. Seega kuulub O. Jle kompenseerimisele 0,81 ha endise Kase 12 talumaast tagastamata jäänud maad. 27.12.2012 muudetud kujul (tl 84-85) jäi kaebuse nõudeks tühistada Kuusalu Vallavalitsuse 20.09.2012 korraldus nr 656 osaliselt ja kohustada vallavalitsust korraldust muutma selliselt, et kaebajale määrataks tagastamata jääva Kase 12 talumaa osa 0,81 ha eest kompensatsiooniks 194,80 eurot (kaebaja jäi seisukohale, et korralduses nr 261 (ja 656) kompensatsiooni arvuta- misel aluseks võetud maa maksustamishinna 178 eurot/ha asemel tuleks lähtuda maksusta- mishinnast 185 eurot/ha). Selles muudetud nõudes jäi kaebus rahuldamata. Seega ei saa väita, nagu oleks kohtusse pöördumise põhjustanud vastustaja eksitav tegevus tagastamata jääva ja kompenseerimisele kuuluva maa suuruse kindlaksmääramisel ning koh- tusse pöördumine oli vajalik kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. 18. Seetõttu ei saa kaebajale riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuse panemist pi- dada ebaõiglaseks. 19. RÕS-st ega HKMS ei tulene, nagu peaks riigi õigusabi saaja, kelle kaebus jääb rahulda- mata, riigi õigusabi tasu ja kulud riigile hüvitama üksnes juhul, kui ta on menetluses käitunud pahauskselt. Vastupidi, RÕS § 27 lg 3 näeb ette võimaluse kohustada riigi õigusabi saajat isegi vaatamata sama paragrahvi lg-s 1 toodud asjaolude esinemisele (sh tema kaebuse rahul-

3-12-1132 7(7) damine) hüvitama riigi õigusabi tasu ja kulud osas, milles nende tekkimise põhjustas riigi õigusabi saaja poolt seadusliku takistuseta kohtu või haldusorgani kutsel ilmumata jätmine või kohtu või haldusorgani nõude süüline täitmata jätmine. Asjakohatu on apellandi viide HKMS § 108 lg-le 11 ja § 118 lg-le 1. Nimetatud sätted reguleerivad menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel, mitte menetlusosalise kohustust hüvitada temale riigi poolt antud õi- gusabi tasu ja kulud. Nendele sätetele viitamine oleks asjakohane juhul, kui kaebajalt oleks välja mõistetud Kuusalu valla menetluskulud. 20. Eeltoodud põhjendusel on apellatsioonkaebus ilmselgelt põhjendamatu ega saa kuuluda rahuldamisele. 21. RÕS § 23 lg 1 kohaselt määrab ringkonnakohus käesolevas menetlust lõpetavas määruses apellandi esindaja taotluse alusel kindlaks ka apellatsioonimenetluse riigi õigusabi tasu. Ad- vokaat V. Murde taotleb riigi õigusabi tasu kindlaksmääramist summas 80 eurot, millele li- sandub käibemaks. Taotlusest nähtuvalt on tegemist tasuga apellatsioonkaebuse koostamise eest 28.02.2013 kell 17:00-19:30 viiel pooltunnil. Käesoleval juhul kuulub kohaldamisele Eesti Advokatuuri juhatuse 11. detsembri 2012. a otsusega muudetud kujul kehtiv „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvi- tamise ulatus ja kord“. Nimetatud korra p-dest 37 ja 41 tulenevalt on isiku esindaja tasu hal- dusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Arves- tades apellatsioonkaebuse sisu, ei ole ringkonnakohtu arvates selle koostamise põhjendatud ajakulu suurem kui kaks pooltundi. Eelviidatud korra p 2 kohaselt lisandub tasule käibemaks 20%. Seega on advokaat Valli Murde poolt apellatsioonkaebuse esitamisel haldusasjas nr 3- 12-1132 osutatud riigi õigusabi tasuks 32 eurot, millele lisandub käibemaks 6 eurot ja 40 sen- ti. Esindaja ei ole taotlenud ringkonnakohtult riigi õigusabi osutamise kulude kindlaksmäära- mist. 22. RÕS § 25 lg-test 1 ja 2 tulenevalt määrab ringkonnakohus, et apellant O Jl tuleb hüvitada käesoleva määrusega esindajale määratud riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga ehk kokku 38 eurot ja 40 senti. Nimetatud summa tuleb hüvitada ühekordse maksena kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman