2-12-33836/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

. 25. märts 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-33836

Tsiviilasi

Swedbank AS ja Swedbank Liising AS hagi KM ja JM

vastu ühisvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8, Tallinn 15040)

Hageja II Swedbank Liising AS (registrikood 10434248,

asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039)

Hagejate esindaja Külli R (XXX)

Kostja I KM (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja II JM (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostjate esindaja Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo

Natalia Lausmaa, asukoht Herne 23-2, Tallinn 10135; e-

post nlausmaa@hot.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.01.2013

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Jagada KM ja JM ühisomandis olev kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr

XXX) järgmiselt:

jätta kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX)½ mõttelises osas KM ja ½

mõttelises osas JM omandisse.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 50 % ulatuses kostja KM kanda ja 50% ulatuses kostja

JM kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus

11.03.2008 tagaseljaotsusega Swedbank

AS-i (endine AS Hansapank,) kasuks OÜ-lt H , SB´lt ja KM´ilt välja 126 478,52 krooni ja

jooksva viivise. 28.05.2008 tagaseljaotsusega mõistis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-08-

12861 Swedbank Liising AS-i (endine AS Hansa Liising Eesti) kasuks OÜ-lt H ja KM´ilt

välja 70 406,34 krooni ja jooksva viivise. 04.03.2009 kohtumäärusega mõistis kohus OÜ-lt H

ja kostjalt I hageja II kasuks välja ka menetluskulud summas 4 000 krooni ning

menetluskuludelt arvestatav viivis. 02.09.2008 esitas hageja I täitmisavalduse, millega palus

tagaseljaotsuse alusel pöörata sissenõue muuhulgas kostja I kinnis- ja vallasvarale,

nõudeõigustele

ning

pangakontodele.

03.06.2008

ja

28.08.2012

esitas

hageja

II

täitmisavalduse, millega palus tagaseljaotsuse ja kohtumääruse alusel pöörata sissenõue

muuhulgas kostja I kinnis- ja vallasvarale, nõudeõigustele ning pangakontodele.

20.10.2011 andis kohtutäitur hagejatele teada, et kostja I ja kostja II abielu on registreeritud

08.08.2009 ning kostja I poolt on 29.07.2011 esitatud kohtutäiturile oma varade kohta

nimekiri, mille kohaselt ei oma kostja I lahusvara, mille arvel hagejate võlanõuet täita ning

kostja II on keeldunud 18.10.2011 andmast nõusolekut ühisvarale sissenõude pööramiseks.

Kostja I poolt esitatud vara nimekirja ning vararegistritest nähtuvalt on ühisvaraks elamumaa

registriosa numbriga XXX asukohaga XXX ja elamumaa registriosanumbriga XXX asukohaga

XXX. Arvestades, et kostja I ei ole kohtuotsuseid täitnud ning täitemenetluses ei ole õnnestunud

hagejate nõuet pöörata kostjale I kuuluvale kinnisvarale, nõuavad hagejad kostjatele kuuluva

ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja I osale ühisomandist. Hagejad paluvad jagada

kostjate ühisvarasse kuuluv kinnisvara asukohaga XXX ja elamumaa XXX (registriosa nr

XXX), mille arvelt saaks täitemenetluses rahuldada jõustunud kohtuotsustega hagejate kasuks

väljamõistetud summad. Hagejad paluvad jätta kõik menetluskulud (sh hagiavalduselt tasutud

riigilõiv 250,00 eurot) solidaarselt kostjate kanda.

17.01.2013 toimunud kohtuistungil jääb hagejate nõudeks üks kinnisasi, so elamumaa XXX ja

hagejad paluvad kohtul jagada nimetatud kinnisasja pooleks.

Kostjate vastuväited

Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Korteriomand XXX ei kuulu abikaasade ühisvara

hulka. See on küll omandatud abielu ajal, kuid on JM lahusvara, kuna selle vara omandas ta

pärimise teel. Kinnistu XXX on samuti JM lahusvara. Ta omandas selle temale ja tema

vanematele kuuluvate säästude arvelt.

Kostja KM leiab, et Harju Maakohtu tagaseljaotsusega 28.05.2008 kostjatelt otsuse

resolutsiooni p 3 väljamõistetud viivis 0,25% päevas põhinõude summalt (mitte tasumata

jäägilt) on vastuolus heade kommetega VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes. Sellises määras

sissenõutavad viivised ületavad käesolevaks ajaks põhisumma juba kahekordselt. Selline

viivise määr ei põhine seadusel ega ka lepingul. Kostja KM kinnitab, et on sissenõudja

nõusolekul koos teiste solidaarsete võlgnikega võlgnevust kohtutäituri vahendusel tasunud

suuruses 200 eurot kuus.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud kohtustungil ära pooled ning

hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Harju Maakohus

mõistis 11.03.2008 tagaseljaotsusega Swedbank AS-i kasuks OÜ-lt H ,

SB ja KM välja 126 478,52 krooni ja jooksva viivise. 28.05.2008 tagaseljaotsusega mõistis

Harju Maakohus Swedbank Liising AS-i kasuks OÜ-lt H ja KM´ilt välja 70 406,34 krooni ja

jooksva viivise. 04.03.2009 kohtumäärusega mõistis kohus OÜ-lt H ja kostjalt I hageja II

kasuks välja ka menetluskulud summas 4 000 krooni ning menetluskuludelt arvestatav viivis.

Kostja KM nimetatud kohtulahendeid vaidlustanud ei ole ning kõik kolm lahendit on

käesolevaks ajaks jõustunud. Seega on asjakohatud kostja KMi vastuväited, et Harju

Maakohtu tagaseljaotsusega 28.05.2008 kostjatelt otsuse resolutsiooni p 3 väljamõistetud

viivis 0,25% päevas põhinõude summalt on vastuolus heade kommetega VÕS § 42 lg 3 p 5

mõttes. Kostja KM kinnitab, et on sissenõudja nõusolekul koos teiste solidaarsete võlgnikega

võlgnevust kohtutäituri vahendusel tasunud suuruses 200 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on

kostja tunnistanud nimetatud kohtuotsustega välja mõistetud võlgnevust, viivist ja

kohtukulusid.

Kohtuotsuste ja määruse täitmiseks on alustatud kostja KM suhtes täitemenetlused (täiteasi nr

025/2008/3979, 025/2008/6111 ja 025/2009/1478). Täitemenetluse käigus selgus, et kostja

KM ei oma lahusvara, mille arvel hagejate võlanõuet täita ja kostja KM abikaasa JM keeldus

andmast nõusolekut ühisvarale sissenõude pööramiseks.

KM ja JM abielu registreeriti 08.08.2009. Kohtule esitatud 07.01.2010 pärimistunnistuse

kohaselt on XXX surnud TL ainukeseks pärijaks JM. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli

korteriomandi asukohaga XXX omanik TL. Seega omandas kostja JM nimetatud

korteriomandi pärimise teel ja tegemist on JM lahusvaraga tulenevalt perekonnaseaduse (PKS)

§ 27 lg 2 p 2. Nimetatud asjaoluga on nõustunud ka hagejate esindaja 17.01.2013 toimunud

kohtuistungil. Seega poolte vahel nimetatud kinnistu puhul vaidlus puudub.

Eeltoodust tulenevalt tuleb võtta seisukoht kinnistu asukohaga XXX osas. Nimetatud kinnistu

soetasid kostjad 15.06.2010, so kostjate abielu ajal.

PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne

käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal

kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva ühisvara

jagamise hagi lahendamiseks jagatava kinnistu kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara

omandamise ajal, so kuni 01.07.2010 kehtinud PKS sätteid.

PKS § 33 lg 3 kohaselt vastustab abikaasa selliste kohustuste eest, mis ei ole võetud perekonna

vajaduste rahuldamiseks, oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib

nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.

Nimetatud norm peab tagama sissenõudja nõude rahuldamise võimaluse ka juhul, kui võlgniku

ainuomandis olevast varast ei piisa sissenõudja võla rahuldamiseks või võlgnikul puudub

ainuomandis olev vara. Samas tuleb tähelepanu pöörata sellele, et sissenõude võib pöörata

ainult võlgniku osale ühisomandist, mis tähendab, et sissenõuet ei saa pöörata ühisomandist

sellele osale, mis peale ühisvara jagamist ei kuulu võlgnikule. Seega tuleb välja selgitada,

milline on kostjate osa ühisvaras. PKS § 27 lg 6 kohaselt, varaese loetakse abikaasade ühisvara

hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.

Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt, abielu kestel abikaasade omandatud vara on

abikaasade ühisvara. PKS § 15 lg 1 kohaselt, abikaasa lahusvara on tema omandis enne

abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara

ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

Hagejad paluvad jagada kinnistu asukohaga XXX kostjate vahel pooleks. Kostja JM leiab, et

see on tema lahusvara, kuna ta omandas selle enda ja oma vanemate säästude arvelt. Seega

tuleb ühisvara jagamise hagi lahendamiseks esmalt kindlaks teha, kas nimetatud kinnistu on

kostjate ühisvara või kuulub kostjale JM lahusvarana ja seejärel määratleda abikaasade osad

ühisvara jagamisel. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 15

lg 1 on kinnistu asukohaga XXX kostjate ühisomandis ja seega kostjate ühisvara. Nimetatud

kinnistu ei olnud kostja JM omandis enne abiellumist, samuti ei ole kostja JM omandanud

nimetatud kinnistut abielu kestel kinke või pärimise teel. Seega kohus eeldab, et kuna kostjad

olid kinnistu omandamise ajal abielus, omandati kinnistu ühisvara hulka.

Kui kostjad oleksid soovinud, et abielu ajal omandatud kinnistu kuuluks ühe abikaasa

lahusvara hulka, said nad PKS § 9 lg 1 p 2 järgi leppida abieluvaralepinguga kokku, et kinnistu

on ühe abikaasa lahusvara või sõlmida PKS § 16 järgi ühisvara jagamise kokkuleppe, et jätta

kinnistu ühe abikaasa ainuomandisse. Kostja JM poolt kohtule esitatud pangaväljavõtted ei

tõenda asjaolu, et kinnistu asukohaga XXX on kostja JM lahusvara. Riigikohus on oma

lahendis nr 3-2-1-46-06 asunud seisukohale, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele

laekumisega muutub see kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks. Seega oli kostja JM

arveldusarvele laekunud raha, kas siis pärimise teel või vanematelt saadud raha, kostjate

ühisvara, kuna nimetatud raha laekus kostja JM arveldusarvele kostjate abielu ajal. Lähtudes

eeltoodust loeb kohus kinnistu asukohaga XXX kostjate ühisvaraks.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) 14 lg 2 kohaselt sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist

ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on

üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel

ebaõnnestus.

Kohtutäitur

teatas

hagejatele

20.10.2011

kirjaga

täitemenetluse

ebaõnnestumisest. Hagi esitati Harju Maakohtule 29.08.2012. Eeltoodust tulenevalt on TsMS §

14 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud, kuna tegemist on sissenõudjaga, kelle nõuet ei ole

täitemenetluses saadud võlgniku lahusvara arvel täita ning võlgnikul ja tema abikaasal on aga

ühisvara. PKS § 37 lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise

sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seetõttu on kohus seisukohal,

et kostjate ühisvara jagamisel tuleb lähtuda PKS § 37 lg 3 toodud põhimõttest ja võtta aluseks

abikaasade osade võrdsus ühisvaras.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 sätestab asja jagamise viisid kaasomandi lõpetamisel. Hagejad

hagiavalduses ühisara jagamise viisi kohtuotsuses kindlaks määrata palunud ei ole. Kohus

leiab, et võlausaldaja nõudel ühisvara jagamisel jagatakse ühisvara kaasomandisse ja sellega

lõpetatakse ühisomand, mitte ei lõpetata kaasomandit. Ühisomandi lõppemisel jääb jagatav

kinnistu abikaasade kaasomandisse.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 165 lg 1 alusel tuleb hagimenetluse kulud jätta

võrdsetes osades kostjate kanda, so jätta 50% ulatuses kostja KM kanda ja 50% ulatuses

kostja JM kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik