2-12-38915/8 · 2-12-38915/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-38915 Tsiviilasi AS hagi PS vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 305 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja PS(isikukood XXX, elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg 22. märts 2013.a RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista PS igakuine elatis pojale AS(isikukood XXX, sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks alates 24.07.2012.a summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot ja alates 01.01.2013.a summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuni HK lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui AS 21-aastaseks saamiseni, s.o XXX.a. Elatis tuleb kanda AS pangakontole nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega „ELATIS“. Menetluskulude jaotus Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 25.03.2013.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

2(3) riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused AS(hageja) esitas 27.09.2012.a Harju Maakohtule hagi PS(kostja) vastu elatise saamiseks. Hageja õpib alates 01.09.2011.a HK päevaõppes ning soovib sealsete õpingute jätkamist. Sissetulek endal puudub. Kostja elab Soomes ning hagejale ülalpidamist ei anna. Hageja soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 24.07.2012.a. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja vastus 01.02.2013.a esitas kostja Harju Maakohtule vastuse hagiavaldusele, milles ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Kostja leiab, et hagejal on võimalik saada riigilt toetust hariduse omandamise ajal. Kostja väidab, et on nõuetekohaselt tasunud elatist kuni juulini 2012.a, mil hageja sai täisealiseks. Kostja varaline seisund ei võimalda tal kedagi toetada. Kostja leiab, et hageja ei ole tema bioloogiline poeg ning soovib DNA- ekspertiisi määramist. Menetluse käik Kohus määras asjas istungi 22.03.2013.a kell 11:00. Hageja teatas kohtule, et viibib välismaal ja ei saa seetõttu osaleda määratud istungil. Kostja oma mitteilmumisest kohut ei teavitanud, vaid on oma vastuses hagile märkinud, et kostjal ei ole rahalisi vahendeid, et liikuda välja Soomest. TsMS § 408 p 1 sätestab, kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus asja lahendada sisuliselt. Kuna hageja on varasemalt andnud oma nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja kohus ei pea hageja isiklikku ärakuulamist käesolevas asjas vajalikuks, siis asub kohus seisukohale, et antud asi kuulub sisuliselt lahendamisele.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, on jõudnud järeldusele, et hagi kuulub rahuldamisele. AS on PS XXX.a täisealiseks saanud poeg, kes jätkab õpinguid kutseõppeasutuses. Hageja poolt on tõendatud kutseõppeasutuses õppimine. Kostja oma vastuses hagile on seadnud kahtluse alla enda isaduse hageja suhtes, kuid kohtule hagi isaduse vaidlustamise nõudes esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja põlvnemine kostjast on tõendatud kohtule koos hagiavaldusega esitatud hageja sünnitunnistusega. Hageja isa (kostja) ei täida seadusest tulenevat kohustust anda lapsele ülalpidamist lapse keskhariduse omandamise ajal. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas. Hageja näol on tegemist täisealise isikuga, kes jätkab kutsekeskhariduse omandamist. Toodud asjaolud ei ole ülalpidamiskohustuse lõppemise aluseks. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 kohaselt on elatist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on käesolevalt täidetud tingimused, mis võimaldavad kostjalt elatise väljamõistmise. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki

3(3) eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a määruse nr 169 kohaselt oli töötasu alammäär alates 01.01.2012.a 290 eurot kuus ja 10.01.2013.a määruse nr 6 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2013.a 320 eurot kuus. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejal on võimalus taotleda toetust riigilt. Kostja väidab, et tema varaline seisund ei võimalda kedagi toetada. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud ega tõendanud mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu arvates teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada seadusest tulenev ülalpidamiskohustuse täitmine. Kohus, lähtudes eeltoodust ja arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ning hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks ja mõistlikuks kostjalt välja mõista elatise PKS-s sätestatud miinimumsummas kuus. Kohus mõistab elatise välja kuni kutseõppeasutuse lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 24.07.2012.a, s.o alates hageja täisealiseks saamisest. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peab kohus kindlaks määrama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik